alfa talitlus, alfa-funktsioon, beeta-osised

Alpha-function – alfa talitlus. Alpha-elements – alfa-sugemed.

Beta-elements – beeta-osised.

1.Saksa keelsed mõisted: Teadmata. Inglise keelne mõiste: alpha-function, alpha-elements ja beta-elements.

2. Eesti keeles seni kasutatav mõiste: Jüriloo (1994) Väike psühhoanalüüsi sõnaraamat mõisteid ei seleta. Kasutatakse otsetõlget: alfa-funktsioon, alfa-elemendid ja beeta-elemendid.

3. Tõlge Silveti (2009) Inglise-Eesti sõnaraamatu järgi:

– function: 1. funktsioon, talitus, tegevus, ülesanne; (avalik) pidulik toiming, üritus; mat. funktsioon; keem. funktsionaalne rühm. 2. funktsioneerima, toimima, talitlema; ülesannet täitma(as), töötama , funktsima;

–element: element; algaine; alge, algosis, suge; koostisosa; loodusjõud, stiihia; algmõisted, põhiteadmised; (halb) ilm.

Võõrsõnade leksikon (2012) lisab: A. funktsioon: (ld functio teostamine, täideviimine) talitlus, tegevus, ülesanne, töö; mat. eeskiri, mis seab suuruse x igale väärtusele vastavusse suuruse y kindla väärtuse; B. element: (ld elementum algaine) 1. terviku osa, koostisosa, üksikosa; algosis; alge, suge; 2. fil asja jaotumatu algosa; vanaaja filosoofias nn ürgaine (tuli, õhk, vesi, maa); sobiv keskkond; 3. keem aatomite liik, aatomite individuaalsust iseloomustav mõiste; looduslik v tehis algaine; 4. füüs galvaanielement, fotoelement, termoelement; 5. mat hulk; 6. piltl teatud (negatiivne) ühiskondlik rühmitis v selle liige (nt kriminaalne element).

4. Pakume eesti keelseteks mõisteteks: alpha-function  – alfa talitlus; alpha-elements – alfa-sugemed ja beta-elements – beeta-osised.

5. Põhjendused:  Eelpoolmainitud tähissõnad kuuluvad Wilfred Bioni (1991) metapsühholoogia valdkonda. Bion tähistab tähissõnaga beeta-osised toorest aistingulist materjali ehk tajudest lähtuvaid tähenduseta, tardunud või käsitamatuid muljeid, mis alfa-talitluse kaudu muundatakse alfa-sugemeteks ehk tähendusi sisaldavaks materjaliks, käsitletavateks mõteteks ehk teadvustatud tõealgeks tunnete kohta.

Alfa-talitlus ehk muundamisprotsesside korraldus (Engine of Transformations) on mõtlemise kui tervikprotsessi osa, selle mõjur (factor). Alfa-talitluse osadeks (factors) on omavahelises vastasmõjus  ilmamine (reverie), tarimine (containing) ja meeleseisundi liikumine paranoid-skisoidse ja depressiivse positsiooni vahel (Levine ja Brown, 2013, lk. 10).

Tutvudes kaasaegse eesti keele tähenduste maailmaga eelistasime alul alfa-funktsiooni eestindamisel toimingut talitlusele (toimingu sünonüüm), kuna toiming tundus olevat enam laiema tähenduse ning teatud määral ka teadvustatud sisuga ja talitlus enam kehalise teadvustamata (instinktuaalse) sisuga[1]. Sünonüümsete sõnade sisuline erinevus annab aga võimaluse eristada psühhoanalüütilises plaanis kaht erinevat, kuid koos töötavat funktsiooni – keha talitlust ja meele toimimist. Tutvudes vanema eesti keelega, leidsime siiski, et talitlus on sobivam nii kehalise võrdkujutamise (sümboliseerimise) kui ka sisu poolest ning kirjeldab nii kehalise kui vaimse  koosmõju.

