Puudutus
- On January 22, 2024
Meelesõõlaja mõttenopped isiklikkusest.
Puudutuse isiklikkus.
Esimese kehalise kogemuse puudutuse näol saab inimene ema üsas. Varasest ema-laps suhtes, seostub puudutus pilguga ühte. „Puudutus ja pilk on lahutamatud, asudes varasemas füüsilises kogemuses ühel teljel.“ (Lemma, 2010, 6) Kusjuures selles varases suhtes ei olegi lapsel nii lihtne kaht erinevat füüsilist taju ühte liita, kuna kahe taju üheaegse vastuvõtmise võime arenemine nõuab aega ja ema piisavat hoidu. Eesti keeles ühendub puudutamine ja vaatamine nidusalt ühte sõnas katsuma.
Nii puudutus kui puudutuse puudus on mõlemad olulised meeleilma mõjurid. Varases eas virgutavad ema ja laps teineteise aju arenemist teineteist puudutades. (Cozolino, 2003, 83) Puudutuse katkemine toob kaasa puuduse, mis puudutab valusalt hinge. Puudutusaistingu närvirakke on kahesuguseid: ühed esemetega ümberkäimiseks ja teised ärkavad puudutuse toel inimeste vahelises suhtlemises. Usalduslikus sugulises suhtlemises kujundavad närvirakud nahk-nahk lõimi, hormonaalset toimet, sugulist kostet kehalisele lähedusele, toetavad hellitavaid puudutusi ning äratavad tundeid. (Cozolino, 2006, 103) Puudutame nii asju kui inimesi, kuid võime tajuda puudutamist kahel viisil, kas asiselt või tundeliselt.
Puudutus teeb puudutatu iseenda keha osaks andes turvalisusetunde. Suguelus teeb puudutus teise keha või kehaosa inimese enda keha osaks mida saab vastu võtta (peenis) või kuhu saab sisse panna (vagiina). Puudutus eelmängus vähendab mehe ja naise sugude vahelist lõhet. Nii meeleilma kahesoolises olemuses (nais- ja meespoole vahel) kui tegelikus mehe ja naise sugulises suhtes. Puudutus, mis aitab ületada lõhet vähendab ühtlasi ka hirmu sugulise eneseteadmuse kao või hajumise ees. (Tustin, 1992,111)
Puudutus loob eelmängus sugueluks vajaliku piisava kehalise erutuse, mis omakorda äratab kehas liikuma paneva jõu suguühteks ja orgasmiks, milles rahuldustunne sünnib, kuhjunult kasvanud hingelise ja vaimse pinevuse langemisest ja suguelundite nõrgastusest. „Kui inimest, kes ei ole suguliselt erutunud, ärritatakse puudutades, erogeenset ala (näiteks naise rinna nahka), sigitab puudutus mõnutunde, mis omakorda äratab sugulise erutuse, milles himu nõuab mõnu suurendamist.“ (Freud, 1962, 76)
Liigses eelmängus peitub oht, kui suguühet ettevalmistav pingus areneb nii jõuliseks, et enam ei jätku piisvalt jõudu suguühtes orgasmi saavutamiseks vajalike liigutuste tarbeks. Eelmängu liialdamise põhjuseks võib olla lapseeas saadud ülemäärane mõnu liigselt virgutatud osatungi[1] rahuldamisest. Kogetud mõnu võib sugutungi kinnistuda (fikseeruda) osatungile ning peatada suguline eneseteadmuse arengu. Nii võib lapse liigne mõnu rinna imemisest jätta täiskasvanud inimese vaid suuliste puudutuste täiuslike mõnude juurde ning higiste kehade mõttetu võimlemisena tunduva suguüheni enam ei püüeldagi. Teisisõnu kui lapsepõlves on teatud osatungist siginevat mõnu ülemääraselt nauditud, siis on seda osatungi hiljem keeruline või lausa võimatu liita teiste osatungidega terviklikuks tüvijõuliseks (genitaalseks) sugulisuseks. „Kui sugulisuse osatungide ühendamise loomulik kulg orgasmini on tõkestatud siis võib alguse saada sugutunde äraeksimine (Luiga, 1995, 103) ehk suguline loomuvastasus (perversioon).“ (Freud, 1962, 77)
Tänasel päeva võib eelmängu kinnijäämist seletada ka tundeelu arengupeetusena, kus varasest kahassuhtest (diaadilisest) emaga ei ole jõutud areneda kolmainsussuhetesse (odipaalsesse). Kahasuhtes ei talu paarilised puudust ning püüavadki ainult olla koos, et vältida valulist eraldatust. Kahassuhtes on lähedusega seotud sugulised vajadused enamasti vastastiku rahuldatud, kuid paarilisi hingeliselt ja vaimselt lahutava suguühte ja orgasmini kas ei jõuta või toimib suguühe asiselt. Suguühte ja orgasmi puudumiseta ei saa suhtesse puudusetunne ilmuda. Orgasm, mis pakub enesekeskset naudingut ja rahuldust, lahutab partnerid teineteisest. Kui suhtes ei ole puudust ei saa sigida ka erinevusi ega kolmainsussuhet ning võrdkujulist mõtlemist suhte üle. Tundeelu ei arene jäädes kinni ainult lapsikutesse mõnudesse ja enesekaotusesse.
Eestlased on varasematel aegadel kasutanud isiklikus suhtes armastuse tähistamiseks sõna hoidmine. Armastus ongi nii puudus kui puudutus ja hoidmine, nii vaimselt, hingeliselt kui kehaliselt. Puudutuse puudumine on iseolemise läte. Iseolemine saab ürje ja kinnituse puudutusest ja puudutuse puudusest. Kui puudust suhtes ei ole jääb inimene oma tundeelus kinni ema põllepaeladesse.
Allikad:
Cozolino, L. (2006) The neuroscience of human relationships. Attachmentand the developing social brain. New York & London: W. W. Norton & Company
Freud, S. (1975) Three essays on the theory of sexuality. New York: Basic Books
Jüriloo, A. (1994) Väike psühhoanalüüsi sõnaraamat. Akadeemia, 8, 1757–1790; 9, 2021–2046
Lemma, A. (2010) Under the skin. A psychoanalytic study of body modification. London & New York: Routledge
Luiga, J. (1995b) Hingejõu ilmed. Tartu: Ilmamaa
Tustin, F. (1992) Autistic states in children. London & New York: Tavistock/Routledge
Meelde turgatanud mõtted, tunded, mõlgutused ja ilmunud oletuslikud lõimed ning tekkinud koetis pärinevad Ants Parktali meelest. 10. oktoober 2023/ 13. jaanuar 2024/ 19. jaanuar 2024/ 20. jaanuar 2024/ 22. jaanuar 2024
[1] Osatung mõiste millega psühhoanalüüsis tähistatakse kõige põhilisemaid seksuaalsuse elemente, seksuaaltungide peamisi komponente. Sellise elemendi spetsiifilisuse määrab tema allikas (nt oraalne või anaalne tung) ja eesmärk (nt piilumis- või võimutung).(Jüriloo, 1994, 8)
0 Comments