Psühhoseksuaalse arenemise erinevused tänapäeval

Psühhoseksuaalse arenemise erinevused tänapäeval.

Teisesooiharad vajavad himu rahuldamiseks vastassoost paarilist ja samasooiharad samast soost. Sugulise vajaduse rahuldamise isiklik iha on iharatel ühesugune kuid suguelu kehaline viis on mõneti erinev. Mõlemal juhul vajab ihar teise inimese keha ja meelt, kehalises mõttes ühel puhul vastassoost, teisalt samast soost, meele mõttes on vajaduse seos sooga keerulisem.

Mis virgutab omasooiharat otsima samast soost ja teisesooiharat vastassoost paarilist? Prantsuse meelesõõlaja Andre Green arvab et üks ergutaja pärineb varaste suhete kogemustest: „Iga läbielamise järel soovib inimene tunnetatut tagasi kutsuda et kogemuse parimaid külgi veelkord proovida. Justkui tahaks veenduda et läbielatu on endiselt olemas ning seda saab taas proovida, et kogemus ei kaoks aja voolu.“ (Green, 2009, 30). Greeni kirjeldust võib vaadata kui olukorda kus laps oma ebakindluses ei soovi käest lasta valitseja kohta kahassuhtes emaga. Eraldumine tooks lapseni teadmise eraldi olevast emast kui inimesest, kusjuures varasem mõttekujutlus iseendast kui ema käsutajast variseb tegelikkuse sunnil põrmu. Paratamatu loobumine kõikvõimsusetundest ning paarilise kontrollimisest nõuab rohket lapselt vaeva ja valusate tunnete läbitöötamist, kuid loob võimalusi teistlaadi suhtlemiseks kui see oli emaga. Kuigi teised aitavad eraldumisele kaasa, vajab laps endiselt ka eraldumist toetavat ema. Kuna iseseisvumine seostub vastuoluliste tunnetega, ei ole eraldumine kunagi lõpetatud lugu ning seetõttu mõjutavad irdumisel saadud haavad ka hilisemaid suhteid.

Korrata täiskasvanuna kunagist seotust on loomulik, kuna lähedased suhted rajanevadki varastele kiindumuskogemustele. Juhul aga kui emast irdumine vaimset iseseisvust kaasa ei toonud võib suguliste ja sooliste erinevuste teadvustamine meeleilmas segadust põhjustada. Bioni sõnul (1958, 146) viib rünne isaga siduva lõime vastu, terve uudishimu suguelu vastu hoopis rumaluse ja arrogantsuse juurde. Briti meelesõõlaja Alicia Etchegoyen (2002, 35) viitab viimastel aastakümnetel Lääne ühiskonnast kujunenud järgmisele muudatusele peresuhetes, kus puuduva isa tõttu jääb poisil läbi elamata isa-ema suguelu teadvustamisest tärkav kastratsioonikompleks. Poissi hämmastav mehe ja naise suguelundite erinevus kutsub esile kastratsioonihirmu ja ärevuse, et isa kastreerib ta, kuna himustab lähedast suhet emaga. Meenutan siinkohal, et jutt käib meeleilmas toimuvatest mõttekujutlustest, mis kas vähem või rohkem seostuvad tegelikkusega. Kui aga täiskasvanud mees, kelle kastratsioonikompleks ei ole lahendust leidnud, otsib sugulist suhet naistega, siis võivad lapsepõlvest pärit mõttekujutused kaasa tuua talumatu ärevuse. „Kastratsioonikompleks ei ilmugi kui puudub keelustav1 ja tõelik isa, mees kellega poiss saaks samastuda. Nn „vagiina mehe“2 lahendus3 pole tõrjeks omasooiharuse vastu, vaid on vajalik, et täiskasvanuna toime tulla suhetes tekkiva algelise ärevusega samastuda emaga, mitte ihaldatud naise kui eraldi oleva olevusega. Ärevuse korral „vagiina mees“ kas pöördub tagasi või on jäänudki algupärasesse ema-laps ühtesulamise suhtesse milles aistiline isa puudus.“ Kui ühtesulatavaid suhteid püütakse luua ka täiskasvanuna siis kohtutakse tegelikkusega, milles kokku-sulamise võimatus eri soost inimeste suguelus tekitab paratamatult pingeid. Lisaks elustub veel salatajusse peitunud pettekujutlus täitumatust unistusest valitseda paarilise käitumist. Tegelikkust aitab peita ja täitmatut unistust ellu viia omasooiharates suhetes, kus ka paariline võib olla samasuguste pettekujutluste lummuses. Paarisuhtele on omane tunnetest hullumine kus lisaks armastusele värvivad sugulised tunded meeleilma ja tegelikkuse erootiliselt värvikirevaks. Erinevus omasooiharate ja teisesooiharate suhete vahel on ei ole hullumise määras suhte tähenduses ja sisus eluseltsilistele. „Kokkukõlav ning julgustav vanemlik hoolitsus loob mõttekujutluslikule erootilisele suguühtele sideme, sellal kui rahulolek suguühtega sigineb ema-laps omavahelise kohanemise sobimatuse hetkedest.“(Fonagy, 2008, 26) Nauditavas suguühtes põimuvad kehaline ja hingeline, ühtesulamine ja eraldiolemine, suguline rahuldus ja erootiline vaimustus. Naudingu eeltingimus on mõlema paarilise piisav eraldumine emast iseenda meeleilmas. Eraldumine ei tähenda tegelike suhete katkestamist emaga vaid selle muundumist kahe küpse täiskasvanu vaheliseks suhteks.

