Tõelisus-tegelikkus, inner-external reality

Inner reality[1] and external reality[2] – Tõel(is)us ja tegelikkus.

1.Inglise keelne mõiste: inner reality and external reality.

2. Eesti keeles kasutatav mõiste: Jüriloo (1994) sõnaraamatus kasutatakse sõnu sisemine ja väline maailm või sees ja väljas. Kõnekeeles kasutatakse väljendeid meeleilma kohta sisemine reaalsus ja füüsilise maailma kohta väline reaalsus ning ka sisemaailm ja välismaailm.
3. Tõlge Silveti (2002) sõnaraamatu järgi:

–inner: 1. sisemine, seesmine, sise-; salajane; 2. sisemine osa; (märklaua) sisemine ring;                                  

–external: 1. väline, väljaspoolne, välispidine, välis-; 2. välised osad (või tunnused, asjaolud);

–reality: reaalsus, realiteet, tegelikkus tõelikkus, tõel(is)us; tõsielu; ehtsus.

4. Pakume eesti keelseks mõisteks: Tõel(is)[3]us ja tegelikkus.
5. Põhjendused:

Tähissõnu sisemine ja väline vaatleme meelesõõlamise vallas kui sõnu, mis kirjeldavad kaht erinevat talitlust meeles. Sisemine talitlus toimib vastavuses meelesisesele põhistatusele (tõlge sõnast motivation, Silvet, 2002) ja välimine[4] vastavuses ümbritseva maailma mõjutustele. Lisades sisemisele ja välimisele veel ka sõna reaalsus, siis segadus nähtuste mõistmises suureneb. Arusaamatuks jääb reaalsuse olemus meelesõõlamise vallas kui reaalsust kirjeldada ühtaegu nii sisemise kui välisena. Tekkinud segadus loob vajadus täiendavateks selgitusteks, mis vaid suurendab segadust. Selguse saamiseks on vaja leida sobivam sõna eesti keelest. Märkame, et inglise keelse tähissõna otsesel tõlkimisel[5] eesti keelde, saame sageli suurema segaduse ning sobiva eestikeelse sõna leidmise korral.

Lisaks märkame siin veel üht olulist erinevust sugri-mugri[6] ja igermaani[7] kultuuri vahel. Sisemine ja välimine on eri poolustel olevad vastandid ning Uku Masingu (1999) arvates on igermaani meeleilmale sageli omane jõuline tõeotsing läbi nähtuse erinevate pooluste täpse defineerimise. Midagi sarnast toimub ka tõlkimises, kus kahe äärmuseid tähistava tähissõna vahele jäävas ruumis toimuv võib jääda käsitlemata, kuna eri keelte sõnade tähendusväljad on erinevad või kuuluvad eri keelte sõnad erinevatesse sõnaperedesse (Vare, 2012). Uku Masing (1999, lk. 46) ütleb irooniliselt katsete kohta leida otsetõlkeid saksa keelest eesti keelde järgmist: „See osutab, et me ei tule toime preisi valgustatud mentaliteediga ega selle mõisteile üksüheste vastete leidmisega. Pole põhjust haliseda, sest saksa mõisted ei ole kuigi selged: Gericht on peene(ma)s keeles „lauale antav söök“, richten ka „suunama“.“ Ka meie meelest on sugri-mugri meel enam hajevil ning kaoses olevam kui igermaani korrastatud meel. Samas leiame eesti keeles, murdekeeltes ja regilauludes ehk meeletundmises ja -mõtlemises enam mitmekesist vikerkaarevärvilisust. Püüame leida tähissõnu, mis kirjeldaks meeles toimuva mõistmist ning füüsilise maailma meelemärkamist (teadvustamist) laiemalt ja avaramalt.

Lähtume meelesõõlamise (psühhoanalüüsi) arusaamisest, et välist reaalsust ei ole inimesel võimalik tunnetada. Ainus mida inimene tunnetab on välise maailma mõju inimese meeleelunditele, mille järgi meel kujundab arusaamise välisest maailmast. Tähissõnad tõelisus ja tegelikkus kirjeldavad meie meelest meele kahe erineva talitluse tulemust: üht meele sisese talitluse tulemust kui tõelisust ehk võimalikult tõest arusaamist oma tunnetest välise maailma kohta ja teist meele sisese talitluse tulemust kui tegelikkust ehk võimalikult tegelikku arusaamist välisest maailmast[8]. Meele sisene talitlus ehk tõelisus on mina kujundamises alust rajavam kui tegelikkus (Lemma, 2015, lk.4). Mõlema talitluse tekkimise ja kujunemise aluseks on kogemus. Kogemus kujuneb, koguneb ja kasvab suhtlemises nii ümbritsevate inimeste kui ka välise maailmaga. Kogemus hõlmab endas nii meeles tunnetatu kui ka tegevuses kogetu loova ühendamise ning on vajalik arengus käigus tekkivate teadmatuse lõhede ületamiseks. Teadmatuse lõhed, mis tekitavad pinget ja ärevust, on loomuomased inimese arengus tekkivatele kriisidele, kus kriisi läbimisel ei ole inimesel millelegi muule toetuda kui möödanikus omandatud kogemusele.

