SUGU- JA KOOSELU SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt), III osa S – Z

SUGU- JA KOOSELU SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt), III osa S – Z

Vihjeid ja suulist pärimusvara eestistamise võimaluste suunas.

S

Sacro-pubic area: häbeme ja puusade piirkond (H. Ellis)

Sarüriaas: (<satüri|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< kr pn Satyros saatür) med, vet haiguslikult suurenenud sugukihu mehel v isasloomal (Võõrsõnade leksikon ilmavõrgus) Suurenenud sugutung kutsub esile ka pikaajalise erektsiooni. Vt. priapism, erektsioon, nümfomaania.

Satyrias(is): satüriaas (J. Silvet).

Scoptophilia, scopophilia (ingl): Suguline iha teiste inimeste suguühet pealt vaadata. Asendab inimese enda kohal oleku, kuid hõlmab osalise sugutungi sublimeerimise õppimise eesmärgil.

Sadism suguelus: Miks ei mullu tulnud. „…kui ma sulle, kui ma sulle vuodi tegin,/ vuodi sisse, vuodi sisse patjad panin,/ patja alla, patja all piitsa pistsin,/ mis keib neiu, mis keib neio nahka müöda,/ pienikesta, pienikesta pihta müöda!“ (VK VIII, lk. 737); Joodiku naine ei naerata. „Tulin mina kõrtsita koduje – / ei minu naine nauratand./ Tõin mina õuest pika vitsa,/ pika vitsa, piene vitsa,/ lõin mina naisel vasta naba – /siis minu naine vast nauratas.“ (VK VIII, lk. 853); Mis täna öösi tehti? „Tänä üösse torgeti,/ torgeti ja tärgeti/ isa ihutud nualla/ ja peiu pieni peitelilla!“ (VK VIII, lk. 1055).

Seemnepurse: seemneuhk (M. v. Gruber).

Seemnerakk: idurakk (C. Retau), (vt. munarakk); seemneloomake (Touloni); seemnelõngakesed (A. Moll); seemneidu (J. Luiga).

Seksikas: uus tähendus: huvitav, põnev, trendikas (M. Raadik).

Seksoloog: sugueluteadlane (van de Velde).

Seksuaal: suguline (O.Madisson); sugulik (J. Gutslaff).

Seksuaalne: idujõuline; sugueluline, suguelusse puutuv (VL2000)..

Seksuaalelu: kihuelu (Alfred Koort K. Holtzmeyeri raamatu „Alateadvus…“ järelsõnas); suguelu (M. v. Gruber).

Seksuaalrevolutsioon: „…Ameerika Ühendriikides alguse saanud massililisest meelelahutuslikust seksitarbimisest, mis levis järgmistel aastakümnetel kogu elanikkonna seas.“ (J. Koff, tõlkija, M. Houellebecq, 2019).

Seksuaalsus: (˂ ld sexus sugupool) isiksuse omadus, mis on kujunenud bioloogiliste ja sotsiaalpsühholoogiliste tegurite mõjul ning avaldub suguelu korralduses (VL2000).

Seksuaaltung: idujõud (vt. genitaalne seksuaalsus); sugutung (A. Elango); kihu kui sisemine tung (Saareste); ühtimiseihaldus (M. v. Gruber).

Seksuaalvahekord: suguakt, manusus, sugutoimetamine, sugutus, ühtimine ehk suguiha rahuldamine ühtimise kaudu (M. v. Gruber, lk. 53); juuresmagamine (C. Retau), sugutamine (E. Schönenberg…, Velde van de); suguline uhtumine, sugutamine (Velde van de); suguline kokkusaamine (F Schöneberger…); suguline ühtimine (AP).

Sex flush: rinna-, näo- või kõhupiirkonna naha punetus, mis on põhjustatud sugulisest erutusest (ihast, himust…); „Sial läheb tagant punaseks, kui otsima hakkab, naisterahval läheb eest punaseks.“ (Häädemeeste, Eesti vanasõnad III, lk. 70).

Sigimine: idutsemine, uue idu tekkimine (munaraku viljastamine) (C. Retau); „Kui annad atra saadi, siis on aega ka põl[d]u künda.“ (Saaremaa, Eesti Vanasõnad I, lk. 92); „Kui kadakad tolmavad, on parim ehal käimise aeg.“ (Kuusalu, Eesti vanasõnad I, lk. 533); mees – seemendaja (Viru-Nigula), seemne maha heitja, seemne (seemnete-) sisse segaja (Kolga-Jaani), tera maha (maale-) panija (Räpina) poeetilised sünonüümid regilaulus, (J. Peegel 2004, lk. 117); mees sigitajana „Neitsikesed noorokesed,/ hõbedased õiekesed,/rohelised roosikesed!//Mõelge mõni minule,/ minule, mehepojale,/ kündijale, külvajale,/ seemne seletajale,/ vilja mahaviskajale!//…“ (Eesti rahvalaulud III-I, lk. 249); „Ühe kartule pärast ei võeta koopasuud lahti.“ (Kaks seletust: Abielupaar ei jää ühe lapsega. Abielunaise ja –mehe vahekorra kohta.) (Lüganuse, Eesti vanasõnad I, lk.604); kelk (lapse saamisest) „Kelk juba laka otstel.“ (naine enam lapsi ei saa), „kelk lagass, ohelik ies“ (tütar läheb ema jälgedes) (Kuusalu maakeel, EMS II-10, lk. 973).

Sigimisvõimetus: impotentia generandi steriilsus, seemnevedelikus puuduvad seemnerakud või need on viljastamisvõimetud (VL2012); „Tühine mees ei saa naisel piima lahti.“ (Naisel ei ole last.) (Karja, Eesti vanasõnad III, lk. 490).

Sigitaja: Lese kündja kabelis. „Muie kündajad tulevad,/ adrakandajad ajavad!/ Minul kündaja kulil, siemendaja selili!/ Vatsuli vaod ajaleb,/ selili siemendeleb!/ Mina vaene meheta naene,/ ilma kaasata kanake!“ (VK VIII, lk. 484)

Sigitama: 1. sugurakke ühendades järglasi soetama; eostama, viljastama, 2. põhjustama, tekitama, (EKSS 5); kätte tegema halba tegema, rikkuma, „poiss on tüdrukule käde teind“ (lapses sigitanud), (Kihelkonna maakeel, EMS IV-18, lk. 558); „Mitte maa ei sigita vilja, vaid taevas.“ (Eesti vanasõnad II, lk. 214); Põlvist põdema. „…Läksin linna ämmä juurde,/ taha Tartu targa juurde./ „Kas oled nisad niperdanud,/ kõhu – küll – nahka kõditanud?/ Ma olen nisi niperdanud,/ kõhu – küll – nahka kõditanud.“/ „Siis on see sinu oma süüdä,/ ei ole muie, ei kellelgi.“ (VK XI, lk. 616); „Poisid ei võta tükki su küljest ära, nemad panevad tüki su külge.“ (F. J. Wiedemann, Eesti vanasõnad II, lk. 703).

Sigivus: sigidusjõud (A. Kuusberg).Vt. fecundity ja procreation ning barrenness.

Sigivusmaagia: Kuhu kaasikud kusevad. „Lähme kullakesed kusema,/hellad, vetta heitelema!/ Kuhu niäd kullakesed kusevad – / senna sirguvadsibulad,/ kuuslaugud kükitavad. (Haljala maakeel, ERL III, lk 804), Karake kaasikud. Etse, kaasike, karake,/ tõlla hoo, tõrgutage,/ ranna hoo, raputage!/ Ole ei poiga puhun,/ sõeamiist sõle all,/ väärdijaid vöö vahel! (Sangaste maakeel, ERL III, lk. 806).

Silm: „Silm on ihu küünal.“ (Matt.6.22: Silm on ihho künal, kui nüüd sinu silm selga on, siis on keik sinu ihho selge.) (Torma, Eesti vanasõnad III, lk. 85); „Silm näeb, mida süda himustab.“ (Jämaja maakeel, samas); „Silma hirmutasõ[1] käe rõõmustasõ.“ (Setu, Eesti vanasõnad III, lk. 87); „Kõik ei kõlba süvvä, mis silmaga näed.“ (Karula, Eesti vanasõnad III, lk. 214); „Kunas põrgu hingist täis saa või silm vaatamise himust.“ (Tarvastu, Eesti vanasõnad II, lk. 745); Vulva nägemine – Oidipuse karistus ema vulva nägemise eest – silmade väljatorkamine. (G. Róheim, Fire of…lk. 176).

Skatoloogiline: väljaheidetega seotud.

Skopofiilia: vaatlemisnauding; vuajerism (VL2012); tegevus, kus seksuaalset mõnu saab vaadatud objektidest, näiteks alasti kehad (Gr skopeein vaatama ja philia) (The Cambers Dictonary, 2003); vt. Vuajerism.

Sodomy: sodoomia, loomapilastus (J. Silvet); ebaloomulik suguühe kahe inimese vahel, tavaliselt kahe mehe vahel (I. Bloch, lk. 641).

