III. Hambamees. Mehe suhe emaga.

Igatsus olla laps, taas ja taas…: meeste kaasaegse lapsepärasuse1 juured psühhoanalüütilises võtmes.

Kuidas olla hambamees2 ja selleks ka jääda?

III Mehe meeleilma juured: suhe emaga.

Mehe lapseks muutumine: köitev ema.

Vaadeldes mehe varast suhet emaga, teeme seda koos isaga, ehk vaatan vanemaid kui mehe ja naise meeleilmas asuvat paari, koos paari omavahelise suhte isikupärase laadi ja suhtes toimuvaga. Kuigi vanemate meeltes toimuv mõjutab lapse arengut otseselt, võtan arvesse ka ümbritsevas maailmas ehk tegelikkuses toimuva. Peale sündi vajab laps hooldajat (tavaliselt ema), kes pakub lapsele organismi ja elundite vahelise talitluse tasakaalu tagamiseks vajalikku hoolitsuse. Kuna lapse väljakujunev meeleilm on varastel elukuudel võimeline tajuma ning sisse võtma üksnes ühe inimese hoolitsust, saab isa esialgu kindlustada lapse heaolu, vaid hoides ema. „Oluline on, et mees kindlustaks naise suguliste vajaduste rahuldamise ja enesekülluse ning eneseimetluse tunnete säilimise. Kui seda ei juhtu siis võib ema oodata lapselt selle võimatu ülesande täitmist.“ (Marks, 2002, 102). Kui lapse meel on piisavalt arenenud ja võimeline suhtlema ka teiste inimestega. Kuigi esialgu jääb isa lapsele veel kummastavaks olendiks, siis järk-järgult võib isa lapse jaoks oluliseks ja vajalikuks inimeseks muutuda. Lapse ja isa vahelise suhte arenemist mõjutab ka ema meeles toimuv, eelkõige mõttekujutus mehe ja naise paarisuhtest. Kui lapse isa on ema ehk naise jaoks mitte ainult hea isa lapsele, vaid ka ihaldusväärne mees, siis lisab see ema tunne ema-laps suhtele uue, teiselaadse värske vee allika. Sellisest allikast saab laps ammutada esimesed mehe ja naise sugulise suhtega seotud tundesõõmud. Mõeldes soomeugri kultuuri varasematele kooseluviisidele, meenub kütikultuur, kus mees ja naine ühiselt kuid erineval viisil, hoolitsesid pere ja laste heaolu ja turvalisuse eest. Mees metsas küttides, naine kodus kodu ja lapsi hoides ja nii olles küll eraldi, hoolitsetakse pere heaolu eest ühises koostöös. Vaatamata eraldi olemisele on rahvaluuleteadlaste tähelepanekul, näiteks kütikultuuris nii mehe kui naise meeles mees naise meeles ja naine mehe meeles sugulise olendina püsivalt olulisel kohal. (Arukask, 2014, 70)

Mehe esimene varane suhe emaga, toob kaasa piiratuse mehe meelde suhetes naistega – kohtumise oma naiseliku meeleosaga3. Miks nii? Mehe esimesed varasemad sugulised tunded tärkavad suhtes emaga ja seostuvad emaga ka mehe täiskasvanud suhetes, juhul kui mees ei ole omas meeles emast piisavalt eraldunud. Lapseeas seisab poisi ees raske ülesanne, öelda lahti naisest/emast iseendas, et saada meheks. (Alizade, 2003, 14) Meheliku meeleosa loomise eelduseks on välja kasvamine emaga ühtesulandumisest ja emale järgnemisest.4 Emast eraldumine on raske ja keeruline ülesanne, mis saab toimuda eelkõige isaga samastumise toel, kus isa lisab poisi meeleilma naiseliku osa kõrvale ka meheliku. Nii ema kui isa meeleilma tajumise ja vanemate välise käitumise vaatlemise teel omandab laps arusaamise ka vanemate omavahelisest ja kõrvaliste inimeste eest varjatud lähedussuhtest. Varasemas soomeugri kultuuris aitas lapsi vanemate suhte ja suguelu teadvustamisele kaasa ka ümbritsev talukeskkond, koduloomade sugulise käitumise jälgimine ja looduses toimuva paljunemise mõistmine. Emast ebapiisav eraldumine ja puudulik samastumine isaga on mehe ebakindla sugulise eneseteadmuse üheks põhjuseks. Sugulises vahekorras, võib mehe ebakindlus, elustada kunagise ühtesulamise tunde emaga. Oluline on lisada, et mõistlik naiselik meeleosa on mehele vajalik, et luua usalduslik suhe ja turvaline eelmäng järgnevale suguühtele. Samal moel on naisele oluline mehelik osa omas meeles, et mehe jõulist sissetungimist, sama jõuliselt ka vastu võtta. Häiritud seksuaalsusega mehi iseloomustab Alizade (2003, 40) järgmiselt, „…tõsised probleemid isaga samastumises, mis on kombineeritud sümbiootilise lõime kaudu emaga.“

