Mentaliseerimise viisid

Vaimus on esindatud konkreetne arusaamine ja taju. Laps eeldab, et tema ja teiste sisemine maailm on vastavused välise reaalsusega, mida ta kogeb või millest ta mõtleb ongi reaalsus, idee on reaalsus.. Subjektiivne kogemus saab häiritud kui on vaja välise maailma infot sisemise maailmaga kokku sobitada. Lacani eelne maailm, ema ongi ema, muid tähendusi emal ei ole, maailm on ühetähenduslik. Näide inimesest kel on teise inimese suhtes suhe juba mõttes olemas ja teise igat suhet teistega käsitleb see inimene kui tema petmist. Sümboliseerimine puudub. Esimene mentaliseerimise viis, kus vaim on kui passiivne vahendaja. Reaalsus ja tähendus on võrdsed ja samased. Võimetus enda ja teiste tunnete vahel aru saada. Võimetus aru saada tunnete ja tegevuste vahelistest seostest ja panna tähele teise mõtteid ja tundeid. Kõne on absoluutsetes mõistetes, käitumisest arusaamine oludest lähtuvalt.

Vale mina. Elab hetkel toimivas maailmas. Puudub reflektsioon ja tegevuse eesmärk. Psühhoteraapias käiv inimene räägib midagi, kuid öeldu ei ole relevantne, asjakohane. Laps teab, et tema sisemine kogemus ei vasta välisele reaalsusele, lapse sisemine seisund ei ole suhtes välise maailmaga. Puudub mängulisus. (Pretend – to make belive; hold in front).

Sümboleid tajutakse, kuid sümbolite tähendused lähtuvad enamasti välisest maailmast. Tegutsemine vaimus asuvate eesmärkide ja sihtide alusel. Mida inimene teeb on reaalsus. Nähtuste mõistmine läbi tegevustes nähtud eesmärkide, mitte läbi iseenda vaimus ja oma tegevustes peituvate võimalike kavatsuste.  Teisest saadaks aru või teda kogetakse füüsilise maailma mõistetes. Teisel ei ole mentaalsust. Patsient soovib saada postkaarti, kuulda häält, saada kallistust või rahuldada oma seksuaalseid soove. Teise inimese eesmärke tajutakse moonutatuna, omaenda eesmärkidest lähtuvalt. Kiindumussuhete kontekstis kasvab teleoloogilisele seisukohale kui skeletile peale liha, läbi järkjärgulise kasvava teadlikkuse, alul emotsionaalsetest hiljem kognitiivsetest seisunditest endas ja teistes.

Inimene reflekteerib omi ja teise inimese mõtteid ning tundeid nii toimuva kui ka kavatsusliku osas. Mõistab oma kavatsusi. Mina kui reflekteeriv ja tunnetav keskus toimib aktiivselt. Sisemine ja väline on seoses, erinevus nende vahel on aktsepteeritud.

Mentaliseerimine (mentalization, inglise keeles) – reaalsuse peegeldumine või peegeldamine vaimus. Üldine mõiste vaimse tegevuse iseloomustamiseks. Üldisema tähendusega kui sümboliseerimine, psühholoogiline protsess, mille käigus midagi või kedagi on asendatud sümboliga. Olenevalt vaimu toimimise kvaliteedist (aktiivsusest või passiivsusest) võib mentaliseerimine sisaldada endas vähemal või suuremal määral sümboliseerimist või ka mitte.