Vested meelesõõlamisest V osa

Viies loeng.

Meelesõõlamine sugukihust.

Elu suunavad kihud ehk tungid.

Meelesõõlamise kihude teooria lisab uut teadmist meeleilma hoogsusest ja meeles peituvatest liikuma panevatest jõududest.1 Sisemist jõudu tulvil inimene, on ajendatud kihudest, milliste allikaks on keha loomusund ehk instinkt.2 Loomusund kui kehaline energia, tekib vajadustest ning elustab nii keha kui meele. Inimese loomusunniline käitumist, erinevalt loomadest, juhib meel. Kusjuures arvesse võetakse sealjuures nii eelnevad kogemused kui uue olukorra eripära. Inimene ei kosta looma moodi tegevust virgutavale mõjurile, vaid erutusele meeles. Kihu liigub kehast meelde, või meelest kehasse. Vahel, kui inimene unustab keha, tardub kihu liikumine meeleilma vangikotta. Kihu on loomusunnist erutatud meel. Kuna kihu on meeleline nähtus, võib tärganud erutus, olla kas seotud loomusunniga või mitte. Näiteks võib meenutus kogetud sugulisest ühtimisest või mõttekujutlus paarilise kehast äratada kihu, ürjena meeles ning edasi kehas. Olenemata kihu allikast on tärganud erutuse vaigistamise sihiks objekt välises maailmas. Kuna kihu poolt erutatud meele ja keha tagamõte on tärganud erutuse kahandamine, võib kihu viia sugulise vahekorrani või vahekorra edasilükkamiseni, olenevalt ego talitlusest.

Ego, sobitades tärganud erutuse rahuldamise vajadust kokku, välimise maailma sobivate võimalustega, lubab või keelab ning vajadusel lükkab erutuse kahandamist edasi. Meele võime kihusid valitseda loob võimalusi rohkendada naudingut suguelust, kuna kehalisele mõnule liitub meeleline, koos suguliste mõttekujutustega. Keha ja meele ühistegevus sugulise rahulduse saamiseks keerustab suguelu, kuna ühisosa otsivad eri soost inimesed. Lisaks tüsistab teineteisega kaasaminekut varem mainitud kahe vastandliku ning teineteist tühistava vajaduse – sugukihu ja kiindumuse – vaheline vastaseis paariliste meeleilma.

Sugukihude aines täiskasvanu meeleilmas on kolmesugune:

– lapseeast pärit suguliste kihude täiskasvanu sugueluga sobimatu aines, mis on teadvusest salatajusse välja tõrjutud (näiteks verepilastuslikud mõttekujutused, plätserdamine väljaheitga);

– teadvuses olev suguliste kihude aines, millele rajaneb rahuldust toov suguelu. Toetub oidipaalse vastaseisu piisavast lahendusest sündinud mõttekujutlustele.

– õilistatud ehk sublimeeritud sugulised kihud aines, mis rakendab inimese virgutava jõuna loovasse tegevusse (maalimine, musitseerimine, filosofeerimine jne). Suursugustatud kihu vabastab inimese ihade ikkest ning sisemise vabadustunde eelduseks.

Saksa meelesõõlaja Karl Abraham arvab lisaks, et osa kihudest kujundavad inimese iseloomu.

Sugutungi3 ehk idujõu areng kehas ja meeles.

Freud on valinud oma arenguteooria aluseks sugutungi ehk idujõu kui ainsa arenemist ajendava jõu.4 Inimese kujunemine on juba enne sündi ja sünnist alates seotud mõnuga5 kui sugueluga seotud rahuldusest. Armastusnauding pärineb keha erinevatest erootilistest aladest.6 Idujõu arenemist, mis algab varases lapseeast ning kestab murdeeani, kirjeldab Freud kui erootiliste alade jätkuvat laienemist..

Esmasel, kehapinna armuiharuse7 arenemisastmel, autoerootilisel pakub lapsele mõnu kogu keha kattev nahk. Edasi avastatakse mõnu järkjärgult, teatud kehaosadest või keha piirkondadest: iharuse suulisel arenemisastmel, oraalsel pakub mõnu8, suu, keel, huuled, hambad; iharuse päramisel9 arenemisastmel, anaalsel pakub mõnu anus;10 iseenda suguelundite iharuse arenemisastmel,11 fallilisel pakuvad mõnu suguliige12 (peenis) ja kõdisti13 (kliitor); iharuse varjatud-varitseval arenemisastmel, latentsel, on suguline mõnu teadvusest salatajusse väljatõrjutud; tüvijõulise iharuse arenemisastmel, genitaalsel, pakub mõnu suguline kokkusaamine vastassoost14 partneriga. Suguline ehk idujõuline suhe kahe inimese vahel hõlmab mõnu sugemeid kõikidest eelnevatest arenemisastmetest, allutades suulise, päramise ja varjatud-varitseva idujõu genitaalsele15 idujõule.