Põhja-Eesti keele aluspanija Heinrich Stahli 400 aasta tagusest mõtte- ja mõistemaailmast (Habicht, Penjam & Prillop, 2015) leiame järgmisi sõnu tõelik: tõeline; tõelikult: tõepoolest (lk. 457); tõsine: tõeline; tõsidus: tõde; tõsisesti: tõemeeli, tõeliselt (lk. 460). Wiedemanni (1973) Eesti-saksa sõnaraamatust leiame sõna tegeline, tegelise, mis viitab praktilise tegemisele ja ka tegijale. Tõelisuse pool jäi leidmata. Sünonüümisõnastikust (Õim, 2007) leiame järgmisi sõnu; tõeline, eht-, ehtne, päris, elus, puht-, pesueht, pesuehtne, puhtakujuline, täisvereline, puhastverd; tõeline → reaalne, siiras, õige; tõeliselt, reaalselt, tegelikkuses, päriselt, tegelikult, ilmsi; tõeliselt, reaalselt, siiralt; tõelisus, tõelus, tegelikkus, reaalsus ning tegelik, reaalne; tegelikkus, tõsielu, tõsiolud, realiteet, reaalsus; tegelikkus, tõelisus. Tõelisus ja tegelikkus kattuvad suures osas teineteisega segunedes ning loovad vajaduse leida eristamiseks mingi alus. Ka Võõrsõnade leksikon (2012) avab kesk ladina keelest pärit sõna reaal, realis kui tegelik, tõeline ˂ ladinakeeles les asi. Antonüümisõnastik (Õim, 1998) näeb tõeline, ehtne; tõelisus, ehtsus ning tegelik, reaalne. Saareste Eesti keele mõistelisest sõnaraamatust (1958, 4:116) leiame sõnad tõelisus ja tegelikkus tuleneva ja seotuna sõnaga tõde. Eesti Õigekeelsussõnaraamat. ÕS 2013. (2013) avab tõelisus, tõelus kui tegelikkus ja reaalsus ning tegelikkus kui tõelisus reaalsus, tõsielu. Taas kohtume tähenduste kattuvusega. Eesti Keele Sõnapered II osa (Vare,2012, lk. 776) sõna tegema pereliikmena leiame ka sõna tegelikkus. Eesti Etümoloogia-Sõnaraamat (Metsmägi ja teised, 2012) sõnastab sõna tõde, tõe, tõde kui tegelikud asjaolud, see mis vastab tegelikkusele; mõte, väide, vaade vms, mis inimkonna teadmiste ja kogemuste põhjal vastab tegelikkusele ja faktidele; õigsus paikapidavus (lk. 560). Eesti Keele Seletav Sõnaraamat, 5 osa (Langemets ja teised, 2009),seletab tõelisus, tegelikkus, reaalsus, tõelus (lk. 1010) ning tegelikkus, kõik tõepoolest olemasolev, reaalsus, tõelisus, reaalne elu või olukord, tõsielu, tõsiasjad (lk. 688). Kuigi sõnade tähendused sõnaraamatute vallas sageli kattuvad, võib märgata, et tõelisus kaldub olema meelega seotud tähissõna ning tegelikkus tegevusega seotud.

Siit johtub ka meie ettepanek tähistada sõnaühend sisemine reaalsus tähissõnaga tõelisus ehk tõetruu meele plaanis ning sõnaühend väline reaalsus tähissõnaga tegelikkus tõetruu ümbritseva keskkonna plaanis.

6. Autorid: Meelde prahvatanud sugri-mugri sõnadega seostunud mõtted ja tunded ning tekkinud lõimed ja koetis pärinevad Ants Parktali meelest ning kahe mõiste ristiisaks on Ants Parktal. Autor on tänulik Meelis Sütt’ile abi ja toetuse eest.
7. Kasutatud kirjandus:

Eesti Keele Seletav Sõnaraamat. (2009), 5 osa. Toimetajad: M. Langemets, M. Tiits, T. Valdre, L. Veskis, Ü. Viks, P. Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Eesti Õigekeelsussõnaraamat. ÕS 2013. (2013) Toim. M. Raadik, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Habicht, K., Penjam, P., Prillop, K. (2015) Heinrich Stahli tekstide sõnastik. Tartu: Tartu Ülikool Kirjastus

Jüriloo, A. (1994) Väike psühhoanalüüsi sõnaraamat. Akadeemia, 8, lk. 1757–1790; 9, lk. 2021–2046

Lemma, A. (2016) Minding the body. The body in psychoanalysis and beyond. London and New York: Routledge

Masing, U. (1999) Eesti vanema kirjakeele lood. Tartu: Ilmamaa

Masing, U. (2004) Keelest ja meelest. Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust. Tartu: Ilmamaa

Masing, U. (2010) Keelest ja meelest. Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust. Tartu: Ilmamaa, e-raamat.