Sodoomia ka zoofiilia: loomapilastus, inimese suguühe loomaga (seksuaalperverssus) (VL2012).

Sperma: FÜSIOL seeme, seemnevedelik, seemnerakke (spermatosoid) sisaldav vedelik, mis väljub seemnepurske ajal (VL2012); seemneidu, idurakk, eluidu; meheseeme jumper sperma („püksid ollid tesel jumprid täis“ Muhu maakeel)(Muhu, Tori ja Koeru maakeeled, EMS II-6, lk. 187)(vt. süütus – jumper tähendab ka süütust); armumürk, kehavedelik (lima, ila) loomadel, ka sperma ja mürk; armastusmahl taimedel. (M. Kõivupuu, 2017, Loomad eestlaste elus ja folklooris. Tänapäev); mehemärg (A. Saareste 4:473); märg märja (Risti maakeel), ef alkohoolne jook (hrl õlu) (E. Juhkam); keelemärg (jook, hrl alkohol) (Lüganuse jt. maakeeled, EMS II-10, lk. 910); „Veenus sünnib merevahust ehk spermast.“ (G. Róheim, Aphrodite…, lk. 385); meheseeme (C. Retau), (A. Saareste, 3:756); inimeseidu või seeme (spermast) (Karksi maakeel), idu jõud „idu on otsas, ei jõua enam kedagi tiha“ (Kursi maakeel, EMS I-4, lk. 852); „Aga sina spermatosoid, seemneloomake./ Ka sina oled saanud oma igatsuse, igatsuse sooja pimeda ürgvee järele,/ kus sinu, minu esivanemad kord ujusid, pooldusid ja ühinesid jälle…“ (J. Kaplinski, 2000, Kirjutatud. Valitud luuletused. Varrak, lk. 735); mees – naiseõnn: „Kui seda jagu jagati/Mehe sidemeta segati/ Naise õnn õiendati.“ (J. Peegel, 2004, lk. 115); Lüpsi- ja piimasõnad. „Sõeru, sõeru, sõrgajalga,/ anna piima, harkijalga./ Sõeru neljäst nisästä,/ neljast nisäst neitsipiima,/ sarve otsast saksapiima,/ sarve otsast härjapiima./ Kui see lehm ei anna piima,/küll neid sõrma sõimatakse,/ käeranna vannutakse.“ (M. Kõiva, 2015, lk. 112); asjanik sperma (Jõhvi maakeel, EMS I-3, lk. 474). Vt sülg.

Sperma ja sülje seos: Väljend, millega nimetatakse isaga sarnast last: „Nagu isa suust kukkunud.“ (ingl.: spitten image, spit and image, spitting image) („välja sülitatud“). Sümboolne ekvivalent naljades: „Kaksikud vestlevad emaüsas: „Kes on see kiilaspäine sell, kes igal ööl siia tuleb ja mulle silma sülgab?““ (A. Dundes 2002, lk.202, 207); süütus süljatud leib (J. Peegel, 2004, lk. 186).

Spermium: FÜSIOL seemnerakk, aktiivselt liikuv isassugurakk (VL 2012).

Stercophagy: väljaheidete söömine (E. Jones).

Succubation: alistuva mehe võrgutamine.

Succubus: autoerootiline (oma keha armuiharus) kogemus magades – luupainaja, nn. „ööneitsi“, kes astub magava mehega suguühtesse ning kutsub esile iseenesliku seemnepurske; naisdeemon, kes astub suguühtesse magava mehega. Vt. Incubus.

Succubus: lad. Succubare all lebama, succube prostituut, lit. See kes lebab all. 1. deemon naise kujul, kes astub magavate meestega öösel suguühtesse; 2. deemon; põrguline paharet; kuratlikult õel; julm isik; 3. prostituut (lirva, libu; hoor).

Suguakt, sün. suguühe: mehe ja naise suguline ühinemine, mis seisneb jäigastunud suguti viimises tuppe ja päädib harilikult seemnepurskega. (EKSS 5); suguline ühtimine (I. Bloch…); Karjalaste ning sürjakomilaste ja permikomilaste loomismüüdis torkab looja veest tekkinud maale teiba sisse. Tekkinud august ronisid üles kurjad vaimud, roomajad ja kahjulikud loomad (E. Haabsaar, 2009, lk. 35-36), Metsaneenetsite loomismüüdis toob vaia maasse löömine kaasa lööja vajumise allilma. (samas, lk. 37); Küll mina kuulsin. „Küll mina kuulsin kui mind tehti/ küinlakuul ja külmal aal./ Eidel varbad vabisesid,/ taadil kotid kobisesid.“ (VKXII, lk. 695); jurk (Pilistvere maakeel, EMS II-6, lk. 200); jõmp (sama, lk. 256); keks (Kuusalu ranniku maakeel, ilustav väljend, EMS II-10, lk. 966); „Sia isäst küll suan.“ (suguühtest) (Kihnu maakeel, EMS I-5, lk. 1064); Mareta laps. „Õe Liisu oma tööda,/ Liisu töö, Liisu tegedus,/ Liisu au, Liisu äbedus,/Liisu ilus ingekene,/ kena kallis käukene,/ sula suuandmine,/ magus mahaeitamine,/ kallis kaelaakkamine.“ (VK VI:I, lk. 206); kärutama „käruta taha [tüdrukule], mis sa uotad viel.“ (Simuna maakeel, EMS IV-18, lk. 522); fig „ tahab iki poisil kördi pähe pista (vahekorda astuda) ega sii poiss muidu tat võta“(kört – endisaegne seelik) (Karksi maakeel, EMS IV-18, lk. 618); jurkama suguakti sooritama (Setu maakeel, EMS II-6, lk. 200); lappama, fig särki lappama suguühtest (Kihnu maakeel, EMS IV-20, lk. 934); „Sukkur on üksi suule hea, aga ihusugutus terve kehale.“ (Ambla, Eesti vanasõnad III, lk. 113); „Sitik satav sita pääle, puosi satav tütrigu pääle.“ (Leivu, Eesti vanasõnad III, lk. 92); keerama mingi telje suhtes liigutama, keeravad naist magatama, sarve≈torikast keerama „kieras talle sarve; poisid käivad nihvil ja kieravad torikast“ (Lüganuse maakeel, EMS II-10, lk. 919); asi suguühe, „piiaga on küll asja aetud,“ (Lüganuse maakeel, EMS I-3,lk. 471).

Suguelu: armastusnauding (J. Kangur); Vana ei suuda vallatleda. „Suuta’i vana vallatõlla/ napukubu nal’latõlla./Kae neida, kae noida,/ kae nõida nooripaari:/ läävä sängü, löövä mängu,/ lina liikva, pad’ä paukva,/ nõrkva nõrga sänütulba.“ (Rõuge, Eesti Rahvalaulud III-I, lk. 897); Suuandmine noorele ja vanale. „Kui annan vanale suuta – / suud kui surnud siale;/ kui annan vanale kätta – / kätt kui külmale kivile.// Kui annan suuda nooremalle – / suud kui sulavõile; annan kätta nooremalle – / kätt kui kuumale kivile.// See mind kannab kaendelassa,/ peab mind pihtide vahella./ Vana ei tunne vapustada, mädarind ei mängitada.“ (Vaivara, Eesti Rahvalaulud III-I, lk. 899); „Ahi peab enne kuumaks minema, kui leivad sisse pannakse.“ (Eesti vanasõnad I, lk. 105); „Musu on m… ärritus ja nisa katsumine n… hakatus.“ (Vändra, Eesti vanasõnad II, lk. 366); „Viin võtt mehe meele, v… võtt mehe viha.“ (Rõuge, Eesti vanasõnad III, lk. 741); „Inneba usu ammusuud kui alalakka.“ (Põlva, Eesti vanasõnad III, lk. 528); „Vana taadi taarida,/ pigiparda paarida!/ Vana ei osand vapustada,/kõdupuu ei kõdistada,/mädarinda mängitada.“ (J. Peegel, 2004, lk. 122); „Kui kadakas õitseb, siis on türukutel kargu aeg.“ (Pöide, Eesti vanasõnad I, lk. 533); käima kurameerima; liiderdama, vahekorras olema, „ööse käib üks mees mitu naist läbi“ (Torma maakeel), „naesel ol’li laits varsti tulekil, ike vana Juhan käis naesel säl’län“ (Nõo jt. maakeeled, EMS IV-18, lk. 427); Tühi neiu tööst, kui muidu meelepärast! „Tühi ta tüösta lugu,/ kui on muidu mielepärast,/ kui on ilus ingamine,/ magus maha eitemine,/ kallis kaela akkamine,/ sula suu andemine!“ (VK VI-2, lk. 278); tagasi laskma seksima (Lüganuse maakeel, EMS IV-20, lk. 980); „Sie on mies, kie saab, lits, kie annab.“ (Poisil ei õld süüd, tütrik õli süüdi, kui laps tuli.) (Lüganuse, Eesti vanasõnad II, lk. 297); Noorpaar. Oh te hullud noored paarid,/ läksi sängi, leivad mängu./ Linad laksid, padjad plaksid,/ kõige öö õled kõbisis,/ väega nõrgad sängilauad/ tahtsid taevale karata. (VK XI, lk. 584); kööbak(as) seksist, „läks külä pääle küöbakast otsima.“ (Lüganuse maakeel, EMS IV-19, lk. 626) kööpima seksist, „kõõpis ammu seda eite juo.“ (Lüganuse maakeel, EMS IV-19, lk. 632); kemm intiimsuhtes olema, „lei seda kemmo, kui nüid vänts (laps) käen.“ (EMS II-10, lk. 988); „Ehk oleks ma küll seliti sängis, aga kulp olgu ikka minu käes.“ (Ämma ütlus.) (Rapla, Eesti vanasõnad III, lk. 57); Tule julgesti. „Tiopoissi, kuuden krõpsu,/ tule minu juurde julge’esta!/ Minul on ühed nakkad lukud:/ kui on aega – asu otsa,/ kui on võti – võta lahti!“ (VK VIII, lk. 1047); Laena karvapada! „Noorikuke, toorikuke,/ laena mulle karvapatta:/ ma tahan keeta kahte muna,/ ühte eada eeringista!“ (VK VIII, lk. 1055); „Kus vai peaseb, kui mui pihta annab.“ (F. J. Wiedemann, Eesti vanasõnad III, lk. 576); „Anna valu vaiale, küll vai ajab lõhe laiale.“ (Kuusalu, Eesti vanasõnad III, lk. 590); „Kes on üösel tragi, sie päival ka tragi,“ (Lüganuse, Eesti vanasõnad III, lk. 853); „Üska jääb üütüü, pähitsede päivatüü.“ (Nõo, Eesti vanasõnad III, lk. 910).