Lähemalt idujõu arenemisastmetest.

Suuline ehk oraalne arenemisaste hõlmab armusuhet läbi söömise, söönud ja söödud olemise (erootiline osa suhtest) ning ka läbi närimise ja näritud saamise (vägijõuline osa suhtest)16. Aadam ja Eeva aeti paradiisist välja õuna hammustamise suulise-oraalse patu pärast. Algab sugulise eneseteadmuse väljakujunemine. Eneseteadmuse kujunemise aluseks on sootunnused, mis olenevalt vanemate suhtumisest ei pruugi olla määravaks.

Päramine ehk anaalne arenemisaste seostub kinnihoidmise ja väljastamise mõnuga ning korra ning korratusega.17 Algab soolise eneseteadmuse väljakujunemine. Meelesõõlamise teoorias18 läbi samastumise lähedastega, kellelt võetakse oma meeleilma meheliku ja naiseliku käitumise rollid ja viisid. Meelesõõlamise teooria mõistab sugulist ja soolist eneseteadmust kui viisi, kuidas inimene iseendast, oma tundest lähtuvalt ühes või teises soos olles tähistab, ise ennast näeb, kirjeldab ja käitub.

Iseenda suguelundite iharuse ehk fallilisel arenemisastmel on juhtiv osa suguelunditel ja tegevuseks eneserahuldamine.19 Iseloomulikud tunded on uudishimu, ärevus ja segadus ning vanemate suguelu olemasolu teadvustamine.

Tüvijõulise iharuse ehk genitaalsel arenemisastmel kujuneb koos küpse sugutungiga ehk tüvijõuga välja ka suguline suundumus nii soo kui ka partneri välimuse, iseloomu ja käitumise osas. Samasooihara suundumus selgub iharuse varjatud-varitseval arenemisastmel.

Halvast sirgumise ümbrusest võib alguse saada kaks tõsisemat sugulise arengu häiret: sugulise arengu peatus ja kinnistumine, fiksatsioon varasemale arenguastmele ning ajutine taandumine, regressioon talumatu pinge kahandamiseks, varasema sugulise kihu rahuldamise viisi juurde.

Iharuse kinnistumisel varasemale arenemisastmele, jääb antud sugulise rahulduse saamise viis ainsaks, hilisemad rahuldusviisid kättesaamatuks. Võtame näiteks scopofiilia,20 osakihu sooviga vaadata kõrvalt suguliselt erutavaid vaatepilte aseaineks tegelikule suguelule. Varases eas lapse loomulik virgunud uudishimu ema või isa alasti keha21 või sugulisest suhte vastu, tavaliselt rahuldamist ei leia, pigem tõrjumist. Sõnalised seletused jäävad veel arusaamatuks. Kui lapse varase ea loomulik soov, mis hilisemas eas väljendub uudishimulike poiste saunaaknast alasti naiste piilumises, mingil põhjusel ei arene läbi võrdkujutamise mõtestatuks, võib piilumise soov kinnistuda ainsaks sugulise rahulduse viisiks vuajerismiks.22 Tüvijõuline iharus ehk genitaalne seksuaalsus jääbki saavutamata.

Ka ekshibitsionismi23 korral kinnistub areng lapseeas loomulikku iharasse soovi iseennast teise ees paljastada. Paarisuhtes on teineteise kehade paljastamine ja vaatamine loomulik osa suguühteni viivast eelmängust. Ennast paljastav ekshibitsionist, saab sugulise rahulduse ehmatades juhuslikult mööduvaid naisi oma pundunud sugutiga. Nähes hirmu naiste silmis vabaneb ta vähemalt hetkeks kohitsemishirmust.24 Lisaks kogeb enesepaljastaja oma suguliikme gigantset jõudu, kui politsei korrarikkuja kohtu ette viib, kus kohtunik teda noomib ja karistab.25 Millise ühiselulise liikumise äratab ühe mehe suguliige. Ootamatu inimesi ehmatav enesepaljastamine pargis, on paraku mehe ainus viis sugulist mõnu saada.