Võime küsida, miks nii loomulik osa varasest suhtest ema ja lapse vahel – ühtesulandumine, järgnemine ja samastumine – nii vajalikud lapse arengus, võib ka kahjustada lapse tundeelu arenemist. Ameerika psühhoanalüütik Karen Horney (1964, lk. 41) näeb ema käitumises üht viisi, kuidas ema Lääne ühiskonnas, püüab lapse kasvatamisega seoses tekkinud ärevusest hoiduda. Emal võib lapsega suhtlemisel tekkida nii tugevad tunded, et tärkav ärevus summutab võime neid tundeid mõista. Kui aga tunded, milliste abil tekkinud olukorda on võimalik mõista, jäävad emale kättesaamatuks, siis püüab ta seletada tekkinud olukorda mõistuse toel. Tekib olukord kus ärevuses ema ei tõlgenda mõtteid, tundeid, impulsse ja olukordi, mitte tegelikkusest lähtuvalt, vaid kainelt, asjalikult ning loogiliselt. Kui tunnetest sündinud ja olevast hetkest leitud meeletarkus asendatakse loogilise mõtlemise või raamatutarkusega, siis võib tekkida lapse ja ema suhtes tunnetes ebakõla. Ema võib näiteks pöörata iseenda ärevuse lapsega seotud hirmuks ning muutuda ülehooldavaks, seletades loogiliselt oma ärevust kui õigustatud hirmu lapse käekäigu pärast. Kaduma läheb suhtes tegelikult toimuv ning laps jääb üksi, hüljatuks ema poolt. Kuigi ema teeb lapsega midagi, ning tegemisega ei kaasne ema tunded, siis laps võib laps ema tegevust tajuda hoopis hülgamisena.

Olukorda, kus täiskasvanud mees lükkab tagasi naise erootilise iha, kuna mehes äratab naise kehasoojus kujutluse endast kui lapsest, kujustab A. H. Tammsaare (1921) näidendis „Juudit.“ „Ja kui ta [Olovernes] Juuditile paneb ette lühtrid kustutada ja temaga koos magama heita, siis mitte kui naisega, vaid kui emaga: „Laps tahab sinu juures magada, laps

tahab uinuda, sest ta on joobnud joodud viinast ja sinust ema“(63). Ema-lapse vahekorra tõttu ei saa Olovernesel temaga armuvahekorda olla, kuigi Olovernes sellele möödaminnes vihjab: „Sa oled noor, oled ilus, peaaegu kahetsen juba, et oled mu ema“ (63).“ (Oinas, 1999, lk. 30). Olovernes teadvustab ema-laps suhte vajaduse ning lükkab tagasi „armujanuse ja lapsi ihkava“ (lk. 29) Juuditi himu, mis „rabab Juuditit kui välgulöök“ (lk. 31) ning viib Olovernese tapmiseni. Olovernese pea mahalõikamine võib olla viide mehe sugulisele võimetusele, olukorras, kus varase lapseea intiimsuhe emaga elustub sugulise vahekorra võimaluses naisega. Emaarmastuse hävitavast mõjust mehe soolisele ja hingelisele eneseteadmusele on kirjutanud Romain Gary5 oma romaanis „Lubadus koidikul6,“ millest on tehtud ka kas filmi.