Suguelu saladus (intiimsus): Ei kaelusta kõigi nähes. „Veegu pergel need peiud,/ kautagu needki kaasad,/ kese kaelab keige nähes,/ kaelab keige rahva’asa,/ suud annab sõa seessa,/ kätta valla vainijulla.// Mino peigo peenikene,/ lõoluine linnukene,/ ei see kaela keige nähes,/ kaela keige rahva’asa./ See jo kaelab kammerissa,/palub patjude vahela,/ liigutab linade sees,/ suud jo annab alla vaipa.“ (VKXII, lk. 593).

Suguelu söömise mõistes: armastus söömise mõistetes regilaulu poeetilistes sünonüümides – naine: saiakakk (lk. 144), mesileib (lk. 141), Helme, J. Peegel, 2004, mees: mesileib, Tõstamaa (lk. 114), saiakakk, Kihnu (lk. 115), saialeib, Pärnu (lk. 115), (J. Peegel, 2004); Lihahimu, kus poisid libahuntidena söövad tüdrukud saunas ära (tüdrukud „puruks kistud“, „ ära kistud“, „tükkis otsas“, „otsas“), ainult pead jäävad alles sauna aknalauale. „Libahundid saunas tüdrukuid murdmas.“ (O. Loorits, 1998, lk. 172-181); süütus – põlatud leib (halv.), süljatud leib (halv.) (lk. 184), magatud mari (halv.) (lk. 184, 186) (J. Peegel, 2004); „mis sa mu otsa vahid, ega ma pole su isa-ema ära söönd.“ (öeldakse naljatades jõllitajale) (Jämaja maakeel, EMS I-5, lk. 1061); „Tutuke on makum ku pipike.“ (Karksi, Eesti vanasõnad III, lk. 369).

Suguelundid: kõhuots (Karksi ja Setu maakeeled, EMS IV-17, lk. 344); „Egas arm ei ole aiateibast võtta, arm elab harude vahel.“ (Eesti vanasõnad I, lk. 134); „Merimies pus’uta on kui lits v…ta.“ (Kuusalu, Eesti vanasõnad II, lk. 322); (A. Saareste 3:905-909); Vitsul pekseti. „Puts oli pupper-lillikene,/ ja vitt oli viinakruusikene,/ Saksamaa sibulikene – / viedi sauna vihtlemaie,/ kaasa olled, kaasa viinad./ Homikul oli oravakarva,/ karukarva kaste’ella,/ lõhekarva lõune’ella,/ muu pääval mudisekarva./ Vittu samblas villatie,/ putsi mõisas peksetie,/ kürba juures kükkistelles:/ Mis teie vagale teete!/ Te ei käinud küla kabustis,/ ei tallunud talu õraksi!“ (VK VIII, lk. 1048); „Seistes ei lähe keegi riist katki.“ (Viljandi, Eesti vanasõnad III, lk. 43).

Suguelund (mees): „Lühike ja jäme – augu täidis, pikk ja peenike – südame rõõm.“ (Halliste, Eesti vanasõnad II, lk. 207); munandite ja rindade seos –Aadam ja Eeva loodi sootuteks ning pärast pattu langemist arenesid Aadamal munandid ja Eeval rinnad. Keelatud vilja poolustest moodustusid suguorganid (A. R. Favazza, 1996, Bodies…, lk. 181); Teopoiss läheb parsile magama. „Läksin mina õhtul kojuse,/ (h)eitsin parsile magama,/ panin mina riistad ripakile,/ munnikotid köigakile/ oma neiu oete kohta,/ pereneiu peata kohta./ Ärkasid neiud (h)ommiku üles,/ (h)akid seda imetlema:/ „On see (h)ullu (h)undi (h)ända/ või on see jänetse jalga/ või on see rebu rebakse käppa?“/ Tuli siis körtsu Liisa sinna./ „Olete lollid või jääte lolliks,/ tunne ette seda riista!/ See on noorme nobe vasar,/ vanade meeste valju vasar/ kõhuotsa kaasikus,/ nabavarre naarismaal,/ viimaks ihuallikus./ Katsu siis ka mis magu,/ kas ta ihuga korda käib!“ (VK V, lk. 691); Ei tule sinule. „… Sul on küünar küllekonti (ehk: sul on küünar kürva pikka),/ vaks on silmade vaheta (ehk: vaks on kottide vaheta; ehk: Vaks on vasara pikka) (VK VI-2, lk. 253); anskop (tiislit rangidega ühendav rihm või kett) mehe suguosa (Jõhvi ja Lüganuse maakeeled, EMS I-2, lk. 373); Ants mehe suguosa (Jõhvi maakeel, EMS I-2, lk. 374); nahknui (A. Kalkun, M. Sarv, Vikerkaar 2014, lk. 102), vallatu vasar (samas, lk. 103), kürb (samas, lk. 107); talliuks on lahti püksiklapp on lahti (A. Saareste, 4:227); asi suguelund (Haljala maakeel, EMS I-3, lk. 474); täkuvärav mehe püksid (A. Saareste, 4:692); kuljus mehe suguelund, „iir lääp urgu, kaits kullust om kaalan“ (Karksi maakeel, EMS I-5, lk. 901); „Akkame, mehed minema,/ pistame piibud põlema,/ tussunuiad tormamaie…“ (VK IX, lk. 266); kürb, kürvä, kürva mehe suguelund (VK IX); poiss, noormees, vanapoiss kõnekujund, (mehed kes ei ole abielus); Jänkimehe laul. „Mul pintsak-püksid läks legoo[2],/ sain selga hoora kimono[3]./ Pistsin vahelt välja masti/ ja masti najal seisin püsti[4].“ (I. Rüütel, lk. 57); ihumõõk mehe suguelund, „… ja ihumõõk ei ole roostetanud, mis õitses maa peal tihti õrnaste.“ (I. Rüütel, lk. 492); „Gorbatšov võtab salaja Ameerikasse koopaorava kaasa ja peidab püksi. Reisi ajal röögatab ta mitu korda. Pärast seletab Raissale, et esimest korda röögatas ta siis kui koopaorav leidis koopa. Teine kord, kui orav leidis pähklid ja püüdis neid katki hammustada. Kolmas kord röögatas ta siis, kui orav üritas pähkleid koopasse tirida.“ (Lipitud-lapitud. Tänapäeva folkloorist. 1995, Tartu: Eesti TA Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Eesti Keele Instituut, lk. 137); Nüüd said halva mehe. „Läksid teisele mehele,/ kel oli küünar kürva pikka,/ kaks vaksa kara jämeda.“ (VK VI-2, lk.313); „Püssikuul kõrvaldas halva asja. Joobnud mehe kallaletung sõdurile.“ Kaja 211, 9. september 1928, Vahipostil olev sõdur tõrjus homoseksuaalset meest ja lasi teda suguelunditesse. (A. Hammar, Mäetagused Nr. 77.); jalg mehe suguliige, viina pakkumisel öeldi: „Ega mees ühe jalaga pole. Teise jala jauks veel, kolmanda jala jauks ka (Ambla maakeel, EMS II-6, lk. 54); „Talliuks lahti, täkk tuleb välla.“ Püksinööbid lahti (Mineviku mälestused…lk. 203); „Mis sest suurest m… kasu, kui väikene tegeb sensama.“ (Kuusalu, Eesti vanasõnad III, lk. 164); ühesilmne (A. Dundes); „Naise rikkus ja t… pikkus – see on üks ja seesama.“ (Häädemeeste, Eesti vanasõnad II, lk. 416); jumper suguti, „Siul om ää jomper, selleperäst tüdruku siut tahave.“ (EMS II-6, lk. 102); jompima lahti raiuma (Pärnu-Jaagupi maakeel, samas); kabi suguti (Mõiste on tekkinud kujuanaloogia (peenise ots on kabja kujuga) põhjal. Eestis slängisõna, ei ole seost sõnaga kabistama. E. Ernits); türa türa Gemächt, Penis (vanasti mehe välised suguelundid), „temal ei ole mud kui türa ja hing“ = er ist bettelarm (puupaljas, kerjuslik), paljas türa Schimpfwort (Sõimusõna) (F. J. Wiedemann, veerg 1238); kell millegi (väljaulatuv, ripnev) osa, euf isaslooma, mehe suguorgan, „Vanal mehel juo kella karvavetru katki.“ (Lüganuse maakeel, EMS II-10, lk. 977), „Kellust saati oli lumi maha tulnud.“ (Karja maakeel, samas), „Kas sa kurivaim paned eise kellu püksi, ma sulle riule näita.“ (Pöide maakeel, samas), „Saksa kellaga tehtud (isa sakslane).“ (Pöide maakeel, samas), „Vana on täiesti kellade väel (ihualasti).“ (Pöide maakeel, samas), „Kell oli kaugel taga,“ „Sadajalad olid kellkarvade sees.“ (Muhu maakeel, samas), „Kõik kotid ja kellad paistsid.“ (Karuse maakeel, samas), „Vahel kell tikkis taga.“ (Tõstamaa maakeel); „Kui mees isi käija, siis kellad käia kua.“ (Juuru maakeel, EMS II-10, lk. 978), Eeks kange kellad ikka kohitseta. (Kõrkus saab karistada.)“ (Torma maakeel, samas), „kell on munn, kas sa et tia. Kell kerkib kena piäle.“ (Kodavere ida maakeel, samas); talliuks ehk täkulauda värav meestepükste eesavaus, (A. Saareste, 3:468); „Hapõn mehe au, tü.. mihe tigo[5].“ (Võrumaa-Setomaa, Eesti vanasõnad I, lk. 183); „Tilgat t… saab ikki naist, aga kuldm… ei saa kohekille.“ (Tarvastu, Eesti vanasõnad III, lk. 342); „T…a on ennegi mõne mehe kaela murdand.“ (Haljala, Eesti vanasõnad III, lk. 492); „Õgaütel ummi t…i üsä täis.“ ( Ügal inemisõl umavõrra pahanduist.) (Setu, Eesti vanasõnad III, lk. 493) asi – „elämise asja“ (suguelundid meestel) (Karksi maakeel, EMS I-3, lk. 470), „kui meesterahvas sibulit süöb, lähävad tema asjad rõemsast,“ (Kadrina maakeel, EMS I-3, lk. 470); asjamees mehe suguelundid (Haljala maakeel, EMS I-3, lk. 474.

