Uneloeng – Une aigilm ja aigilma uni

UNELOENG: Une aigilm ja aigilma uni.1 Meelesõõlaja vaade unele.

Vaatame aigilma2 kui meeleilma, ajajärgu ja maailma tähenduses, kus kohtuvad nii aeg kui ruum. Koondame pilgu mõtlemisele tunnete üle nii öösel kui päeval, nii öö-unes kui päevaunes. Arusaam unenägemisest nii päeval kui öösel johtub arusaamisest, et inimene ei ole ei öösel ega ka päeval iseendast või ümbrusest ehk tegelikkusest kunagi täiel määral teadlik.3 Geštaltteraapia rajaja Fritz Perls on aigilma kirjeldanud järgmiselt: inimene on vahekorras kas iseenda, ümbruse või mõttekujutlustega iseendast ja ümbrusest. Tegelikkuse mõistmist segavad lüngad, mis erinevad unenägudes magades ja teadmistes ärkvel olles teineteisest olemuslikult. Lüngad siginevad teadvusesse meeleilma teadvusetu meeleosa möödapääsmatust mõjust.

Unenägu ja päevauni. Unenäos elab inimene uuesti läbi päevaseid lahendamata segadusi, ära tundmata tundeid ja sassis meeleseisundeid. Unes saab mõelda tunnetest, mis ärkvel olles ühiselulise ümbruse poolt keelatutena ja iseenda poolt lubamatutena meelde ei ilmunud, kuid sünnitasid tühemikke mõtlemise kulgu. Niisugused tunded pärinevad peamiselt täiskasvanud inimese avalikku ellu sobimatutest lapseea sugulistest soovidest. Nii unenäo kui päevaune soovid on enesekesksed, seotud tunnetega toidust, teadmistest, suhetest, suguelust, paarilisest, sõltuvusest jne.. Nii unenägude sõõlamine ehk analüüs kui päevaunedest tõe otsimine võib tuua selgust mõtetesse, luues uusi arusaamisi ja teadmisi iseendast ning ümbrusest. Briti meelesõõlaja Wilfred Bion nimetas niisugust meeletööd psühhoanalüütiliseks funktsiooniks. Kuigi inimene ei ole ka päeval tegelikkusest kas suuremal või vähesemal määral teadlik, säilib mõttekujutlus ammendavast teadlikkusest, viisil kus teadvusetu meeleosa poolt sigitatud lüngad täidetakse tegelikkusele mittevastava ainesega.

Lüngad. Nii unenäos kui ärkvel olevas meeleilmas sünnitavad segadust ja arusaamatust erineva sisuga lüngad. Unenäo segadusi taritakse unetöös, kus meel püüab päevastes segadustes selgust saada, et tõde üles leida, kuna ümbruse kontrolliva läbivaatluse surve puudub. Unetöö jutustab lugusid ja visandab pilte, milliste üle on võimalik hiljem ärkvel olles järele mõelda. Päevased, teadvusetust meelest pärit tühikud peidetakse ära täites tähtsusetu ainesega: unelmate, lugude jutustamise või meelepetetega (hallutsinatsioonidega). Nii unetöö kui päevane lünkade peitmine viitab teadvusetu meeleosa olulisele mõjule tundetõe4 leidmises: magades aidates selgust leida, ärkvel olles jätkuvalt segadust sünnitades.

Teadvusetu meeleosa, salataju, alateadvus. Bioni arvates iseloomustab alateadvust piiritletus ja teadvust otsatus. Alateadvuses olev aines hõlmab endas põhiliselt ema ja lapse varases tundeelus toimuvat. Peamiselt lapse esmaste, temale täiesti arusaamatute tunnete ema poolse tarimise loomust. Varastes kultuurides emad lapsele toitu ette närinud, sest lapsel puudusid hambad, et toidu närida. Toidu ettenärimist võib võrrelda vaimses ja hingelises plaanis tunnete tarimisega, kus emad seedivad mõtteid, kuna lapsel puudub veel võime oma tundeid ära seedida. Kuna salatajus peituvad tundeelu segaduste juured, saab meeleilma arenemiseks vajalik selgus sündida vaid tundeid tarides, salatajust pärit ainest sõõlates.

