Äng

Äng.

Vaatlen järgnevalt kolme ängistusega seotud sõna: äng, ängistama ja ängama ning nende sõnade taga peituvaid võimalikke tähendusi ja seoseid.

Eesti Keele Seletav Sõnaraamat, 6 osa (2009, lk. 582-583) seletab sõna : äng, ängi; kui hingeline rõhutud olek, hingeline ahistus, ängistustunne; liitsõna valuäng ning lisab veel järgmiseid sõnu: ängima, (harvaesinev) ängis olema; ängistama: 1. Psüühiliselt suruma, rusuma, rõhuma; 2. ahistama, takistama, segama; ängistavalt, ängistust tekitavalt; ängistuma: psüühiliselt ängistusse sattuma (kehaliste vaeguste kohta); ängistus, hingeline rusuv, rõhuv tunne, äng (harvemini kehaliste vaeguste kohta); liitsõna südameängistus ja ängistustunne, ängitsema, (harvaesinev), ängis olema, ängistust tundma.

Vanemaid tähendusi sõnale äng leiame Wiedemanni Eesti-Saksa Sõnaraamatust (1973, lk.71): äng, änni; Bedrängniss[1] (1. kitsikus, häda, viletsus; 2. kimbatus; 3. piltl. Ahistus, ahastus), Druck (I. 1. surve, rõhk; 2. pigistus, surve; 3. piltl. , kõnek. kimbatus, häda; II. 1. trükkimine, trükk; 2. trükipilt; 3. trükis, trükiväljaanne, trükk; 4. trükikiri, trükk), Beklemmung (ängistus). Wiedemann (1973) lisab ka näiteid sõnakasutusest: rinnad on ännis, (die Brust ist beklemmt (beklemmen, ängistama)) mēs on ännis (der Mann ist in Verlegenheit )1. häbelikkus, ujedus; kohmetus, segadus, hämmeldus; 2. kitsikus, kimbatus). Lisaks veel ängima, ännin, (ängin), ängida (beklemmt, kränklich (haiglane, põdur, kidur)), unwirsch (1. tusane, ebasõbralik; 2. tusaselt, ebasõbralikult), unzufrieden sein (rahulolematu olema), seufzen (ohkama) ning ka näide: se pani teda ängima (das brachte ihnen herunter, murdis maha); ännistama, -tan, tada, näide: rinnad ännistawad (die Brust get zu), ära ännistama (erwürgen, (ära) kägistama) ja ännitsema, -tan, -tada ning näide: ennast ännitsema (schwach )1. 1. nõrk; jõuetu; kidur; 2. nõrk, tasane; pehme; lahja; 2. nõrgalt, (kraftlos sein (jõuetu, nõrk olema)).

Ängi iseloomustab hingeline ahistus, surve all olemine ja tõkestatus, nii kehas kui meeles. Äng toob kaasa ahistuse, puuduse meeles ja kehalise kiduvuse. Võib oletada , et ängi põhjustab lähedaste inimestega seotud rahuldamata vajadustega seoses tekkiv frustratsioon[2], millega meel ei ole toime tulnud[3]. Frustratsiooniga toimetulemiseks vajab meel võrdkujutamise ehk sümboliseerimise võimet, mille abil luuakse ning kujundatakse kehaliste vajaduste esindused meeles, kujundite või sõnadena. Võrdkujutamise ehk sümboliseerimise võime omandab laps omakorda suhtes emaga[4]. Võrdkuju tekkeks on frustratsioon, mis tekitab puuduse tunde, vajalik kuid mõõdukal määral. Piisavalt hea ema kohalolek, tagab lapsel frustratsiooni talumise võime arengu, millisega kaasneb ka võrdkujutamise võime areng. Teisisõnu vajab laps nii piisavalt head ema kui ka piisavalt paha ema. Kui ema tuleb liiga ruttu last rahustama ja/või lapse vajadusi rahuldama, ei saa pinge kujunemiseks vajalik ruum meele ja välismaailma vahele tekkida. Kui ema tuleb liiga hilja siis kaob juba tekkinud ruum seoses puuduse muundumisega talumatuks hädaks, mis ähvardab last lagunemise- või hajumisehirmuga. Piisavalt hea ja piisavalt halb ema võimaldab sobiva aja lapsele isetoimetulemiseks ja on vajadusel nii toeks kui ka abiks.