Suguelund (naine): „Olgu aed madal kui tahes aga mulk on ikka ühesugune.“ (Haljala, Eesti vanasõnad I, lk. 83); „Iga lits kiidab oma riista.“ „Iga lits kiidab oma auku.“ (Saaremaa, Eesti vanasõnad II, lk. 176); „Kie lese põllu harib, sie taivariigi perib.“ (Lüganuse, Eesti vanasõnad II, lk. 139); „Egas arm ei ole aiateibast võtta, arm elab harude vahel.“ (Saaremaa, Eesti vanasõnad I, lk. 134); kõrnits (seen) hum (EMS IV-17, lk. 278); „Igal asjal oma aeg, aga mitte vanal naestel“ (Eesti vanasõnad I, lk.141); munandite ja rindade seos –Aadam ja Eeva loodi sootuteks ning pärast pattu langemist arenesid Aadamal munandid ja Eeval rinnad. Keelatud vilja poolustest moodustusid suguorganid (A. R. Favazza, 1996, Bodies…, lk. 181); Mis viga kirbul elada. „Mis viga kirbul elada!/ Ta reitest sööb ja rennist joob/ ja tuti all käib tudumas/ ja kõhu all ta ketast lööb.“ (VKXII, lk. 695); irv naise suguelund, vulva (Sangaste maakeel, EMS I-5, lk. 1054); kuldtutt „Kuku maha kulda tutti,/—/Kuku sülle südameke./ Karga kaela armuke.“ (Häädemeeste maakeel), „Kuku maha kulda tutti/ (Saarde maakeel) (J. Peegel, 2004, lk. 181); Meelas tüdruk. „…Nõnnap on armu minula,/ kui on armu allikala!/ Sestap eite ma tänaksin – /andis mul kaks aga augukesta:/ teisega söödan sigasid,/ teisega pettan poissisid.“ (VK VI-2, lk. 213); „Mehe õnn on naise süles.“ (Eesti vanasõnad II, lk. 312); „Metsa perse ikka emane.“ (Metsast saad alati seda, mis tarvis.) (Vigala jt., Eesti vanasõnad II, lk. 334), „Mets ja naesterahva perse on kõikide päralt.“ (Vändra, samas); „Kus on tissi, siel on ka tussi.“ (Kuusalu, Eesti vanasõnad III, lk. 343); alt „naised ju alt lahti, pole es püksa jalas, ei midad,“ (Jämaja maakeel, EMS I-2, lk. 295), alumine „naistel om iki ilus, ku tal om säda alumist puult,“ (Halliste maakeel, samas, lk. 301); asi – alumine asi (suguelundid naistel), (Jämaja, Karksi ja Kursi maakeeled, EMS I-3, lk. 470), „tüttär ei tõhtind vilistada, sis ema asi pidi kuivama,“ (Lüganuse maakeel, samas); kass tütarlapse suguosa (Karksi maakeel, EMS II-9, lk. 805).

Suguküpsus: „Kui karvad kasvavad nabani, sis olla paras aeg naitumiseks.“ (Nõo, Eesti vanasõnad I, lk.614); „Enne ei või naist võtta, kui m… naba juure ulatab.“ (Karja, Eesti vanasõnad II, lk. 401); „Ega sa enne meheks saa, kui vau üle põllu ajad.“ (Järva-Jaani, Eesti vanasõnad II, lk. 285); „Kui poiss käe otsen koorma teibid ära teritab ja tüdruk seasoolikse ära harib, sõs arvates na inimeste kirja.“ (Tarvastu, Eesti vanasõnad II, lk. 289).

Suguline paljunemine: sigimine (M. v. Gruber). Vt. procreation.

Sugurakud (munarakk ja seemnerakk): idurakud või idud (M. v. Gruber).

Sugutung, suguhimu: armastus vajadus (J. Kangur); nõrgenenud sugutung meestel avaldub, kas vähenenud suguvõimena (impotentsus) või siis vastumeelsusena naissoo esindajate suhtes (misogüünia) (J. Saarma, lk. 179); „Arm ajab harud laiali, rõõm tõstap rõõvad ülesse, kohut kokku, nabad naksu.“ (Karksi, Eesti vanasõnad I, lk. 133); „Vanatüdruk, vali tüdruk,/ kui kuulis kosjad tuleva,/ ei jõua perset pidada,/tagaotsa talitada./ Läks ta külast kürba otsma,/ perest persepühkijada. …“ (pilge) (Simuna, VK XII, lk. 474); „Mies on surmani sõnni.“(Lüganuse, Eesti vanasõnad II, lk. 301). Vt impotentsus.

Suguvõime: iraaeg suguvõime kõrgaeg (Nõo maakeel, EMS I-5, lk. 1036). Vt impotentsus, suguvõimetus, sigimisvõimetus.

Suguvõimetus: impotentia coeundi suguühtevõimetus, mees on võimetu sooritama suguakti või seda lõpuni viia (VL2012); saust suguvõimetu (A. Saareste 4:198).

Sutenöör: kupeldaja, mees, kes otsib prostituudile kliente ja turvav teda, saades selle eest teatud protsendi prostituudi teenistusest (VL2012); pordusundija sutenöör (K. Kikas, H. Stahl).

Suu, suuline: „Piip on ligem kui naisekene: om naine kord, kui kõrval ist(ut), a piib om kõigest suun ja puhun.“ (Võru ja Setu, Eesti vanasõnad II, lk. 671).

Suu ja uruaugu seos: „…muinasjuttudes, kus kuidagi dualistliku värvinguga sülgamine esineb roojamisena.“ (lk. 75), „Mis sünnib üleval, sünnib all.“ (maagiline üla- ja alailma vaheline seos), (lk. 72) (U. Masing, 1998).