Eesti Keele Seletav Sõnaraamat (EKSS), (2009, osa 5. lk.813) pakub järgmist: toiming: tegu, tegevus, toimetus; psühh tegevusakt, eesmärgistatud ja suhteliselt iseseisev inimtegevuse osa, liitsõnad, argi-, igapäevatoiming; kohtu-, notariaal-, täite-, uurimistoiming; (lk. 615) : talitlus, tegevus, töö, funktsioon, liitsõnad, elu-, mao-, neeru-, närvi-, seede-, soole-, südametalitlus; ala-, liig-, vaeg-, ületalitlus. Bion vaatleb funktsiooni ka laiemas plaanis. Näiteks saab tuua inimese käitumisviisi kui funktsiooni, millises tekkivaid muudatusi (näiteks, esitluse täpsus, ebakohane sentimentaalsus) jälgides, võime esitada küsimusi, et milline mõjur antud muudatuse on esile kutsunud. Meelesõõlaja ehk psühhoanalüütik vaatleb nähtuse (ülekanne, kadedus) ilmnemist, mitte nähtust ennast, et tuletada uusi mõjureid funktsiooni muutustest ja eristada erinevaid funktsioone teineteisest.                                                                                                                  Teisi sugri-mugri[2] keeli uurides leiame Eesti Etümoloogia-Sõnaraamatust (EES) (2012) sõnad toim (lk. 535) ja talitama (lk. 512).

Läänemeresoome tüvega sõna toim, toime; toime; tähendused on järgmised: kude, koekiri, koemuster; tekstuur, süü. Lisaks sõnu teistest keeltest: saada toime (liivi); teada saamine, selgus, selgumine; toimne (kanga kohta) (vadja); ülesanne, töö, töökoht; askeldus, tegevus, toiming; abinõu, meetmed; kanga koemuster (soome); kanga koemuster; tulla toime; toimuda, sündida; saavutada (isuri); tegevus, töö; aru, mõistus (Aunuse karjala); aru saada, küsida, pärida (luudi); aru saada; kangast luua (vepsa). Toimima seostub siin kanga kudumise ja toimega kui koemustriga ehk koetisega (struktuuriga) Bioni mõistes. Toim on läänemeresoome tüvega sõna ja võib olla sama tüvega kui sõnad  toibuma ja toitma. Võib olla ka tuletis sõna tooma tüvest. “Tõenäoliselt on sõna algne tähendus olnud „kanga koemuster“, millest on eri keeltes kujunenud mitmesugused töö, tegemise ja arusaamisega seotud tähendused.“ Wiedemanni (1973, lk. 1167-1168) Eesti-Saksa Sõnaraamat toetab EES (2012) poolt toodud tähendusi ning avardab mõningate näidetega: sē on toimes, toime sāma, toime sātma, ma sān omaga toime, ei sānd surmaga toime, kurja heaks toimetama, jalule toimetama, jne.

Talitama on ka Läänemeresoome sõna (EES, 2012, lk. 512-513) koos sõnadega taluma, taltuma, tallel ja talitsema. Talitama, talitada, talitan; toimima, käituma; majapidamistöid tegema, toimetama; (mingit riitust vm kohustust) läbi viima. Talitsema, talitseda, talitsen; ohjeldama, pidurdama, tagasi hoidma. Tallel, alles, alal, hoiul. Taltuma, taltuda, taltun; vaguraks, leplikuks, kuulekakas jääma v muutuma, rahunema. Taluma, taluda, talun; vastu pidama, välja kannatama; sallima; mrd kandma, tassima. Võime mõelda, et loomade talitamine ning kodutööde tegemine võib olla ka mõnes mõttes kui riitus ehk püha talitlus, mis nõuab alandlikkust nii meie enda ja koduloomade elukeskkonna kui ka looduse ees. Ka Wiedemanni (1973, lk. 1114-1115) Eesti-Saksa Sõnaraamat käsitleb talitlusega seotud sõnu peamiselt seoses keha tegevusega. Samas võib märgata erinevust kaasaegse tähenduse vahel. Kui kaasaegne tähendus keskendub peamiselt keha talitlustele, siis vanem tähendus seostub nii kehaga (näiteks: poissi taluma, mit einem Knaben schwanger sein, rasedus pojast) kui ka keha talitluste psüühilise ehk meelelise väljendamisega (oma südant talitsema (talitama); liha tallitama (talitama); himu talitsema).

