Mõtteid Roman Polanski filmi “Veenus karusnahas” kohta. Liisi Graf. (psühhoanalüüsi kandidaat, psühhoanalüütiline psühhoterapeut, psühhiaater)

Veel mõtteid filmi “Veenus karusnahas” kohta läbi psühhoanalüütilise vaatevinkli Liisi Grafilt.

Mõtteid Roman Polanski filmi „Veenus karusnahas“ kohta.

Liisi Graf

(Psühhoanalüüsi kandidaat, psühhoanalüütiline psühhoterapeut, psühhiaater).

Film algab sellega, et meid on kutsutud teatrisse. Teatris on kõik lubatud, sest miski pole päris, kõik on mäng!

Eesriide avanedes saame teada, et üks mees tahab lavale tuua etenduse. Ta on asunud otsima osatäitjat naispeategelase rolli. See on nii keeruline! Ta helistab oma elukaaslasele ja kirjeldab, kuidas palju noori naisi käis proovimas ja tõesti, ükski kandidaat polnud küllalt hea! See peab alles roll olema, kuhu nii raske sobivat on leida! Paistab, et mees on päris pahane ja nördinud, ilmselt on lavastus ja selle nüansside täpsus talle olulised.

Siis avaneb uks ja tuleb veel üks naine ning pakub ennast. Tema on juba kostüümis. Kostüüm on napp, paljastav, ahvatlev , viib mõtted seksile. Õhus on erutust ja iha. Aga mis see siis on- naise kaela ümber on kaelarihm. Selline koerarihma moodi, küljes on aas. Seda nähes tunnen, kuidas kurbus mind valdab…..kust see nüüd tuli………..tõotab tulla ju huvitav vaatemäng? Meenub, et Stoller on oma raamatus lasknud ühel noorel mehel kirjeldada, mis tähendusi sellise rihma nägemine partneri kaela ümber võib kanda: „…..selline rihm kaelas on pandud alandamiseks….mitte selle rihma nägemine pole alandav, vaid teadmine, et selle kandja teab, miks see tal kaelas on…..sealt saab sikutada nagu koera, kui vaja, sikutada kõvasti…..ta kannab seda, sest teab, et teda ei peeta inimeseks….“. ¤ Ja sellest samast vestlusest natuke hiljem: „You certainly don`t cry when you`re sexually exited…“ . Jätsin selle tõlkimata, ei saanud sellist head tõlget…….

Kui nüüd on antud vihje, et detailidel on tähenduslik roll selle etenduse juures, siis vaatame neid lähemalt. Anti teada, et naisosatäitja peab vastama kindlatele tingimustele. Siiani ongi tema kandnud kõige rohkem vihjeid eelseisva kohta. Ta peab väga täpselt teadma teksti, kõrvalekaldumine pole lubatud. Ta kannab küllalt tüüpilist domineeriva naise kostüümi, isegi stilettod ilmuvad lavale. Samas on ta erootilises , seksuaalses „kastmes“, ……. Ta peab väga täpselt teadma, mida tohib, mida mitte, ja mida tuleb teha kindlasti: kindlasti tuleb meest ihaldada. Seda naine ka teeb, ta näitab ennast, oma keha, lamab avatud põlvedega, kutsudes meest tegutsema, olema aktiivsem……..

Pole lubatud öelda väljendit sado-masohhism, kasutada terminit laste ärakasutamine ja trauma. Ainult armastus ja õhkamine ja iha……. Selline jäikuse vajadus süžees viib mõtted küll perversioonile. Perversioon kui erotiseeritud kaitse trauma eest. Või kui erotiseeritud vihkamine……

Huvitav kõrvalepõige on mehe elukaaslase kirjeldus naise suu läbi. Mehe enda naine võiks ju ka sobida rolli! Tal on palju „õigeid“ omadusi aga samas selgub, et midagi olulist on puudu, mis võiks teda selle lavastuse jaoks sobivaks teha. Ta olevat ilus, tark, haritud, hea, tore inimene, heast perekonnast, sportlik…..ja kindlasti on tal labrador! Kui mõtiskleda selle märkuse üle, siis minu jaoks annabki see võtme etenduse mõistmiseks. Labradori peetakse koeraks, kellel on aretuse käigus agressiivsust oluliselt vähendatud. Mehe enda naisel on seega puudu võime taluda agressiooni ja see on põhjus, miks teda ei saa valida „mängima“…..

Nii et mis meil siis on? Meil on vihjeid eesootavast juba küllalt! Mehe ja Naise vahelise suhte uurimine, seks(lubaks nagu naudinguid), alanduse ja valu(psüühilise või kehalise, me ei tea veel) talumine, mehe hingestatus…….ja kättemaks!

Ja veel oluliseim detail laval, mis on seal kohe alguses ja püsib püsti lõpuni- sümboolne fallos (sammas). Tema pidev kohalolek on hädavajalik, lõpus on ta vajalik kulminatsiooniks( mis see kulminatsioon selle etenduse puhul on, või on neid mitu erinevat?).

Paljulubav algus etendusele!

Kas meid ootab ees ühe perversiooni analüüs või on tegemist küpse armastuse juurde kuuluva „veidi perversse unistusega“? Igal juhul tundub olevat üheks põhiküsimuseks: kuidas kombineerida armastust ja agressiooni suhtes mehe ja naise vahel?

/Võib arvata, et see on olnud ka R. Polanski üks põhiküsimusi läbi tema elu ja loomingu. Vt. intervjuu Polanskiga youtube`st/¤

Perversiooni puhul peaks olulisel kohal olema tavapärastest(nagu meil kõigil) lapsepõlves kogetud traumadest suurim trauma. Näiteks füüsiline haigus, protseduurid haiglas, oluline on nende kestvus ja frustratsiooni tekitamise määr. Siit ka vajadus detailide uuesti lavale toomise järgi. Mida tõsisem on olnud lapse kannatus, seda suurem on hiljem vajadus teatud kindlate S/M „protseduuride „ järele.

Lavastus on vajalik, et saaks trauma ümber pöörata ja triumfeerida. Enne hirmu tekitanud detailid erutavad nüüd meest. Perversioon on loodud fantaasia, mis aitab olukorra „uueks“ luua. Nii et Stoller usub, et perversiooni uurimine tähendab pigem vaenulikkuse( hostility), agressiooni uurimist, kui et libiido uurimist.

Minu arvamus on, et see film näitab peensusteni perversiooni mehhanisme ühes unistuses või „daydream-“is. Võime toime tulla enda sees oleva agressiooniga, mitte lasta tal võimutseda armastuse üle……selleks on vaja küpsust. Küpsus aga……see tekib aastatega…….:)

—————————————————————————————————————————————————————————————————————————————————————————-

¤ Vt. Youtube: Andrew Braunsbergi intervjuu filmirezissöör Roman Polanskiga ; 2011, Full Documentary, A Film Memoir

¤ Robert J.Stoller MD „Sweet Dreams. Erotic Plots.“ 2009; Karnac Bóoks

„ Perversion. The Erotic Form of Hatred.“ 1975; Karnac Books

„ Pain and Passion“. 1991; Plenum Publishing Corporation

¤ Otto F. Kernberg MD „Love Relations. Normality and Pathology“. 1995; Yale University Press

Juuli, 2015