Võimalik, et mehe lapseea enesepaljastamise soovid, ei leidnud vanemate poolt piisavat tähelepanu või mis hullem, said jõhkra hukkamõistu osaliseks, ning idujõuline iharus jäigi välja arenemata. Kui võrdkujutamine annab lapsele sõnad, et oma sugulistest vajadustest rääkida, kaob ka soov neid vajadusi käitumises väljaelada. Varases eas on kõik isendaga seostuvad tunded erootilised, et sellest sugulisusest väljuda, vajab laps vanemaid, kes aitavad sugulisuse kaudsel viisil sobivasse raami asetada.

Taandumisel on inimene sugulises arengus jõudnud idujõulisse iharusse, kuid erakordse pinge ja ärevuse korral taandub ajutiselt varasemate rahuldamisviiside juurde. Pliiatsi närimine rahustab, kuna meenutab imemise mõnu; pime raevukas vastuhakk või passiiv-agressiivne käitumine seostub päramise võimuka pealetungiga, mis kaitseb inimest, keda sunnitakse vastuvaidlematult kuuletuma; talumatud hingepiinad paarisuhte nääklustes, meenutavad oidipaalse vastasseisu üksinduse piinu.

Samas on oluline mainida, et taandumine kui toiming on meele arenguks vajalik, andes võimaluse tagasi pöörduda juba läbitud elusündmuste ja kogetud tunnete juurde, möödunut uudsel moel mõistes. Mõistusepärane religioossus võib olla üks näide taandarenguga seotud rikastavast spirituaalsest kogemusest.26

Laiem vaade suguelule.

Freud ja suguelu kuuluvad tavamõtlemises kokku nii kui meri ja tuul laulusõnades. Ajastu kultuuritausta arvesse võttes, võib mõista miks Freud lähtus salatajus oleva lahkheli tuvastamisel peamiselt suguelust, ning miks tema patsiendid olid enamasti neurootilised naised. Ülemöödunud sajandi lõpuaastatel oli Viktoriaanliku ajastu õitseaeg. Ajas on moraali ja eetika nõuded muutunud küll vabamaks, kuid suguelulised vajadused koos häireid põhjustavate vastuoludega on endiselt meeleilmas kesksel kohal. Mõnu ja naudingut suguelust soovib igaüks leida nii iseendast kui ka teisest inimesest olenemata ajast ja kultuurist. Sugulise mõnu ja naudingu kõrval, on üha enam olulisemaks muutunud ka läheduse- ja kiindumusvajadus.

Freud ei pidanud suguelu all silmas mitte ainult käegakatsutavat sugulist kokkusaamist (vahekorda), vaid eelkõige sugulist meelt, kus asuvad kihudest lähtuvad tunded, mõtted, unelmad, kujutlused. Meelesõõlamises vaadeldakse kehast lähtuvat ja meeles esindatud suguelu laiemalt kui lihtsalt sigimisega seotud ainest. Kehalise suguelu võrdkujuline ehk sümboolne tähendus rajab aluse ja seostub igasuguse inimesele mõnu ja jõudu andva toimekuse ja loovusega laiemas tähenduses.

Kaasaegsed teooriad ei pea sugutungi mõju meeleilma toimimisele määravaks või näevad pigem teisi mõjureid. Melanie Kleini objekt-seoste teoorias meeleilma toimimise mõjuriteks välimisest maailmast sissevõetud suhete esindused. Suhted on esiplaanil, kuid ajendavaks liikuma panevaks on sugulised vajadused. Wilfred Bion näeb määravana sümboliseerimisvõime tekkimist ning tunnete üle mõtlemist.

Inimsuhtekeskne meelesõõlamine (relational theory), mille esindajad on Mary Target ja Peter Fonagy lähtuvad John Bowlby kiindumusteooriast ja näevad virgutava jõuna kiindumusest siginevat mõnutunnet.

Robert Stoller, psühhoanalüütik, kes on keskendunud suguliste eksimuste, suguliste kõrvalekallete uurimisele, näeb suguelus nii kehaliste vajaduste rahuldamise vajadust kui ka sugulises ühtimisest pärineva orgasmi kui tunde olulisust. Suguelul, mis seob nii keha meeleilmaga, on kaks erinevat eesmärki. Parimal juhul täituvad mõlemad. Esimene siht seostub kahassuhtega, vajadusega kahandada sugulise kokkusaamise abil pinget ning taastada minatunde terviklikkus ja hingeline tasakaal. Teine sugulise kokkusaamise siht on täiskasvanu idujõulise iharuse rahuldamine kahe vastassoost inimese sugutoimetamises.