Tähissõna element tõlkimisel võtsime arvesse alfa- ja beeta–elementide vahelise sisulise erinevuse, kus alfa on suunaga meelele ja beeta suunaga kehale. Element kui alge või koostisosa või komponent võib olla tõlgitud kas osiseks või sugemeks. Eesti Õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013 (2013) ja Eesti Keele Seletav Sõnaraamat (2009, 3 ja 5 osa) pakuvad samasugust tähendust: osis, koostisosa, komponent ja suge, alge, koostisosa. Alfa-suge kui mõtlemise alge ja beeta-osis kui mõtteaine koostisosa ehk mõtte tooraine, mõttetoorik. Eesti Keele Sõnaperede (Vare, 2012, II) raamatus puudus sõna osis, kuid võis leida sõna sugema, tekkima, koos teiste sõnapereliikmetega: soetama, enesele hankima, muretsema; (enesele) tekitama, looma; sugenema, tekkima, sündima, kujunema; sugemed, alged koostisosad. Suge tekitab mõtteid osade väljavõtmisest ja eristamisest nii kui viljapeksul, mis on eelduseks materjali koetise loomisele ehk struktureerimisele. Samuti tekivad seosed meele materjali korrastamise ehk mustrisse ehk toime seadmise ja meele sõõlamise (psühhoanalüüsi) vahel.

Eesti Etümoloogia-Sõnaraamatus (2012) osis puudub, kuid on suge, sugeme, suget: alge, koostisosa,  mis omakorda seostub sõnaga sugu, soo: sigimist võimaldav, rakkude, elundite ja isendite kahetaolisus; ühistest esivanematest põlvnevad isikud; põlvkond; sort. Alfa talitluses tekkivad alfa sugemed võivad viidata millegi sündimisele, kujunemisele toorest aistingulisest (sensoorsest)  materjalist kui taju algest. Sugu seostub ka sõnaga soetama, sugeda, soen; kammima, harjama; takkusid linaharja abil linakiust eraldama; peksma, nüpeldama; milline vajab edasist uurimist. Samas võib oletada, et alfa talitlus sisaldab endas ka agressiivsest osa ehk paha poolt – tunnet, mis võib tekkida seoses uue teadmise avastamise ja vana tuttava teadmise kõrvale jäämisega.    Väljendiraamat (Õim, 1998) seostab sugeda andmise ja sugeda saamise peksmisega. Sünonüümisõnastik (Õim, 2007) mainib osis, komponent ja suge, alge; sugeda andma, sugeda saama, peksma; sugema, kammima, kritiseerima, kulutama, 1. peksma; sugenema, kogunema, 3, tekkima. Fraseoloogia Sõnaraamat (Õim, 2000) lisab sugema, keret täis sugema, nahka täis sugema, selga sugema. Wiedemanni (1973, lk. 1083) Eesti-Saksa Sõnaraamat sõna osis me ei leia, küll on hulka sõnu suge kohta. Suge, tähendab nii osa kui ka tööd linakiududega. Sugema seevastu võis tähendada nii kammimist, hoidmist ja hoolitsemist, vitsa andmist kui ka toimumist, sobimist, muutumist/tekkimist, valvamist, kasvamist, suurenemist/rohkendamist, haigeks jäämist  ning sugenema siginemist ehk teisisõnu, alfa-talitlus sugeb beeta elemente ja selle toimel võrsuvad alfa-sugemed.