Metsmägi, I., Sedrik, M., Soosaar, S-E. (2012) Eesti Etümoloogia-Sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Saareste, A. (1958) Eesti keele mõisteline sõnaraamat (I, II, III, IV köide). Stockholm: Vaba Eesti

Silvet, J. (2002) Inglise-eesti sõnaraamat. Tallinn: Tea Kirjastus

Stenersen, R. (1985) Edvard Munch. Tallinn: Kirjastus Kunst

Vare, S. (2012) Eesti Keele Sõnapered. I ja II osa. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Võõrsõnade Leksikon (2012) Toim. Paet, T. Eesti Keele Instituut/Kirjastus Valgus

Wiedemann, F., J. (1973) Eesti-Saksa Sõnaraamat. Tallinn: Kirjastus Valgus

Õim, A. (1998) Antonüümisõnastik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Õim, A. (2007) Sünonüümisõnastik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

28. jaanuar/16. aprill/8. mai 2016.a.

[1] Sisemine reaalsus meie arusaamise järgi hõlmab meeles toimuvat, mis on esile kutsutud meeles (psüühikas) ja kehas esinevate ärritajate poolt.

[2] Käsitleme välist reaalsust kui emakavälise maailma peegeldust, mis ilmub lapse ellu sünnihetkel ning mõjutab järkjärgult alul vähem hiljem enam lapse meele tekkimist ja kujunemist. Märgid välisest reaalsusest jõuavad looteni ka enne sündi, ema liikumise (puudutus ja loote lihastaju) ning helide kaudu. Meelesõõlamise arusaamisele vastavalt ei ole inimene teadlik välisest maailmast, kuid on teadlik välise maailma mõjust meeleelunditele.

[3] Põhitähendusele tõelisus teine tähendus tõelus, pärineb Uku Masingult (2010), kes sisemist reaalsust on nimetanud subjektiivseks tõeluseks, nii kuidas raamatu toimetaja Urmas Sutrop saatesõnas (lk. 4) esile toob.

[4] Sõna tähendus on eksitav ning vajab täiendavat selgitust. Välise reaalsuse all peetakse meelesõõlamises silmas meele talitlust, mis kujundab välisilmast lähtuvate ärritajate alusel välisilma esindusi meeles, tekkivatele või juba omandatud kogemusele toetudes. Esinduste loomine meeles toimub olukorras kus vahetu seos välise maailmaga puudub ning inimese meelevõimed puutuvad kokku välise maailma mõjuga.

[5] Tõlkimise asemel eelistame kasutada sõna eestistama (Saareste, 1:275, eestiliseks muutma), mis viitab sõna laiemale tähendusele ning rõhutab eesti keele ja kultuuri (laiemalt muidugi sugri-mugri) olulist osa tähissõnade leidmisel.

[6] Soome-ugri rahvaid tähistava soome-ugri asemel võtsime kasutusele sõnaühendi sugri-mugri. Toetume ühelt poolt Uku Masingu poolt kasutatud soome-ugri rahvast tähistava tähissõnale sugri ning oleme liitnud sellele Haabsaare (2009) poolt kasutatud tähissõna mugri. Haabsaar näeb soome kasutamist ugrilaste tähissõnana „… igandina ajast kui üht rahvast peeti sugulasrahvaste hulgas ülimuslikuks ja kõiki teisi nimetati tema järgi.“ (lk. 10). Seevastu tuletab Haabsaar tähissõna merja merjalastest, rahvast, kes kunagi moodustas soome rahva tuumikosa ning loob ajaloolises plaanis küllalt täpse tähendusvälja asendamaks tähissõna soome. Täpne tähissõna Haabsaare meelest oleks merja-ugri, kuid ilmselt on hetkel mõistlik kasutada nn. ülemineku väljendusviisi.

[7] Igermaani ehk indogermaani ning hilisemalt indoeuroopa kultuuri tähistav sõna, mida kasutab Uku Masing (2004). Viitame Uku Masingu mõtteviisile tõdemuses, et meie meelest on tema esimene eesti mõtleja, kes on mõelnud inimese meeleilma üle ka meelesõõlamise võtmes. Oma teostes on Uku Masing viidanud Sigmund Freudile, Carl Gustav Jungile ja Karen Horneyle. Olulisemaks väärtuseks meelesõõlajale on Uku Masingu isikupärane käsitlus inimese meelest ja keelest.

[8] Stenersen (1985, lk. 35) kirjeldab Norra maalikunstniku Edvard Munch’i tõelisust ja tegelikkust järgmiselt: „Kui Edvard Munch jalutama läks, jäi ta harva seisma ja ringi vaatama. Ta oli sedavõrd oma mõttemaailma sulgunud ja sellest haaratud, et tundus kuutõbisena. Kui ta pilgu tõstis, jättis nähtu talle tihti uue tugeva mulje. Näis nagu poleks ta harjunud ümbrust jälgima. Seepärast maalis ta enamasti mälu järgi. Innustatuna esmamuljest. „Ma ei maali seda, mida näen, vaid seda mida ma nägin.““