Suu ja peenise seos: „Musu on m… käsiraha.“ (Karksi, Eesti Vanasõnad II, lk. 366); „Musu on m… luisk.“ (sama);

Suu ja vagiina seos: rasestumine suu kaudu marja=õuna söömisest (E. Haabsaar, 2009, lk. 13); „Suu on p… käeraha.“ (Wd, Eesti vanasõnad II, lk. 366); „Ilus nägu on vi- nuhtlus,“ (Martna), „kena nägu on pu- nuhtlus,“ (Jämaja, Eesti vanasõnad I, lk 406); „Hoora suud ja jõe suud ei saa keegi sulgeda,“ (Reigi, Eesti vanasõnad I, lk. 304); Päält näha neitsi. 1. Pääld oled nähja neitsikäne,/ alt oled ammu naisukane -/suu siest siad rüüpened,/ kari käüunüd kahtapäidi,/ haned jalgu podistanud“ (VK III, lk. 193); Laul laua pääl. „Laulus on mõnda sõnada:/ kõverata, õige’eta!/ Kas pand laulu laua pääle?/ Lalud ei lase magada:/ laulud kõtun kõpitseve,/ naba alla leivä nal’la!“ (Helme maakeel, Eesti Rahvalaulud IV, lk. 105); „Abe on ja ambi pole, ainus silm ja seegi pime,“ Sii on mõistatus ühe väga rumala asja kohta, abe ilma ammasteta. (Mineviku…, 2012, lk.276).

Suudlus: putsi käeraha -musu on putsi käeraha (Wd, A. Saareste, 3:977); suud andma (VK IX); Suuandmine vanale ja noorele. „Kui annan vanale suuda -/ suud kui surnule siale;/ kui annan vanale kätta -/ kätt kui külmale kivile!// Kui annan suuda nooremalle -/ suud kui sulavõida;/ annan kätta nooremalle -/ kätt kui kuumale kivile!/ See mind kannab kaendelassa,/ peab mind pihtade vahela./ Vana ei tunne vapustada,/ Mädarind ei mängitada.“ (VK XII, lk. 604)

Sõltuvus: Ei jäta piipu. „Oh sina pime piibukene,/ sõge suitsunuiakene,/ tubakata et sina põle!/ Enne olen öö uneta,/ pitka päiva lõune’eta,/ tükki aja tüdrikuta – / enne kui tunni tubakata.“ (VK VIII, lk. 699).

Sülg, sülitamine: Mari loomismüüdis sündisid looja sülitamisest mäed ja kaljud. Ja kui looja inimese juurde jõudis ja ta pealaest jalatallani täis sülitas asetas ta inimesesse kurja alge. Ühes mokša loomismüüdis sülitab jumal vette ja süljest tekib saatan. (lk. 35), Obiugrilaste loomismüüdis „…tekkis väljasülitamisest maa, mis paisub jätkuvalt edasi.“ (E. Haabsaar, 2009, lk.37); „…2ära sülitama“ tühendab piibli keeles „ära põlgama.“ (U. Masing, 1998, lk. 75); „Kui mees üle aisa lööb, see on nagu aknast välja süljata, aga kui naine üle aisa lööb, nagu aknast sisse süljata.“ (Häädemeeste, Eesti vanasõnad II, lk. 293). Vt. sperma.

Sünnitama: koorima sünnitama (munast välja kooruma) (J. Peegel, 2006, lk. 240); „Egä mari enne maha lange, kui tä küps ei õle,“ lapse sünnitamisest (Kodavere ida maakeel, EMS IV-20, lk. 906); „Kõik, mis on teada Shakespeare’ist mingi kindlusega, on see, et ta on sündinud Stratord – on – Avonis, abiellus seal ja sünnitas seal lapsi, läks siis Londoni…“ (F. Tuglas, lk.13);[6] laguma fig sünnitama, „ku rasket jalga inimene eitup või tõst rasset asja siis om ära lagunu,“ (enneaegsest sünnitusest)(Karksi),(Karksi jt. maakeeled, EMS IV-19, lk. 812); lagunema sünnitama; poegima, „naine lagunes ää,“ (Risti), „ahi lagunes ää,“ (laps sündis)(Kursi), „seesab ikke öhös, ei lagune ää koa,“ (Juuru),(Rõuge jt. maakeeled, EMS IV-19, lk. 814).

Sünnitus: „Pikaldaste tuhude juhul kutsutakse lapse sigitaja, et too võtaks sünnitaja oma sülle, mis enamasti osutubki nii heaks turgutusvahendiks, et seda ka abielurahva (sh. igast seisusest sakslaste) hulgas hea eduga katsetatakse.“ (Vallaslapse sünnitamine) (A. Hein, lk. 159); „Laulatuse lõppedes katsus pruut peiu varbale astuda, et sellega „kandmise vaeva“ peiu kanda anda.“ (VK V, lk. 97); latseolek sünnitus (Nõo maakeel, EMS IV-20, lk. 998); latsetooja rase , sünnitaja (Karksi ja Nõo maakeeled, EMS IV-20, lk. 998); latsehaigus sünnitus, (Karksi jt. maakeeled, EMS IV-20, lk. 997); lapsevaev sünnitus (valud), (Lüganuse maakeel, EMS IV-20, lk. 945); lapse valud sünnitus järgsed valud, (Kursi maakeel, EMS IV-20, lk. 945); „Sünnib lapsuke, siis sünnib ka emale piim rindu.“ (F. J. Wiedemann, Eesti vanasõnad III, lk. 247); leemehius vastsündinu (Setu maakeel, EMS V-21, lk. 32).