Wiedemann (1973), (vt. esimene lehekülg teine lõik), kes vahendab täiendavad tähendused saksa keele kaudu, täpsustab ängi seost kehaga (surve, pigistus, nõrk, jõuetu). Näited kirjeldavad, kas siis hingamise aeglustumist tugeva ärevuse korral (pigistus, kägistama) või last rinnaga toitva ema lapse toitmisega seotud kehalise vaeva (rinnad ännistavad, rinnad on ännis (kinni)). Üldistades võib oletada ängi korral meeles olevat puuduse ja kitsikuse tunnet, mis võib viidata meeleseisundile, mille allikaks võib olla tõkestatud või piiratud meeleruum. Väljapääsmatuse tunne seostub saksa keeles trükkimise ja trükistega, mis võib viidata ängile kui loovuse ja loominguga seotud nähtusele. Rahutusele, pingele, seoses sooviga end avada ja midagi endast anda, mis samas ei leia sobivat väljapääsu ning lahendust. Takistus loovuses võib tunduda talumatu survena (maadligi surutud, kruustangide vahele pigistatud, elumahlad välja pigistatud jne.) või sügavamal meeles seostuda ellujäämisega (hing niidiga kaelas, vms.).

Äng seostub sõnakasutuses naistel eelkõige kehaga, rindade vaevaga (rinnad on ännis), meestel seevastu tundeelu ja suhtlemisega, häbelikkuse ja ujedusega (mees on ännis). Äng võib ka haigeks teha – ängima ning viitab haiguslikkusele, põdurusele ja jõuetusele. Ahistus, väljapääsmatus ja surve all olemine, mis tekitab erineval määral ärevust võib viia inimese psühholoogilisest ebamugavustundest kuni kehalise kokkuvarisemiseni. Eesti Rahvalaulude Antoloogia IV osast (1974, lk. 376) leiame ka asjakohase sõna nõrgastelema, närbuma, nõrgaks muutuma, minestama.

Lisaks leidub Eesti Keele Seletava Sõnaraamatu 6. osast (2009, lk. 582-583) veel järgmiseid sõnu: ängama, ängata; 1. pakkuma, andma, ulatama; 2. äigama, virutama; ängeldama, rahmeldama, rühmama; änges, murd., (rinna kohta, hingamisega ühenduses:), kinni, umbes; änglema, 1. rühmama, ängeldama; 2. vaevlema, hädas olema; ängne, murd. haiglane, ning Wiedemanni Saksa-Eesti sõnaraamatust (1973, lk.71): ängama, (hängama), ängan, ännata (ängada), ka änglema, ängsima, anbieten (pakkuma), darbieten (1. esitama; 2. pakkuma), auf etwas bieten (kellegile midagi pakkuma, või soovima, mingi hea võimalus on avanemas). Näited: sa ängad seda minu peale, du beschuldigst mich dessen (sa süüdistad mind selles), änga talle, versetze ihm Eins (viruta talle); änglane, änglase, ängne, ängse, (õngne), beklommen (rõhutud, rusutud), ängstlich (1. kartlik, arg, pelglik; 2. 1. karlikult, pelglikult; 2. piinliku hoolega (v. täpsusega)), unpässlich (haiglane, mitte päris terve), kränklich, missmuthig (1. tusane; 2. tusaselt, halvatujuliselt) ja näide tema on nenda änglane, es geht nicht wohl; ännastama, -tan, -tada, ära ännastama, überstehen (eine Krankheit) (haigusest üle saama).