Keskendudes sugueluga seotud mõnutundele, ei saa jätta kõrvale suguelu ürgset eesmärki – sigimist.27 Naise eostamine ja mehest rasestumine lapse saamiseks on olulisim ajend suguliseks ühtimiseks.

Erinevad mõtted kokku kogunud, üles tähendanud ja sidunud Ants Parktal aastal 2013. Täiendused 26.03.2014; 24.08.2014; 28.07.2017; 6.10.2017; 2. jaanuar 2020/ 6. juuni 2021/ 10. juuli 2022/20. juuli 2022

1 Kihu ehk tung: Psüühiline nähtus, aktiivsus, elujõud, erutatud meel kui psüühiline energia, mis paneb inimese meele ja keha toimima ning liikuma. „Kange kihu ajab reit kiskuma“ Karja murdes, (Eesti Murrete Sõnaraamat, 1, 205); Viru Jaagupi murdes on sugukihu –„himu, vastassugupoole himustamisest“, (Eesti Murrete Sõnaraamat, 6, 26).

2 Loomusund ehk instinkt: Automaatne motoorne reageering stiimulile.

3 Eesti keeles sobib sugutungi asemel kasutada ka mõistet idujõud, mis rõhutab suguelu viljastavat ja rasestuvat poolt. Idujõud kirjeldab sugutungi tähendust arengu lättena. Küpset sugulist eneseteadmust (genitaalne sugutung) võib tähistada mõistega tüvijõud. Kõnekujund sugutungist kui idust kasvavast puust, mille tüvest kasvavad välja uued oksad, õied ja viljad, mis on valmis looma uusi idusid. Karksi murdes on tähistatud mehe sperma kui „idu jõud“; „Idu on otsas, ei jõua enam kedagi tiha.“ Kursi murdes (Eesti Murrete Sõnaraamat, 4, 852).

4 KELLAD Oled kaunilt kummuv kell olen kõla Su sygavuses kooskõlas õõtsudes kõlab imeline helin. Oled kakskumer klaas olen liiv Su pindade vangistuses vaevalt pöördud kui nirisen jälle läbi Su keskelt. Oled kaarjoon liival olen Su kohale kaldunud tikk Päike paistab mu vari langeb Sinule koos näitame möödujaile aega. Ilmet, P. (2013) Sõõlatud luule. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 283

5 Kaasaegses meelesõõlamises nähakse mõnuna ka uue loomist mõtlemise kaudu.

6 Erootiliste tsoonide mõiste laenas Freud inglise arstilt ja psühholoogilt Havelock Ellis’elt (1859-1939).

7 Eesti Keele Seletav Sõnaraamat (EKSS, 2009, 578), 1 osa järgi tähendab iharus 1. meelelist iha tundev või väljendav, himur. 2. Harva ablas, ahne. Võiks kasutada ka sõna ihalus, mis väliselt seostub ihaga, kuid sisuliselt kõneleb pigem meele arengu hilisemast ajast, kus eneseimetlemise ehk nartsissismi seisundis seksuaalset mõnu pakub iseenese imetlus ja iha enesesarnase järele. Ihalus tähendab EKSS’i järgi 1. (harras) imetlus, ihalemine. 2. igatsus, ihalus.

8 Karksi murdes leiame mõisted isaldus, isaluss: (söögi)isu; himu, „latsel tule ka vaist nisa isaltuss.“, (EMS 5-1062), „isaluss tule pääle, kui latsel nisa isaluss.“ (EMS-5, 1063). Huvitaval viisil seostuvad lapse söömise ja isu soovid muude tahtmistega (näiteks; koos olemise, läheduse, teadmise jne. järele).

9 Tuginedes Eesti Etümoloogia Sõnaraamatule (Metsmägi, ja teised, 2012, 404) pakun võõrkeelse sõna anaalne asemel soome-ugri sõna pära (tagumine osa või ots; jäänus (ed), riismed; alus, tõepõhi).Lisaks on huvitav mõelda, kuivõrd sõna suupärane ( 1. meelsasti söödav, maitsev, isuäratav. 2. piltl. sobiv, vastuvõetav, meelepärane. 3. suhu sobiv, kerge või mõnus hääldada, laulda, kasutada. (Eesti Keele Seletav Sõnaraamat,. 2009, 5, 407)) kirjeldab üsna täpselt nii seedetrakti algust ja lõppu ning olemust kui ka seoseid meelega.