Mõtlemine. Uku Masing näeb meeleilma koos seisvat kolmest osisest: esmane osis on tunded, teisesed mõtlemine ja tahe. Meeleilma areng saab teoks kolme osise kooskõlamisel. Ära tuntud tunnete üle mõtlemiseks ja ning selguse leidmiseks on vaja tahet.5 Meelesõõlaja näeb tahtes elu- ja surmatungi vastasseisu. Elutungi tahtmised aitavad tundeid ära tunda ning soove rahuldada, surmatungi tahtmised kustutavad tahtejõu ning hägustavad tundetõe. Tunnete üle mõtlemine, mis loob segadusest selgust, toidab inimest piisavalt selge arusaamise ja teadmisega nii iseendast kui ümbrusest olevas hetkes. Iseenda tunnete tarimine, mis viib piisavalt tõeste tunnete ära tundmise juurde koos piisavalt selgete teadmisega ainelisest ja ühiselulisest ümbrusest, tagab meeleilma arenemise. Segased tunded jäävad öiseks unetööks seedida. Mõtlemine viib inimest segadusest ja teadmatusest, kas unes selguse suunas või ärkvel olles uute teadmisteni. Kui mõtlemine uusi rikastavaid kogemusi ei loo, võib unetöös segadus süveneda ja ärkvel olles võivad süvenevad meelepetted inimeste tegelikkusest kaugele juhtida.

Mõtlemis ürje peitub tõe vaistliku tunnetamise võimes, mis saab sündida varases tunnete tarimissuhtes emaga. Ema ja lapse varane suhe on kui ühine unenägu, milles ema selgust otsib ja laps selgust saab. Ema unest võtab laps taritud tunded oma meeleilma tagasi, et siis neid säilitada ja meelde jättes, rajada ürje lapse iseenda vaistule. Ema ja lapse ühine une hõlmas olemine, annab inimesele ürjet täiskasvanuna iseenda unehõlmas olla, seda nii unes kui ärkvel olles. Kui miski läheb varases suhtes viltu ning võime oma tunnetest mõelda ürjet ei saa, siis inimese elu kulgeb kas ainelises konkreetsuses, loogilise mõtlemise tarkuses või psühhootilise meeleosa taktikepi all. Eelpool mainitud toimetulemise viisides elab inimene oma elu tundetult. Kuigi keha tunneb tundeid, ei näe inimene und ega mõtle oma tunnete üle, ning elab tardunud meeleilmas, milles puudub õppimine kogemustest ja tundeelu arenemine.

Meelde turgatanud mõtted, tunded, mõlgutused ja ilmunud oletuslikud lõimed ning tekkinud koetis pärinevad Ants Parktali meelest.

21. jaanuar 2023/ 27. jaanuar 2023

1 Pärnu Muuseum Näitus “Une hõlmas” esitleb: Ants Parktali loeng “Une aigilm ja aigilma uni”19. jaanuaril algusega kell 17.30. https://fienta.com/et/uneloeng-51698

2 Aigilm ajajärk; maailm „nüüdene aigilm om raesun; nüid om kikk uus aigilm maa pääl Trv; ajailma om paĺlu `muuten, arenen Hls; nüid ei ole änäp si̬i̬ aigilm nõnda rumal; et si̬i̬ aigilm ninda kitsass om Krk“ (EMS ilmavõrgus 11.10.22)

3 Seda vaid tundeseose korral iseenda või ümbrusega.

4 Piisavalt selge arusaamine tunnetest olevas hetkes.

5 Isu, himu, lust, iha, tung, kihu, kirg jne..