6. Autorid: kolm tähissõna sündisid Ants Parktali ja Meelis Sütt’i ühistööna.

7. Selgituseks. Bioni mõisted, nagu ka tema raamatud, võivad tunduda esmapilgul keerukad ja võõrad, kohati isegi arusaamatud. Osaliselt võib olla põhjus äärmises põhjalikkuses, millega Bion oma mõttekäike kirjeldab. Justkui juuksekarva neljaks ajades esitab ta üksikasjalikke arutlusi, neist tulenevaid järeldusi ja omavahelisi seoseid. Seda kõike võib tunduda liialt palju, sest lugemine võib osutuda vaevaliseks ja aeglaseks. Materjali süvenemine ähvardab lugejat uppumisega tähenduste merre ja eksimisega selgituste rägastikku. Samas, kui õnnestub jõuda nö Bioni lainele ja hakata temaga kaasa mõtlema, siis võib leida end pigem ujumas kui uppumas. Tema mõttekäigud rulluvad lugeja ees lahti tekstipidi edasi liikudes. Bion pakubki võtme oma teooriate mõistmiseks  – kui tekib arusaamatusi, siis tasub edasi lugeda, kuni jõutakse arusaamiseni. Ta mõte liigub tankiväelasele omaselt – rünnakul haarab ringiga. Võime omast kogemusest lisada, et kuigi Bioni tekstid tunduvad kuivalt ratsionaalsed, on siiski võimalik neid läbi tunnetada tema enda lähtekohti kasutades: mõtlemine saab toimuda vaid alfa-talitluse vahendusel. Siis läheb edasi juba mõnusalt.

Kui Bioni mõttelaadi kuidagi määratleda, siis paigutuks see tõenäoliselt postmodernistliku psühhoanalüüsi alale.

Bion väidab, et alfa-talitlusel on keskne osa emotsionaalse kogemuse muundamisel alfa-sugemeteks, sest reaalsuse taju (emotsionaalsed kogemused on antud juhul käsitletud reaktsioonina välisele ärritajale) on võrreldav toidu, joogi ja õhu omastamise ning jääkainete väljutamise mõjuga inimesele. Söömise, joomise ja hingamise häiritus tekitab tõsiseid tagajärgi tervisele ja elule. Bioni meelest on sellised hädad võrreldavad emotsionaalse kogemuse kasutamise võimetusega, millel on laastav mõju isiksuse arengule (Bion, 1991, lk 42).

Samas, alfa-talitlus on Bioni metapsühholoogias abstraktne mõiste. Matemaatilises tähenduses on alfa-talitlus muutuja, millele väärtuse omistamine saab toimuda ainult konkreetse psühhoanalüüsi käigus (Bion, 1991, lk 55). Alfa-talitlus esindab midagi, mille olemasolu sõltub teatavate mõjurite (nt. tarimine, ilmamine) koostoimest. Võib eeldada, et kui need mõjurid mingitel asjaoludel ei täida oma ülesannet ehk neil puudub võimekus alfa-talitluseks[3], siis pole võimalik alfa-sugemete „tootmine“ ja seetõttu saab oluliselt kahjustatud isiku mõtlemisvõime nii teadvuse kui alateadvuse/mitteteadvuse vallas, pole võimalik väljatõrje ega kogemustest õppimine. Tingmärgid ehk muutujad on ka teised Bioni metapsühholoogia mõisted:  beeta-osised ja alfa-sugemed, samuti ka tähised K, H, L jm. Neid  saab kasutada metatasandi mõttevalemite koostamisel, omistades muutujatele kindlaid väärtusi, et saaks mõelda konkreetsete isiku tunnete, seoste, suhete ja olukordade üle. Kusjuures mõtlemine on siin samuti laiem tunnetusprotsess kui ratsionaalne analüüs või probleemi lahendamine.