10 Varases eestikeelses suguelu käsitlevates raamatutes kasutatakse ka järgmisi mõisteid: uru-auk, uruauk, pärak.

11 Iseenda suguelundite iharuse arenemisjärgus leiab laps üles oma suguelundid ning saab mõnu peenise ja kliitori käsitlemisest. Kuigi genitaalide kaudu saab laps mõnu, ei ole tegemist veel genitaalse sugulisusega, kus mõnu seostub paarisuhte ja soojätkamisega ehk rasestamise ja rasestumisega. Iseenda suguelundite iharuse arengujärgu oluliseks erinevuseks on peenise võrdkujutamine omas meeles fallosena, idujõu võrdkujuna, jõuna, mis on omane olemuslikult võrdsena mõlemale soole.

12 Varases eesti keelses suguelu käsitlevas kirjanduses ka – meheliige, suguti, sugut.

13 Varases eesti keelses suguelu käsitlevas kirjanduses ka – häbeduskeel, kõdistaja, kõditaja.

14 Meelesõõlamine ei eita tänapäeval tüvijõulise mõnutunde olemasolu ka samast sooliste suguelus. Tegemist on Freudi aegadest pärit arusaamisega. Küll ei paku homoseksuaalne suhe viljastamise/viljastumise ja rasestamise/ rasestumise mõnu.

15 Karksi murdes leiame sõna isaldus: (söögi)isu; himu, „Isaldus veib Minni järgre.“ (EMS-5, 1062).

16 „Armastaja püüab ikka ja jälle sisse hingata armastatu täitsa omapärast joovastavat hingeõhu lõhna? „Mis on suudlus?“ küsis üks armastuses kogenu. „Kas pole see kuum iha enesesse hingata üht osa olendist, keda armastatakse?“ (Casanova.) Velde, T. H. van de (1934) Abielutehnika. Uurimus täiusliku abielu füsioloogiast ja tehnikast. Valka: Uus Sõna, 20

17 Lastele meeldib mängida oma väljaheitega, seda mudides, plätsutades jne. Eesti keeles on kõnekeeles sõimusõna sitanikerdis, mis tähendab: kehv töö, soperdis, käkk. (Eesti Keele Seletav Sõnaraamat. (2009) Toimetajad: M. Langemets jt.. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Nii väljendab päramisest arengufaasist väljakasvanud täiskasvanu oma suhtumist lapseea varajasse anaalsesse mõnuilma.

18 Sooroll (inglise keeles gender role) sotsiaalpsühholoogia raamistikus teatud normide kogum, mida sõltuvalt kultuurilistest traditsioonidest omistatakse üksikisikule või inimeste grupile vastavalt sellele, kas nad on meessoost või naissoost.

19 Varasem eestikeelne suguelu käsitlev kirjandus kasutab veel sõnu: käsikiimalus, käsikiimlemine, suguline iserahuldus.

20 Scopofiilia kui kihu saab täiskasvanueas sageli õilistatud ehk sublimeeritud kui iha õppida ja omandada uusi teadmisi.

21 Vt. Rammstein – Stripped: https://www.youtube.com/watch?v=10JDA8SvwX8

22 Vuajerism on suguline huvi või tegevus milles piilutakse inimesi, kes on mingit intiimset tegemist tegemas (riietumas end lahti, on sugulises vahekorras) sageli inimese enda teadmata. Vt. https://en.wikipedia.org/wiki/Voyeurism

23 Ekshibitsionism on iharus paljastada oma suguelundeid või rindu sobimatul viisil või paigas.

24 Kohitsemine – mehe või naise seemnenäärmete eemaldamine.

25 Näide leiab aset USA’s.

26 Näiteks piibli valguses väljend „Ma sain teda tundma.“, tähendas ma olin temaga seksuaalvahekorras. Võime mõelda kui lähedal on meie meeles tundma kui tunne ja tundma kui teadma ning seksuaalsus. Uue teadmise avastamine on kui lapse sünd, hõlmates endas võrdkujutatult lapse eostamist, rasestumist, kandmist ja sünnitamist.

27 „Laps sünnib ilmale ning akkab rääkima, siant ime asi.“ Kihelkonna murdes, Eesti Murrete Sõnastik, I-5, 973.