Miks siis varane suhe emaga sel moel mõjub? Kahe inimese suhtest ehk kahassuhtest kolme inimese suhtesse jõudmine ei ole lapsele lihtne. Kolmainsussuhte, ema-isa-laps/naine-mees-laps olulisem külg on vaatlusvõime. Emaga suhtes olemises on alul ainsaks vaatlejaks ja ümbritsevatele nähtustele tähenduste andjaks ema. Järk-järgult annab ema vaatlusvõimet üle ka lapsele, kes üha enam iseseisvamaks (meele mõttes) areneb, kuni laps on emast füüsiliselt eraldudes võimeline iseseisvalt oma käitumist vaatlema ja iseenda tunnete üle mõtlema. Kolmainsussuhte mõistmiseks tuleb intiimne lähedus emaga maha jätta. Kuid lapse intiimne suhe emaga on samas ka suguline suhe, koos hoitud olemise naudingu ning üksi olemise valuga. Suhte suguline olemus muudab emast eraldumise keeruliseks, kuna laps teadvustab ka ema sugulise suhte mehega – isaga. „Algne kolmainsussuhe laps-ema-isa annab lapsele võimaluse olla eraldi kahassuhtes nii ema kui ka isaga, kuid ka tunde olla välja jäetud isa-ema kahassuhtest.“ (Britton, 1998, lk. 41) Isa-ema kahasuhte teadvustamisega kaasnev üksindus, mille talumist on lapsel vaja emaga koos õppida, võib teatud olukordades mehe omas meeles tagasi viia ema-laps kahasuhtesse. Seda juhul kui üksindus on nii talumatu, et ähvardab lapse tükkideks lagundada. Piisava üksinduse talumise võime jaoks on Brittoni (1998, lk. 41) meelest „…oluline püsiva, hoidva ema kujutluse loomine lapse meeles.“ Püsiva ema kujutlus meeles aitab lapsel end lohutada nii üksinduses olles kui ka leppida ema-isa suhtega, kust mees (laps) on välja jäetud. Siis võib lapsele isast saada mees, kellele järgneda ja samastuda, et poisi meeleilma ilmuks ka kujutlus iseendast kui mehest.

Köitvaks emaks võib muutuda ka meedia. Kuid mitte ainult mehele, vaid see võib juhtuda ka mehehakatisele. Britten Torstenberg on kirjutanud loo telesaatest „Väikesed hiiglased“ tuntuks saanud 6. aastasest poisist, kes täitis kontserdisarjas „Eesti pidu omas mullis,“ õhtujuhi kohta. Lapse tundeelu arenemise üks otsustavamaid hetki on vabanemine enesekesksusest. Imetlus, mida armastatud ema oma lapsele on pakkunud, on teatud ajani lapse arenemiseks väga vajalik, rajades aluse rahuldust pakkuvale enesehinnangule ja eneseteostuse edukusele hilisemas elus. Lapselikust eneseimetlusest ehk eneseküllusest, mis teatud vanuses ahistavaks muutub, vabaneb laps ka ema toel, kes tegelikkuse valusaid piiranguid ja nurjumisi aitab lapsel taluda. Siis saavad ka teised inimesed lapse maailma ilmuda, kuid mitte enne kui enesekesksus on taandunud mõistlikuks, teisi arvestavaks tundeks. Kui suhtes

emaga täidab lapse imetlusvajaduse ema, siis meedia tähelepanu alla sattudes on imetlevaid inimesi hulgi rohkem. Sattudes varases lapseeas meedia pilgu alla ning saada tuntuks paljudele inimestele võib takistada lapse pääsemist ahistavast enesekesksusest. Eriti olukorras kus vanemad lapse tuntust veel oma huvides ära kasutavad (Juhan Mellik, 2018). Nii võib ema või vanemad teadmatult kahjustada lapse tegelikkusega toimetulemise võime arenemist. See on ohtlik tee lapsele, kus tema mõttekujutused oma jõust ja tarkusest saavad hoogu juurde ning mingil hetkel kui tegelikus lapseni, noorukini või meheni jõuab, on kohal ka ränk elukriis. Kuid inimene võib ka kogu oma elu väljamõeldud meeleilmas ära elada, kuid elades elu elutuna. Tõsine lahendamata küsimus on siin tunnetes. Briti psühhoanalüütik John Steiner (2011, lk. 169) aitab meil selgust saada järgmiste sõnadega: „Ainult heaolule rajatud suhe saab olla vaid teistest inimestest eraldi olles. Sellise suhte esialgne viis ehk prototüüp on ema ja beebi suhe, kus laps on see kes võtab vastu ega anna ise midagi. Seetõttu on tema jaoks alandav olla keegi, kes jagab midagi head teistele.“ Ja suhtlemises toob rahulolu tasakaal tundeelus, et ainult see kes midagi endast teistele jagab, sellel on ka võimalik teistelt midagi saada.

Steiner (2011, lk 169) jätkab „Sellises olukorras muutub meestele võimatuks naiseliku poole vastuvõtmine enda meeleilma: mehine rõhutatud vastuvaidlus naiselikkusele iseendas või mehine nõusolematuse avaldus naiselikkusele iseendas, mis viib mehe naiselikkusele mehise vastaseisu (masculine protest) juurde. Meeste puhul väljendub rõhutatult südi nõusolematus naiseliku olemise täielikus eitamises. Ilmekalt väljendavad meeste vastuvaidlust koomiksite Superkangelased, kes oma jõu ammutavad alaväärsustundest, on ülitugevad, tundetud, kuid kõrgelt arenenud mõtlemisvõimega.