Bion nõustub Sigmund Freudi väitega, et mõtlemine on abivahend nn. motoorse „mahalaadimise“ kontrollimiseks ja asenduslik rahuldusviis, kui motoorne „mahalaadimine“ pole võimalik. Bion arendab seda ideed kasutades Melanie Kleini objekti teooriat ja pakub, et mõtlemine on reaalsusprintsiibi[4] poolt psüühikale peale sunnitud sobimatu tegevus. Ta juurdleb, et milline osa psüühikast võiks olla kõrvale kaldunud oma algsetest ülesannetest motoorse mahalaadimise kontrollimisel ja kohandunud reaalsuse nõuetega ning leiab, et mõtlemisvõime arengu alged ulatuvad psüühika alale, mis on käidelnud toitumisega seotud aistingulisi muljeid.

Bion kirjeldab mõtlemise arenemise oletuslikku mudelit, (niivõrd, kuivõrd on seda võimalik sõnades väljendada): imik on mingil viisil teadlik „halvast rinnast“ endas ja see „halb rind“ on objekt[5], mida pole kohal. Puuduv rind on halb rind ja tekitab valusaid tundeid. „Halb rind“ kui objekt „väljutatakse“ respiratoorselt (tundes tegeliku rinna või selle piima lõhna), nägemise kaudu, kui rind on vaateväljas ja soovitavalt väga lähedal, või rahuldust pakkuva rinna „alla neelamisel“ tissi saamisel. „Alla neelatud“ rind ja „mõte“ sellest on algselt eristamatud, kuid „mõte“ sõltub  suhu pandava/võetava objekti olemasolust. Teatavatel tingimustel, ja isiksuse joontest sõltuvalt, tissi saamise kulg ning seda saatvad aistingud võrduvad „halva rinna“ väljutamisega. Rind kui tegelik „asi“ pole veel eristatav rinna ideest meeles. Idee rinnast pole omakorda eristatav tegelikust rinnast ehk „asjast suus“. Tegeledes praegu ainult kahe olukorraga, millest üks on tegelik rind, mis on eristamatu emotsionaalsest kogemusest, mis omakorda on asi-iseeneses ja mõte (kuigi seni veel eristamatud),  ja teine on halb rind ehk „vajadus rinna järele“, mis koosneb võrdselt nii emotsionaalsest kogemusest ja asjast-iseeneses (samuti omavahel eristamatud), siis on selge, et me tegeleme objektiga, mis väga sarnaneb beeta-osisele. Teisisõnu, beeta-osise puhul on tegelikkus ja selle esindatus meeles eristamatud[6] (Bion, 1991, lk 57-58). Tasub meeles pidada, et „beeta-osis“ on antud juhul halva rinna abstraktsioon ehk üldistatud tingmärk.

Eeldatavasti halva rinna väljutamine hea rinna sissevõtmisel ergutab reaalsusprintsiibi ja mõnu-valu printsiibi koostoimet.

Eelkirjeldatu põhjal võime jälgida, kuidas esindus (representatsioon) eristub reaalsest olukorrast ehk mil viisil asi-iseeneses eristub sellele vastavast ideest. See viib meid arutlustele võrdkujude (sümbolite) tekke ja üldistuste kujunemise üle (abstraction). Teisisõnu, imiku tissitamise kontekstis võime kõnelda emotsionaalsete kogemuste ehk beeta-osiste muundamisest alfa-sugemeteks alfa-talitluse toimel.