Eelpoolmainitud sõnad, mis kirjeldavad ängistusest tekkinud pinget ja survet viivad mõtted võimaliku agressiivsuse juurde. Võib oletada kuivõrd mainitud somaatiliste kahjustuste põhjuseks võivad olla viha tunded. Oleme mõttekäiguga jõudmas oletuseni, et äng võib kirjeldada depressiivsed meeleseisundit. Ängistus võib seostuda tundmuste konfliktiga kahassuhtes emaga, kus laps tunneb ema vastu nii armastust kui ka vihkamist. Vihkamise ja armastuse tunded oma vastuolulisusega tekitavad lapse meeles talumatuse seisundi. Kui lapse meel ei ole võimeline kaksipidiseid tundeid taluma, siis ta lõhestab vaevleva meele kaheks osaks. Järgnevalt kas virutab viha või pakub armastuse ema meelde, jättes teise tunde oma meelde. Pakkudes armastuse emale, jättes viha endale jääb last vaevama kadedus. Virutades viha ema meelde tekib lapses hirm ühelt poolt võimaluse ees, et ta võibki ema hävitada ning kättemaksu ja karistuse ees, kuna ta on emale liiga teinud. Nii kadedus kui ka hirm ema kättemaksu ees võivad kaasa tuua eelpool kirjeldatud ängiga seotud meeleseisundeid ja kehalisi reageeringuid, mis kogunedes võivad tuua kaasa häiritud meele või viia käest tervise.                                                                                                                                                               Inglise meelesõõlaja (psühhoanalüütik) Melanie Klein (1975) on täheldanud inimese tundeelu arengus nn. depressiivset positsiooni, kus inimene olles eraldi, teadvustab ka sõltuvuse teisest inimesest ning võimaluse lähedane inimene kaotada. Eraldiolemise võime ja sõltuvuse teadvustamisega kaasneb tundeelus võime taluda tunnete kaksipidisust ehk ambivalentsust. Tunnete kaksipidisusega ei ole mitte lihtne toime tulla, kuna eeldab küpse ego olemasolu inimese meeles. Küps ego võib kaksipidisusega toime tulla mitmel erineval viisil, taludes kadedust ning puudulikkust ning olles valmis ja võimeline endast midagi ka teistele andma, ennast teistega jagama. Ebaküpse ego puhul tunneb inimene ängi, rusustub kitsikusse või äigab kellelegi ehk kahjustab hoopis iseennast.

Eesti Keele Sõnaperede II osa (Vare, 2012, lk.1206): esitleb kahte sõna: äng, hingeline rõhutud olek, hingeline ahistus, kus ängi nähakse kui hingelist nähtust, meele rõhutust ja rusutust, milles oletatavalt kehaliselt poolelt on hingamine segatud ja takistatud; ning ängama: juurde liitub jagamisele, andmisele ja sirutamisele (kätt sirutama teisele) äigamine ning virutamine.

Sünonüümi sõnastik (Õim, 2007, lk. 750) täiendab äng, sõna masenduse, vaeva tähendustega ning ängama lööma ja pakkuma tähendustega.

Eesti Etümoloogia-Sõnaraamat (2012, lk 631): toom esile kaks sõna: äng, ängi, ängi, hingeline ahistus ja läänemeresoome tüvega sõna ängama, ängata, ängan, pakkuma ja andma ning äigama ja virutama. Lisaks veel tähendusi soome keelest, tungida, pressida, trügida ning lüüdi keelest (sarvedega) puksida.

Eesti Õigekeelsussõnaraamat. ÕS 2013. (2013, lk.1106) pakub järgmised sõnad: äng, ängi, ängi, ängis, rõhutud olek, kitsikus; ängama, ängata, ängan, pakkuma, andma, äigama, virutama; ängistama, suruma, rusuma; ängistuma, ängistusse sattuma; ängistus.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et äng on depressiooni iseloomustav meeleseisund, mis on alguse saanud klassikalise meelesõõlamise arusaamise järgi, kas vastuoluliste tunnetega seotud meelesisesest konfliktist või välise maailma vastuolulistest nõudmistest, milliseid inimese meelest ei ole võimalik täita. Nurka surutud ja surve all olev inimene võib reageerida kehaliste sümptomitega (hingamise takistused, kõri pitsitused, jne.), masenduse, ahastuse või väljaelava käitumisega, olenevalt depressiooni määrast ja ego küpsusest. Lõpetuseks lisaksin Valdur Mikita (2008, lk. 127) mõtte: „Nii on ängistuse suurus võrdeline loomuliku keelevõime kadumisega. Võõrandumine keelest iseloomustab tänapäeva inimese rahutust kõige selgemini.“ Mõistan eelpoolöeldut kui eestlase eemaldumist, kaugenemist ehedast kodusest keelest ehk metsikust lingvistikast korrastatud kirjakeele suunas, kusjuures üha suuremaks kasvab seejuures võimetus mõista oma tunnetes peituvat tõde, mis omakorda kasvatab ängi.