On veel teisigi raskemaid viise poja sidumiseks emaga. Kindlamalt kui köitev ema seob last vaimselt surnud, hingetu ema – ema kes näiteks on depressiivne ja ei jaksa lapse tundeid hoida. „Hingetu ema on elus, kuid surnud lapse silmis,“ nii kirjeldab hingetut ema prantsuse psühhoanalüütik André Green (Kohon, 1999, lk. 2). Hingetu ema kahvatus, tühjus ja segadus on õnnetus, mis jätab lapse meelde tühja augu ja tuima ärevuse. Armastuse ootamatu kaotus toob kaasa tähenduste kadumise lapse jaoks, ning laps ei saa enam millestki aru (Kohon, 1999, lk. 3). Hingetu ema mõju mehe tundeelule täiskasvanueas on ränk, kuna mehel jääb naiselik meeleilm välja kujunemata, mistõttu on tal ka naistega väga keeruline suhteid luua. Kui suhted tekivad, siis on sageli tegemist tegusa ja tunnetest pulbitseva naisega, kes vajab eemale tõmbunud, kuid siiski lähedust vajavat meest. Niisugune suhe ei ole küll võrdne, kuid pakub siiski omalaadset mõlemat osapoolt rahuldavat kokkulepet.

Allikad:

Alizade, A. M. (2003) Masculine scenarios. London & New York: Karnac

Arukask, M. (2014) Kütt, karjus ja teadja mere poole. Vikerkaar, 7-8, 67-78

Britton, R. (1998) Belief and imagination. Explorations in psychoanalysis. London & New York: Routledge

Horney, K. (1964) The neurotic personality of our time. New York & London: W. W. Norton & Company

Kohon, G. (2008) Introduction. In. The dead mother. The work of André Green. Ed. G. Kohon. London & New York: Routledge, lk. 1-9

1 Neoinfantiilsus: infant`iilsus -e 11~9 s> (< infantiilne), infantilism <infantil|`ism -ismi -`ismi 22e s> • med lapsepärasus, täiskasvanu kehaliste v vaimsete võimete püsimine lapse tasemel; infantiilsus võib olla täielik v osaline; vet puudulikust söötmisest ja halvast pidamisest johtuv põllumajanduslooma puudulik arenemine sünnijärgsel perioodil: psüühiline infantiilsus: PSÜH mõtlemise algelisus ja emotsioonide pidurdamatus (haigusena) (Võõrsõnade leksikon ilmavõrgus).

2 Hambamees – mees, kes on lõbus, vihane ja kui vaja ka võluv. (hambamees 1. naljamees, vigrujuttude rääkija Küll sa oled vade hüä `hambamies, ega sinuga igäv tule Kuu; Ta oli teiste seas igavene `ambamees Pöi; `kange `ambamees – – teeb paelu `nalja Tõs; `Ambami̬i̬s, suu `äśti jooseb Hää; `ambamees – – ega tema jutud tüli ei teind, need olid `rohkem naĺja jutud Lai; ennembide `oĺli serätsit `ambamehi, noil `oĺli kavalit jutte ja `kõnnit, mugu `kulle ja naara Ran, 2. vihamees tu̬u̬ um mullõ väega suur `hambami̬i̬ss Vas, 3. nõid pulma `rahva `nõidund undiss, kui oli sihuke `ambami̬i̬s, si̬i̬ `nõidus `vasta Ksi. EMS ilmavõrgus)

3 Nn. biseksuaalsusest ehk kahesoolisest meeleilmast oli pikemalt juttu loo eelmises osas.

4 Identifikatsiooni ehk samastumise nähtusel on märgatud mitmeid erinevaid viise sõltuvalt meele arenemisest. Lapse varaseim koosolemise viis – ühtesulamine – ei nõua meelelt eraldi olemise mõistmist. Seevastu järgnevad – järgnemine ja samastumine – eeldavad teatud eraldiolemise taju. Järgnemine ja samastumine kui varasem ja hilisem viis on eristatud A. Saareste (1958, 1:803) poolt.

5 Romain Gary (1914-1980) juudi päritolu prantsuse kirjanik, diplomaat, filmilavastaja ja lendur Teises Maailmasõjas, kes lõpetas oma elu enesetapuga. https://en.wikipedia.org/wiki/Romain_Gary

6 Autobiograafiline romaan „Lubadus koidikul,“ („La promesse de l’aube,“) ilmus aastal 1960 ning selle alusel on tehtud kaks filmi 1970, lavastaja Jules Dassin ja 2017, lavastaja Eric Barbier. https://en.wikipedia.org/wiki/Promise_at_Dawn_(novel)