Samuti saame vaadata, millised on söömise ja mõtlemise vastavused ning nende mõjud. Lõimides Melanie Kleini teooriat, millele järgi imik tunneb, et ta on väljutanud halva objekti tegelikku rinda, teooriaga, et vajaduse rahuldamine võib olla tunnetatud vajaduse väljutamisena, kusjuures vajadus ise ongi halb rind (kasutades konkreetseid tähissõnu) ehk beeta-osis (üldistatud tingmärk), esindab imiku tunnet, et tegelik rind ongi väljutatud objekt ja seepärast eristamatu beeta-osisest. Seetõttu peab midagi veel toimuma, et imik saaks rinna imemist jätkata. Kui lapse meeles on olemas hea rind, selline mõnus magus-maitsev objekt, siis seda sellepärast, et see on väljutatud ja sel viisil meelde loodud. Samuti on lood halva ehk vajatud rinnaga, mis võib olla tunnetatud mõruda maiguga (sellised võrdlused pole Bioni arvates ei objektiivsed ega subjektiivsed). Nendest magus-maitsvatest ja mõruda maitsega objektidest loob imik üldistused (abstractions): magusus, maitsvus ja mõrudus. Neid abstraktsioone saab kasutada üha uuesti situatsioonides, mis sarnanevad olukordadele, milles need on loodud. Seetõttu on võimalik luua üha uusi ja uusi tuletisi ning väiteid imiku tunnete ja kogemuste kohta, mida ta võib tajuda rinnaga toitmisel ja teistes sarnastes olukordades ning suhetes. Näiteks: emotsionaalne kogemus seostub rinnaga, mis on tajutud eraldiolevana ja millest sõltub näljatunnete rahuldamine. Eeldades, et imikul on juba arenemas üldistusvõime, võime oletada, et ta suudab tuletada tissitamise olukorrast sugeme, milleks võib olla uskumus, et on olemas objekt, mis rahuldab ta vajadust söögi järele, kui see vajadus tekib. Sellest saab tuletada järgmise üldistuse: on midagi, mis suudab rahuldada ja rahuldabki ka muud lapse vajadused, kui need peaks tekkima (Bion, 1991, lk 59). Toetudes oma alfa-talitluse võimekusele võib sõltumatu vaatleja imiku tissitamist jälgides arendada mitmeid sarnaseid üldistusi.

8. Kasutatud kirjandus:

Bion, W. R. (1991) Learning from experience. London: Maresfield Library

Eesti Etümoloogia-Sõnaraamat. (2012) Toim. I. Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Eesti Keele Seletav Sõnaraamat. (2009), 1 – 6 osa. Toimetajad: M. Langemets, M. Tiits, T. Valdre, L. Veskis, Ü. Viks, P. Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Eesti Keele Seletav Sõnaraamat. (2009), 3 ja 5 osa. Toimetajad: M. Langemets, M. Tiits, T. Valdre, L. Veskis, Ü. Viks, P. Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Eesti Keele Seletav Sõnaraamat, http://www.keeleveeb.ee/

Eesti Õigekeelsussõnaraamat. ÕS 2013. (2013) Toim. M. Raadik, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus Haabsaar, E. (2009) Soome-ugri saamine. Uurali kivi- ja metalliaegne tsivilisatsioon. Tallinn: Argo

Jüriloo, A. (1994) Väike psühhoanalüüsi sõnaraamat. Akadeemia, 8-9: 1757-1790; 2021-2046

Levine, H. B ja Brown, L. J. (2013) Growth and Turbulence In the Container/Contained: Bion’s Continuing Legacy. Kindle versioon. New York: Routledge

Lopez-Corvo, R. (2006) Wild thoughts searching for a thinker. A clinical application of W. R. Bion’s theories. London: Karnac

Silvet, J. (2009) Inglise-eesti sõnaraamat. Tallinn: Tea Kirjastus

Vare, S. (2012) Eesti Keele Sõnapered. II osa. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Võõrsõnade leksikon. (2012) Toim. T. Paet, Tallinn: Valgus

Wiedemann, F., J. (1973) Eesti-Saksa Sõnaraamat. Tallinn: Kirjastus Valgus

Õim, A. (1998) Väljendiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Õim, A. (2000) Fraseoloogia Sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Õim, A. (2007) Sünonüümisõnastik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