Kasutatud kirjandus.

Klein, M. (1975) Love, guilt and reparation and other Works 1921-1945. London: Hogarth Press

Eesti Etümoloogia-Sõnaraamat. (2012) Toim. I. Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Eesti Rahvalaulud. Antoloogia. IV. Vähetuntud ja haruldaste sõnade seletus. (1974) Toim. Ü. Tedre. Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat

Eesti Keele Seletav Sõnaraamat. (2009), 6 osa. Toimetajad: M. Langemets, M. Tiits, T. Valdre, L. Veskis, Ü. Viks, P. Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Eesti Õigekeelsussõnaraamat. ÕS 2013. (2013) Toim. M. Raadik, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Jüriloo, A. (1994) Väike psühhoanalüüsi sõnaraamat. Akadeemia, 8, lk. 1757–1790; 9, lk. 2021–2046

Kibbermann, E., Kirotar, S., Koppel, P. (1976) Saksa-Eesti Sõnaraamat. Tallinn: Kirjastus Valgus

Klein, M. (1975) Love, guilt and reparation and other Works 1921-1945. London: Hogarth Press

Mikita, V. (2008) Metsik lingvistika. Grenader

Porges, S. (2011) The polyvagal theory.Neurophysiological foundations of emotions, attachment, communication, and sef-regulation. New York & London: W. W. Norton & Company

Vare, S. (2012) Eesti Keele Sõnapered. II osa. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Wiedemann, F., J. (1973) Eesti-Saksa Sõnaraamat. Tallinn: Kirjastus Valgus

Õim, A. (2007) Sünonüümisõnastik. Tallinn

Meelde prahvatanud sugri sõnadega seostunud mõtted ja tunded ning ilmunud lõimed ja koetis pärinevad Ants Parktali meelest. Autor on tänulik Meelis Sütt’ile toetuse ja täiendavate mõtete eest.

17. juuli, 2015

[1] Tõlge siin ja järgnevalt Kibbermann, E., Kirotar, S., Koppel, P. (1976) Saksa-Eesti Sõnaraamat.

[2] Frustratsioon: (Versagung, frustration), inimese seisund siis, kui talle keelatakse või ta ise keelab oma instinktiivsete impulsside rahuldamise. (Jüriloo, 1994, lk.1769). Rahuldamata jäänud vajadused tekitavad koos frustratsiooniga ka puuduse tundega, millisega on võimalik toime tulla võrdkujutamise ehk sümboliseerimise abil. Võrdkujutamises leiab lapse meel kehalistele vajadustele uued tähendused ehk võrdkujud (sümboolsed esindused) meeles, milliste abil on lapsel võimalik puudusega leppida. Kui ma ei saa konkreetselt mida ma soovin, siis ma võin vähemalt soovitust unistada. Lapse meeles toimuv kehalise vajaduse muundamine meeleliseks võrdkujuks ehk sümboliks pakub võimalust rahuldada sublimeeritud vajadus ümbritseva maailma poolt sobivamal viisil või lükata vajaduse rahuldamine mõistlikuks ajaks edasi. Üks osa rahuldamata vajadusest jääb seotuks ka konkreetse sooviga.

[3] Ängi seostamine frustratsiooniga ning puuduse tundega toob kaasa küsimuse, kas äng mitte ei seostu kaotusega, mida võib ka oletada sõnaraamatute seletustest. Kui puudus on rahuldamata vajadusest tekkinud frustratsiooniga seotud esmane ning vahetu meelde ilmunud tunne, siis kaotus on enam läbitunnetatud ning sügavam tunne, mis seostub pigem rahuldusega seotud inimese puudumisega.

[4] Emaga suhtlemist toetava autonoomse närvisüsteemi alus tekib ja kujuneb neuroteadlase Porges’e (2011, lk. 127) arvates viimasel kolmel raseduskuul, millele rajaneb suhtlemine emaga kolmel esimesel kuul peale sündi läbi söömise. Keha ja meeleseisundi reguleerimise oskused suhtes kujunevad järgmisel kolmel elukuul.