Podisevale salataju nõiakatlale lisab tuld juurde ümbritsev tegelikkus ja massimeedia koos ühiseluliste arusaamistega seksuaalsusest. Kuidas siis isikupärasel viisil liita ühiselulised arusaamad sugulisest ja soolisest olemusest oma eneseteadmusega. Kuhu võib rännak keerulisel ja vastuoludest pakataval rajal, et leida üles iseenda suguline eneseteadmus. Rahvuslike, kultuuri- ja usupõhiliste väärtuste ning põhimõtete taandumine ühiselulistes, suguliste suhetega seotud arusaamades, võib kaasa tuua segaduse, milles võib kergesti kaotada pea, sest meeleilm jääb ilma toitvast ja toetavast kodusest mõtteainest. Ülemäärane uus ja võõras aines, mis oma mahus ning mitmekülgsuses sünnitab liigset pinget, ähvardab omakorda katkestada lõimed kehaga. Tasakaalu kaotus keha ja meele kahekõnes suurendab segadust meeles. Kuidas peatuda, rahuneda ja taastada võime mõelda iseenda suguliste ja sooliste tunnete üle, et oma kogemustest õppida, muutub seetõttu eluliselt tähtsaks.

1 Poisi oidipaalse vastaseisu lahendus on emaga seotud iharusest loobumine isa kasuks ja tunnistada isa õigust sugulisele suhtele emaga. Lahenduseni viib mehe ja naise kehade erinevusest sugenenud kastratsioonihirmu teadvustamine ning kaasneva ärevuse valitsemine. Uus meeleseisund võimaldab eralduda emast ning leida hilisemas elus paarilisi teiste naiste hulgast.

2 Mõiste „vagiina mees,“ eestistatult „tupe mees“ pärineb itaalia päritolu briti meelesõõlajalt Adam Limentani’lt (1984, 115). Limentani näeb „tupe meest“ teisesooiharuse veerel olevat, silmapaistvalt naiselike omadustega meest, kes on nartsissistlik, arukas, hurmav ja heasoovlik ning kindlasti tegevusetu loomuga..

3 Milles poiss samastudes tõeliku isaga, saab seeläbi oma mõttekujutluste abil olla endiselt lähedases suhtes emaga.

Allikad:

Bion, W. R. (1958) On arrogance. International Journal of Psycho-Analysis, 39:144-146

Etchegoyen, A. (2002) Psychoanalytic ideas about fathers. In. The importance of fathers. A psychoabalytic re-evaluation. Eds. J. Trowell & A. Etchegoyen. London & New York; Routledge, 20-41

Fonagy, P. (2008). A Genuinely Developmental Theory of Sexual Enjoyment and its Implications for Psychoanalytic Technique. J. Amer. Psychoanal. Assn., 56(1):11-36

Green, A. (2009) The consruction of the lost father. In The dead father. A psychoanalytic inquiry. L. J. Kalinich and S. W. Taylor Eds. London & New York: Routledge, 23-46

Limentani, A. (1984). To the limits of male heterosexuality: The vagina-man. Analytic Psychotherapy & Psychopathology, 1(2), 115–129

Meelde turgatanud mõtted, tunded, mõlgutused ja ilmunud oletuslikud lõimed ning tekkinud koetis pärinevad Ants Parktali meelest.

24. november 2020/ 7. detsember 2020/ 12. detsember 2020/ 26. detsember 2020/ 21. juuli 2021/ 3. september 2021/ 20. november 2021/ 4. veebruar 2022/ 13. märts 2022/ 16. aprill 2022