28. november 2015

14. jaanuar 2016

[1] Lopez-Corvo (2006, lk. 3) on kirjeldanud Bioni mõttekäiku „Tõde on meelele sama, mis toit kehale,“ järgmiselt. Bion kasutab seedeelundkonna toimimist kui mudelit (Bion, 1991, lk. 42) meele toimimise viiside kirjeldamiseks. Nõnda kui toit kulgeb läbi seedeelundite, nii kulgevad ka „teated tegelikkusest“ kolmel rajal. Esimesel rajal toit omastatakse (assimileeritakse) ja muundatakse energiaks ja kasutatakse keha kasvamiseks, teisel rajal säästetakse rasv hädaolukordadeks, et hiljem võimalikul  näljaajal toiduna kasutada, kolmas rada viib seedimise ülejäägid kui läbi seedimata toit (higi, uriin, väljaheide) kehast välja. Bion näeb toiduna ka „teateid tegelikkusest“ kui sensoorsetest aistingutest lähtuvat toorest toitu ehk mõtlemise toorainet kui beeta-osiseid, milliste „seedimine“ meeles toimub ka kolmel rajal. Esimesel rajal muundavad alfa-talitlused beeta-osised tähendusi sisaldavateks alfa-sugemeteks. Võrdkujuna võib öelda, et meelejõuks ja meelekasvuks ehk tarmukuseks (energiaks)) ning tõeste teadmiste koostisosadeks (preconception), millest kujundatakse oletused (concept), tärganud aimud (conception) ja teadmiste süsteemid (scientific deductive system) vastavalt Bioni (1989) teooriale (Grid (võre või võrestik), mille abil Bion kirjeldab mõtte arenemist algelisest (primitiivsest) võrdkujuliseks (sümboolseks) ning erinevaid viise, kuidas mõtet kasutada. Teisel rajal säilitatakse muundamata beeta osised mälus nn metsikute mõtetena. Need jäävad ootama oma sobivat aega, mil ka metsikud mõtted järk-järgult ära seeditakse. Kolmandal rajal väljutatakse (nii kui nina nuuskamine, higistamine, jne.) seedimise ülejäägid, mitte keha kaudu vaid läbi sensoorsete organite unenägude, müütide, viirastustena (hallutsinatsioonidena) või projektiivse identifikatsiooni kaudu.

[2] Soome-ugri rahvaid  tähistava soome-ugri asemel võtsime kasutusele sõnaühendi sugri-mugri. Toetume ühelt poolt Uku Masingu poolt kasutatud soome-ugri rahvast tähistava tähissõnale sugri ning oleme liitnud sellele Haabsaare (2009) poolt kasutatud tähissõna mugri. Haabsaar näeb soome kasutamist ugrilaste tähissõnana „… igandina ajast kui üht rahvast peeti sugulasrahvaste hulgas ülimuslikuks ja kõiki teisi nimetati tema järgi.“ (lk. 10). Seevastu tuletab Haabsaar tähissõna merja merjalastest, rahvast, kes kunagi moodustas soome rahva tuumikosa ning loob ajaloolises plaanis küllalt täpse tähendusvälja asendamaks tähissõna soome. Täpne tähissõna Haabsaare meelest oleks merja-ugri, kuid ilmselt on hetkel mõistlik kasutada nn. ülemineku väljendusviisi.

[3] Alfa-talitluse toimimine on ühtlasi nii psühhoanalüüsi ehk meelesõõlamise uurimisobjekt, kui ka vahend uurimiseks. Alfa-talitluse oluliseks piduriks on beeta-osiste üleküllus.

[4] Üks kahest printsiibist, mis Freudi järgi vaimseid talitlusi juhib ning kus meelehea otsimine arvestab välismaailma tingimusi (Jüriloo, (1994), lk. 2019).

[5] Objekt – see, millele v. kellele on suunatud kellegi tegevus, tähelepanu, mõtted, tunded vms. (EKSS, http://www.keeleveeb.ee ) Beeta-osise tähenduses võib rind olla tõenäoliselt ka konkreetselt ese, asi või osaobjekt.

[6] Vajalik on eristada eelkirjeldatud beeta-osist „kummalisest objektist“, mida antud juhul esindab „olematu rind“ (no-brest). „Olematu rind“ kujuneb olukorras, milles igatsetav rind ehk puuduv rind ehk halb rind on väljutatud või lagunenud konkreetse rinna talumatult pikaajalise puudumise tõttu, mille puhul imiku frustratsiooni piiri kaugelt ületatud.