Süütus[7]: süütu-olek; neitsilikkus (ÕS2018); süütu puhhas tüdruk (A. W. Hupel); selka neitsilik süütus (Mineviku…, 2012, sõnastik); „Läbi löödud olema (naisterahva kohta)“ „siis on „taldrek“ läbi lüüdud, kui on mehega kokku elanud, siis on tüdrik läbi lüüdud.“ (Mineviku…,2012, lk. 261); puutumata pruut – „Puutumata pruut on sii tüdru, kis põle poisi juures olnud, selka, nägu mõni ütleb.“ (Mineviku…, 2012, lk. 265); „selka-süütu neitsinahk. Siit tuletatud selka vitt „süütu tüdruk“, selka munn „süütu poiss“ ja perse selkat lõhkuma „süütut poissi ära kasutama““ (E. Ernits, lk. 133); „Neiu rinnad riisumata,/ kaabu nänned katsumata.“ (J. Peegel, 1997, lk. 29); neitsimure (A. H. Tammsaare, Juudith); kesapõld fig „enni ööti ikke kui tüdrikudel põlled ees oli, kesäpõllol värab ees.“ (Martna maakeel), „kui tidrekul põll ees, siis oo kesäpõllo värb kinni“ (Vigala maakeel) (EMS II-10, lk. 1042); putsikida neitsinahk (Setu maakeel, EMS III-11, lk. 36); jumper om jumpre hüümen; neitsilik, süütu (hv ka poisist) („jumper neitsi, temäl on jumper terve“ (Nõo maakeel) (Kadrina jt. maakeeled, EMS II-6, lk. 187); „Sie on jumpris tüdruk viel“ (Jõelähtme kesk maakeel), „terve jumpriga neiu…“ (Kadrina maakeel) (EMS II-6, lk. 187); „Seni heinamaa ilusa,/ künni heina niitamata,/ seni tütar neitsikene,/ künni poisi puutumata.“ (Jõhvi, VK XII, lk. 467): „Senni on heinamaa ilusa,/ kui on eina niitamata;/ senni kaera kaunike,/ kui on kärutamata;/ senni põllumaa punane,/ kui on põlde põimimata;/ senni on piiga peenikene,/ kui on poisi puutumata,/ suu on armas andamata.“ (Viru-Nigula, VK XII, lk. 468); „Vabatnaine, vaene naine,/ pani tüttare teole,/ ette pani ea luku,/ taha pani targa krambi.// Teopoisid, koerad poisid,/ valla ulgas vallatumad – / eest nemad lukkuda elistid,/ tagant krampida krabistid.“ (sama); „Õige kui õun.“: 1. Mina oige kui sie ouna,/ mina sile kui sibula,/ mina poisi puutumata,/ käe karske katsumata,/ pugaluisse puutumata, sinisarve sattumata.// Kui sina ei usugi,/ tuo kulpi, ma kuselen,/ annan sulle aisutada – / mina oige kui see ouna,/ mina sirge kui sibula!“ 2. „Votsid naise noorukese,/olekõrre oigukese,/ piitsavarre pienikese:/ see on siis kasteeina karvaline,/ midriroosi meeleline!“// Ma olin oige kui üks ouna,/ ma olin sile kui sibula,/ puhas, poisi puutumata,/ käsi kärme katsumata,/ sinisarve sattumata,/ punasarve puutumata.“ (VK XII lk. 533); Moosese raamat, 24. ptk, 16. salm: „See tüttar enge olli üppris illus netta, olli ütz juncker[8], eth teda is weel üsseki mehs olli erra tundnut,…“ (J. Gutsloff), “Ja se tütarlaps olli wägga ilusa näoga, üks neitsit ja ta ei olnud ühegi mehega ühte saanud,…“ (Piibel, 1862), „Ja tütarlaps oli ilusa näoga, üks neitsit, ja ta ei olnud ühegi mehega ühte saanud,…“ (Piibel, 1938); Osav sepp. „Meie Ants oli aagiseppa,/ teise mõisa tõllaseppa,/ Jumala värava seppa./ Sie teeb haagid augu peale,/ vilerihmad vittu peale,/ saadab saksad põrgu poole,/ neitsid Tõrma allikaie.“ (VK IX, lk. 254); emma-luk, emalukk (A.W. Hubel); süütuse olemus, vt. Róheim, G. 1922. Ethnology and Folk-Psychology. Int. J. Psycho-Anal., 3:189-192, vt. lk. 205); kaine: 2. karske, elukommetelt korralik, „ta kaene tüdruk alles.“ (Järva-Madise maakeel, EMS II-8, lk. 542); Pruut poistest puhas. „Nüüd mina laulan latto alla,/ ja liigun linani alla,/ sene pitka kõrra pääle./ Tänani õlen tärkimata,/ täna üöse tärgitasse,/ oma peiu peitelilla.// Nüüd juba sõidab sandisaaja,/ tühja tünni vedaja,/ vana vaadi vitsutaja./ Tänani olen tärkimata,/ oma peiu peitelilla,/ nouri mieste nugi’illa.“ (VK IX, lk. 567); „Eemalt näha ilus tüdruk,/ kaugelt näha kaunis tüdruk,/ kes veel poisist puutumata,/ kodukarust kiskumata,/ kaun lahti võtmata. (VK VI-1, lk. 238); molu „Leenaga või? Ja sa võid ju teha [pulmi], kui sa …teise mehemolu tahad“ (A. Saareste 4:8), molu – midagi, mis teine rüvetanud: toit, mis teise suus olnud või kuhu teine peale on sülitanud (vt. suu ja peenise seos, peenis sülitab); täis tüdruk „süütu neitsi“ mehelemineku ealine täis, (A. Saareste 4:164); au neitsilikkus, puutumatus (Kihelkonna jt maakeeltes, EMS I-3, lk. 494); õige tüdruk süütu tüdruk, (A. Saareste 4:721); „Ega määritud ratas karju. Ega mehe kübarat lükata, tüdruku pärg lükatakse mahe.“ ( F. Eisen, 1914); Kas on neiu poistest puhas. 1. „Las mi kae, las mi katsu,/ Refr: kaske, kaske!/ kas on meida siia oodet,/ taha talule tahetu?// Kas on muru puile puhas,/ puile puhas, lastest lake?// Kas om külvet köömenile,/ kas om tsiugut tsirelile?// Las mi kae, las mi katsu,/ kas om näiu poistest puhas, poistest puhas, latsist lake?“ (Sangaste), 2. „Las meil kaia, las meil katsu:/ kas om neiu poisõst puhas,/ poisõst puhas, latsist lakõ.// Ku ei olõ muru puist puhas,/ puist puhas, lastsõst lakõ,/ sõs ei olõ neiu poisõst puhas,/ poisõst puhas, latsist lakõ// Kui om muru puist puhas, puist puhas, lastõst lakõ,/ sõs iks um näiu poisõst puhas, poisõst puhas, latsist lakõ!“ (Urvaste, Karula) (Eesti rahvalaulud III, lk. 562 ja 563); „Põlle lappiminepulmas on vihje pruudi süütuse kaotusele, mille parandamisest – õmblemisest – pulmarahvas osa võtab.“ (F. Oinas, 1999, lk. 10); Tüdruk-naine on seni „neitsilik,“ kuni ta poisslapse sünnitab, tüdrukuid võib mitu juba olla ees. Seni on naine ikka noorik. (A. Kruusberg, lk. 34); põlatud leib (halv.), magatud mari (halv.), süljatud leib (halv.) (J. Peegel, 2004, lk. 184); Kutsuti koduväiks. …Mina, mina, kelmikene,/ mina moistin, kuida kostin:/ “Mis on sinu tüttarista?/ Tükk oli tühjada ihuda,/ palju paljasta maguda;/ sies olid sead maganud,/ all olid aned asunud,/ kari käinud kalda all,/ porsas tohnind polvilista -/ sie oli teie tüttarista!“ (VK XII, lk. 571); Päält näha neitsi. 1. Pääld oled nähja neitsikäne,/ alt oled ammu naisukane -/suu siest siad rüüpened,/ kari käüunüd kahtapäidi,/ haned jalgu podistanud“ (VK III, lk. 193), 2. „Lähme Kolka kosjamaie!/…Ei ne, ei ne, vennikäne, eine maksa meie vaeva/ ega meie ruuna vaeva -/sial on siad siputanud,/ hobused üle ujunud,/ kari käinud kaldaassa,/ aned siessä atistanud“ (samas, lk. 193), 3. „Pääld oled nähä neitsikäne, alt oled ammu naisukane -/ sies on siad rübenüd,/ kopsus on konnad kudenud,/ maud maksussa maganud,/ lutikad ligi lihada,/ hobused üle ajanud,/ kari käinud kahtepäidi,/ haned jalgu patistanud. …“ (samas, lk. 194), Peetud neiud. „Enne mina männin mätastegä,/ tien mina nalja naeristega,/ ennegu nende neidistega,/ migä on puolele pietud,/ enneaiga armastetud,/ ülemäära männitetud,/ läbi kätte käiä lastud.“ (samas, lk. 194); Rikutud mõisaneiud. „Ära võta mõisast naist,/ mõisas on mõnesugused!/ Pialt on näha neitsikesed,/ alt on ammu naisukesed/ (alt on ammu oonukesed[9])./ Sial on siad maganud,/ hobused üle ujunud,/ karik keskelt läbi käinud,/ toatäis on tõusemas,/ mädapiad on mähke’essa.“ (VK VI-2, lk. 296) „Enne ei tohi mehe kõrva astuda elama, kui hakkab naeste rahva riiet kandma. (Muhu maakeel, EMS IV-17, lk. 311); Puhas poiss. …Nipin nännad, näpin nännad,/ katsun kaindlela alused,/ jätan tussud puutumata,/ karvalossid katsumata./ Poiss on puhas – ei sie puutu,/ käsi kaval, ei sie katsu.“ (VK IX, lk. 491); Käin küla tüdrukuid mööda. „…Ain mina härjad aida mööda,/ ise käisin külasid mööda,/ käsi piiga põue mööda./ Nipin nännad, näpin nännad,/ jätan tussi puutumata,/ karvalossi puutumata.“ (VK IX, lk. 493); Ehted kadunud. „Mõnes sellenimelises rahvalaulus näikse ehete all mõistetavat neitsiau.“ (Eesti Rahvalaulud, IV, lk. 99); Enneaegne armastus. „Võiu-võiu sõsseke,/ kui sa kuldse krooni kandsid,/ miks sa ennast poisil andsid,/ kohe poisi katsuda!/ Neiu au on sinust läinud,/ oora piim nüüd su nisas. …“ (VK V, lk. 473); Poiss loodud petjaks. „…Poiss loodud pettajaks,/ pettajaks ja pilkajaks ja/ neiu ilu rikkujaks:/ tuleb aga öö ja võtab ää,/ tuleb aga pää ja jätab jälle./ Siis on neiu naeretud ja/ neiu rinnad riivatud[10].“ (VK V, lk. 476). Ehted kadunud, Ehted katki, (Laulud ERL I, lk. 84-87); Haige noorik. „Eemalt näha ilus tüdruk,/ kaugelt näha kaunis tüdruk, kes veel poisist puutumata,/ kodukarust kiskumata,/ kaun lahti võtmata.“ (VK VI:I, lk. 238); Ei enne laulatust. „…ise läheb poisiga magama,/ hakkab poisilt küsima:/ „Mis sinu püksis püsti seisab,/ mis sinu kaltsus kanguteleb,/ mida sinu ousus olderdeleb[11]?“/ „T…. minu püksis püsti seisab,/ kara kaltsus kanguteleb,/ ora ousus olderdeleb.“/ Hakkab poisilt küsima:/ „Kas võiks t… tööle panna,/ kara karvu tuhnimaie,/ ora ousu noelumaie?“/ Poissi kuulis, vasta kostis:/ „Ei või t… tööle panna,/ kara karvu tuhnumaie,/ ora ousu noelumaie,/ enne kui papp saab paari pannud,/ mustakuube kuulutanud,/ laia mantel laulatanud,/ siis võib t… tööle panna,/ kara karvu tuhnimaie,/ ora ousu noelumaie.““ (VK VI:I, lk. 731); Ehk on titte tiiva all. Pulmalaul. „…Lase tema kussa kruusi sisse,/ lase aga laia klaasi sisse,/ andke äial haisutada,/ ämmaeidel nuusutatta,/ kas on pullide pusitud/ või on sõnnide sositud,/ kohiärgdel koinitatud.“, „Poega neiu põlle alla./ Ehk on ussiga ujunud,/ ehk on konnaga kudenud,/ ehk on mauga maganenud,/ sisalik on söötnud saia.“ (VK VI-2, lk. 381 +vt. lk. 382-383, 473). Vt. neitsilikkus.

T

Tiirane: ihar, himur, kiimaline (EKSS 5), ka piiluda, kiigata, nuhkida, uudishimutseda, välja uurida, vihaselt ja silmad pilukil vaadata (?); tiiras ra suguhimuline (J. Aavik); tiirus tiiras olek, suguhimu (samas); tiirus tiirasus, himurus (H. Kikas, H. Stael).

Titillatio clitoridis: kliitori stimuleerimine ehk virgutamine, kliitori kõdistamine (I.Bloch).

Tribadism: (tribade: lesbi (J. Silvet)), naiste vaheline homoseksuaalne suhe, milles üritatakse simuleerida heteroseksuaalset suhet (H. Ellis); (˂kr tribas ˂ tribō hõõrun) homoseksuaalne suguiha rahuldamine kahe naise vahel, lesbism (VL2012); kahe naissoost inimese omavaheline sugutungi rahuldamine (I. Bloch, lk. 641).

Truudus: „Kui mees üle aisa lööb, see on nagu aknast välja süljata, aga kui naine üle aisa lööb, nagu aknast sisse süljata.“ (Häädemeeste, Eesti vanasõnad II, lk. 293); „Kui miis satas, tolõ jällegi üles, kui naisterahvas satas, tuu ei saa kunagi omma avvu tagasi.“ (Vastseliina, samas), „Langenud naisterahvas ei saa mitte enam tõusta oma ausse.“ (Viljandi, samas).

Tumescence: tursumine, paisumine. Vt. detumescence.

Tung: seksuaalne tung (?) kihu – sisemine tung, agressiivne tung (?) aje; Kõhuhimu – lihahimu; Südamehimu – soov; Joomahimu – janu (vt. põhjus); himu, iha; erogeen (R. Taba); elupinevus (K. Lellep), kihu, kihu soovid (R. Lattik), (vt. aje); motiiv, ajend, tõukav liikuma panev põhjus, tõugend (A. Saareste, 3:335); kihunema – ilmuma (Wd), tekkima (A. Saareste 3:1277); sugusund (C. Retau); sigitung, suguiha, sugutung, sugutustung (avaldub „…kui sugulise ühenduse ihaldus ja kui järeltuleva soo ihaldus“ (M. v. Gruber, lk. 45); suguiha (F. Schöneberger…); dedumestsents (?): inimese suguelus valitsev tung ühtimiseks (I. Bloch…); kehalise aja ehk instinkti esindus meeles (AP); kehast lähtuv nõue meeles, vajaduse rahuldamiseks (V. Tsolas); sigitamistung, elatumistung, võimutung, loomingutung, hävituskirg (O. Loorits, 1953, lk. 37).

Türa: VULG mehe suguti, peenis (EKSS 5); Nende vanatüdrukute hinged, keda nende kosilased on ära neednud, ei leia ka pärast surma asu ja asuvad ümber põldrüütidesse (türri-lind), kes kevadeti kesapõldude kohal ringi lenneldes valjult hüüdvad löö türrü, löö tür-r-r. (A. Hein, lk. 381); ); „Rikas riista riputap, vaine t…siputap.“ (Harju-Madise, Eesti vanasõnad II, lk. 818); „Tegijal tera, magajal tü.. .“ (Setu, Eesti vanasõnad III, lk. 304); „Tee tööd, nii et tü… väriseb, söö leiba, nii et perse käriseb.“ (Laiuse, Eesti vanasõnad III, lk. 445); „Kessi vaeselelatsele t… näitas.“ (F. J. Wiedemann, Eesti vanasõnad III, lk. 559); hing väga vaesest ja tühisest inimesest, „taal pole muud kui türa ja tühi ing,“ (Kihelkonna maakeel EMS I-5, lk. 997), „se mees põle muud kui tühi ing ja türa taga,“ (Juuru maakeel, samas).

U

Uranism: ( kr Ourania taevane, Jumalanna Aphrodite epiteet) homoseksualism (meeste vaheline) (VL2012).

Urineerimine: „tüdrukul öeldi praoga, et laseb praost, poiss laseb tiltsu otsast.“ (Põltsamaa maakeel, EMS IV-20, lk. 978); kottima euf „jänest küttima“ (põit tühjendama)(Märjamaa maakeel, EMS IV-19, lk. 721). Vt. kusi.

Urlind: homoseksuaalne naine (W. Stekel, 2013, Frigidity…I, lk.111).

Urning (homoseksuaalsus): oma sugupoolt armastav mees (G. Ploss); vananenud sõna, homoseksuaalne inimene, eriti mehe kohta.

V

Vaeslaps: nõelarott (J. Peegel, 1997, lk. 150)(vt. J.Peegel, 2004, lk. 313-317).

Vagiina: ematupp (M. v. Gruber); tupp, paarituselund (Velde van de); ematupp, „Temale on kohuseks mehe suguorganist seemne välja imemine, et siis lapsekojas sigimine võiks toimuda (E. W. Wretlind, lk. 36); „Uteruse st animal sperma desiderants.“, Emakas kui seemne järel haarav emakasloom (Velde van de, lk. 142); Aafrika Bambara hõim võrdkujustab eesnahka vagiinaga, ning eesnaha eemaldamine muudab hõimuliikme meheks (A. R. Favazza, 1996, Bodies…, lk. 184); Awa hõimul Brasiilias on järgmine kihluse rituaal. Kui peig on oma rituaali sooritanud, astub noorik erilisse öisesse rituaali, kus grupp peiu sugulasi, sigitavad noorikut üksteise järel, nii sageli kui soovivad. Grupp vanemaid naisi, sugulaste abikaasad, vaatavad toimuvat pealt. Suguühted ajavad hõimu uskumuste järgi vagiinas välja kõik kahjustavad vedelikud ning kasvatavad nooriku rasestumis võimet (A. R. Fawazza (1996) Bodies…, lk. 124).

Vagiinahirm: Karjalaste ning sürjakomilaste ja permikomilaste loomismüüdis torkab looja veest tekkinud maale teiba sisse. Tekkinud august ronisid üles kurjad vaimud, roomajad ja kahjulikud loomad (lk. 35-36), Metsaneenetsite loomismüüdis toob vaia maasse löömine kaasa lööja vajumise allilma. (E. Haabsaar, 2009, lk. 39).

Vagiina ja nina tähenduste seos: Paapua Uus-Guinea hõimu mehed arvavad, et verejooks ninast on meeste menstruatsioon. Arvamus rajaneb uskumusel, et loode (vililane) koosneb emaka verest ja spermast, ning verejooks ninast vabastab lapse emaka vere (mis mehi hirmutab) ja menstruatsiooni saastamisest. Ninaverejooksul on ka oluline kogukondlik tähendus. Vabastades end ema menstruaalverest, saab poiss ka eralduda emast, ning fellatio läbi täita oma keha seemnega, spermaga, et saada meheks. (A. R. Favazza, 1996, Bodies…,lk. 121) Arstid on pikka aega teadnud, et nina kudedel on teatud vagiina kudede omadused, mistõttu võib ninaverejooksu võib vaadata kui „asendavat/kujuteldavat menstruatsiooni.“ (samas, lk. 120); üskätõbi = krooniline nohu (Eesti vanasõnad I, lk. 2219).

Vagiina ja suu tähenduste seos: „Olen hiljuti vaadelnud naispatsiendi pinevushullumeelsuslikke haigushooge, mis algasid vägivaldsetest suudlemisliigutustest ning läksid üle selgelt äratuntavateks suguakti väljendavateks liigutusteks. Me näeme siin sarnasust hüsteeriliste haigushoogudega.“(K. Abraham, Selected papers…lk. 121); Keel ja peenis, suu ja vagiina: neid võib võrdkujuliselt samastada teineteisega. (A. R. Fawazza (1996) Bodies…, lk. 127). Vt. Coitus hallucination.

Vagina tentata, hammastega vagiina: meeste mõttekujutus, et peenist vigastatakse suguühte ajal, vagiinas peidus olevate hammaste poolt. ((A. R. Fawazza (1996) Bodies…, lk. 126); irvakas irvhammas, (Tõstamaa maakeel, EMS I-5, lk. 1055); irvakile paljastatud, irevil (hambad) ((Torma jt. maakeeled, samas); irv naise suguelund, vulva (Sangaste maakeel, samas, lk. 1054). Hammastega vagiinal on ka reaalne kuju – voorusvöö näol, vt. https://en.wikipedia.org/wiki/Vagina_dentata ;

Valgevoolus e. tupevoolus: on tupe limaskestast ja emakakaela näärmetest erituv vedelik. Osa sellest imetakse tupe limaskesta poolt uuesti endasse, kuid ülejäänu väljub kehast tupeavause kaudu. Voolust mõjutavad veres olevad hormoonid, mistõttu menstruatsioonitsükli jooksul see muutub.

Vallasema: kelk (lapse saamisest) „Kelk järel ja kibi pealk“ (lapsega tüdruk) (Kullamaa maakeel, EMS II-10, lk. 973); liiderlik naine (Kuusalu ranniku maakeel, EMS I-4, lk. 723); külm külmaneitsi lapsega tüdruk (Kambja maakeel, EMS IV-19, lk. 687).

Vallaslaps: külm „külmakeind laps – see on värdjalaps, kellel isa pole (vallaslapse puhul)(Kihelkonna maakeel, EMS IV-19, lk. 465).

Vastsündinu, hällilaps: äieke (Ennemuistsel…, 2008).

Viljakas: sugulik (J. Gutslaff, K. Kikas, H. Stahl); sigitamisvõimeline mees (Velde van de).

Viljakus: sigivõimus (naine) (M. v. Gruber).

Viljastamine, eostamine: sugutamine ehk idutsemine (C. Retau); ilutsemine ehk saamine (F. Schöneberger…).

Viljatu: ilmasugulik mees; ilmasuguta (aher) naine (J. Gutslaff); sugutamisvõimne mees (Velde van de); sigimatu, ilma sugulik, ilma sugumata (K. Kikas, H. Stahl); „…nii lootusetult sigimatu maastik, et seda võib võrrelda vaid kõrbega.“ F. Tuglas, 1961, lk. 297); kabu lastetu naine (EMS II-8, lk. 448). Vt. impotentsus.

Viljatus: sigimatus (M. v. Gruber); „Kus ei ole seemet, sealt ei tule idu.“ (Eesti vanasõnad III, lk. 40). Vt. kastratsioon ja gonadectomy.

Vitt: „Ilus nägu on vitu nuhtlus.“ (Martna, Eesti vanasõnad, I, lk.406); Ega v… pole võipütt, ettavitajes väheneb.“ (Kuusalu, Eesti vanasõnad III, lk. 769); „Oma v…u, oma valda; kenele tahtu, senele anda.“ (Lüganuse, samas); Minu naisel paljas. „…Kukel kott ja minul matt,/ minu naese vittu paljas./ Võtin nurgasta pika vitsa,/ pika vitsa, peene vitsa – / tõmbasin vastu vittuda!/ Sinna kasvasid kuldakarvad,/ kuldakarvad, hõbenarmad,/ vaskine võru ümbere.“ (VK VIII; lk. 1054); „Kena nägu oo vitu nuhtlus.“ (rohkest kiusajaid isaseid järjes) (EMS II-10, lk. 991); „Kes vaeselapsele v… näitab.“ (Laiuse, Eesti vanasõnad III, lk. 559); jooksma „juusk nii et vitt vatut,“ (Rannu maakeel, EMS II-6, lk. 118).

Voluptuous: ihar,himur, meeles; ihar, kiimaline.

Vuajerism, mixoscopy (W. Stekel): suguelundite vaatlemislõbu (A. Elango); (˂pr voyeurisme ˂ voyeur pealtvaataja ˂ voir nägema) MED haiguslik tung jälgida salaja inimeste seksuaal- või muid intiimtoiminguid, näiteks seksuaalakti, lahtiriietumist (VL2012); vaanima, piiluma (J. Aavik, 1921); piidlema – luurama, salakuulama (samas); piidleja – vuajerist (A); piisima – salamahti luurama, vahtima (samas); piisik – vuajerist (AP); kilgatama ̴ kilgitama ̴ kilgutama – piiluma, salaja vahtima (VK IX), kilgutama piiluma, (Kuusalu ranniku maakeel, EMS III-11, lk. 130): kilgataja, kilgitaja, kilgutaja vuajerist(AP); kuigutama – piiluma, salaja vahtima (VK IX): kuigutaja (AP); piikuma – ka piiluma, vahtima; piilu: paha silmaga inimene, piiluja (VK IX); viisuma – piiluma, salaja vaatama; luurama (VK IX, VK XII); viisuma – (salaja) piiluma (Jõhvi, Pajatusi…, lk. 193), viisuja vuajerist (AP); vaanima – piiluma, luurama, vaatama (Jõelähtme, Pajatusi…lk. 16), vaanija vuajerist (AP); kikutama-piiluma (salaja, vargsi), vaatama (Kaarma ja Pöide maakeeled, EMS III-11, lk. 122). Vt skopofiilia, vt jälgija.

Vulva: välimised suguosad, häbedusepilu (häbemepilu) ja häbedusmokad (M. v. Gruber); häbe (J. Silvet); „Kevadel on kapsaistutamise aegu keeld üle istutatud peenra astuda Naisterahva üleastumisel lähevad kapsad ristilehte ning pead kasvavad lõhki.“ (M. Kõiva, 2015, lk. 98); kõtus (Nissi ja Kullamaa maakeeled, (EMS IV-17, lk. 344); „Abe on ja ambi pole, ainus silm ja seegi pime,“ Sii on mõistatus ühe väga rumala asja kohta, abe ilma ammasteta. (Mineviku…, 2012, lk. 276); Vulva nägemine – Oidipuse karistusema vulva nägemise eest – karistus silmade väljatorkamine. (G. Róheim, Fire of…lk. 176).

Võrgutaja: käälja (Karksi maakeel, EMS IV-18, lk. 568).

Võrgutamine: võrgutamispael Aergerniss (?), Anstoss = Anstoβ: 1. impulss, aje tõuge, 2.pilt rahulolematus pahameel,3 van takistus, Verfürung 1. kiusatusse (või eksiteele) viimine; ahvatlemine; kiusatus; ahvatlus. 2. võrgutamine, võrgutus (F. J. Wiedemann, veerg 746); ahvatlema avatelema (H. Stahl, lk. 33), ahvatlema mõjutama (samas, lk. 78); haugutama: meelitama, ahvatlema, ära haugutama: kõrvale meelitama (?).

Võõrasisa: külm külmisa võõrasisa (Muhu maakeel, EMS IV-19, lk. 690).

Võõrasema: „Teine lammas ei laku teise talle p…t.“ (Võõrasema ei hoolitse esimese naise laste eest)(Häädemeeste, Eesti vanasõnad III, lk. 320)

Z

Zoofiilia: Zoofiilia on parafiilia, mille puhul on inimene seksuaalvahekorras loomaga või see on tema kinnisidee. Inimest, kes harrastab zoofiiliat, kutsutakse zoofiiliks; „kas sel mehel kellegi aru on, see käib ju loomadega ümber“ (Torma maakeel, EMS IV-18, lk. 427); Otsin oma.“…Seie jätan selle neiu/ küla oinaste omaksa,/ küla pässide päralta,/ vana jäära järgutada,/ küla sõnnide sosida…“ (VK VI-2, lk. 358); Paleoliitilistest koopamaalingutest võib järeldada, et ürgses suguelus kehtis loom-naine kaksikühtsus, kuna mees oli tol ajal veel nn. loomamaski taga peidus. (E: Haabjärv, 2009, lk. 89-99). Vt. sodoomia.

Koostaja/koguja Ants Parktal, 26. juuli 2019.

[1] Hirmutasõ = himustab.

[2] Käsklus kraanajuhile: “kiiresti alla lasta.“

[3] Lahtiste hõlmadega Jaapani päritolu riideese.

[4] Vihje Saaremaal levinud naljale – kui vindine mees pissides kõikuma kipub, siis öeldakse talle – mis sa kõigud, endal kang peos, hoia kangist kinni.

[5] Tigo = teotus, häbi.

[6] F. Tuglas, (1959) Valik kriitilisi töid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus

[7] Süütuse moraalne tähendus ja käsitlus on eestlastele saksa kultuuri poolt peale surutud. Eestlastele ei tähenda süütus hingeliselt, vaimselt, moraalselt ja kehaliselt (näiteks emalukk – sõna saksa keelest) mitte midagi. Naise süütuse võtab lapse saamine ja abiellumine. Süütuse tunnistajaks on naise katmata (tanutamata) pea, tanust puutumata. (A. W. Hupel (1791), A. Hein, (2018), lk. 141). Seevastu halvustati suguelu, mis muidu oli loomulik osa elust, võõrastega – sõdurite ja mõisameestega. (Näiteks halvustavaid väljendeid regilauludest: tallipoiste tallekene (lk. 198), mõisameeste mängukann (lk. 187), toapoiste tille-rille (lk. 198), saare saksa õunakene (lk. 201) (J. Peegel, 2004)).

[8] Tähendab sageli vallalist naisisikut.

[9] Oonajas – vilets, nõrk, väeti.

[10] Riivatu: I häbitu, sündsusetu, siivutu, kõlvatu. II see, keda on riivatud; solvunu, haavatu (EKSS 4).

[11] Liigutab.