“Lootusest”, M. Sütt ettekanne

  • On October 27, 2024
Lootusest1Psühhoanalüütiku vaadevaikne ja valus hingevaevvägivaldsest vahekorrast viljastatunasünnitabja on sunnitud imetamaüllameelsustotse armastuse lahtistest haavadestkesetsurmanäljas naljatusilaule ning pisaraidkuniks elu15.05.2022M. Sütt (2023) Tänavu, 80 aastat pärast Suurpõgenemist (1944) oleme jälle ja liialt sageli sunnitud kogemaeluliselt olulisi instinkte – tarduda, võidelda või põgeneda. Isegi kui me otseselt ei tunneta mingit laadi pagulusse sunnitust, võivad paljud meist kaaluda koduselt, kuid […]
Read More

Puudutus

  • On January 22, 2024
Meelesõõlaja mõttenopped isiklikkusest. Puudutuse isiklikkus. Esimese kehalise kogemuse puudutuse näol saab inimene ema üsas. Varasest ema-laps suhtes, seostub puudutus pilguga ühte. „Puudutus ja pilk on lahutamatud, asudes varasemas füüsilises kogemuses ühel teljel.“ (Lemma, 2010, 6) Kusjuures selles varases suhtes ei olegi lapsel nii lihtne kaht erinevat füüsilist taju ühte liita, kuna kahe taju üheaegse vastuvõtmise […]
Read More

Sugulisus

  • On January 22, 2024
Meelesõõlaja mõttenopped isiklikkusest. Sugulisuse (seksuaalsuse) isiklikkus. Sugulisuse ürje. Suguline eneseteadmus kujuneb läbi suguelundite lõimimise meeleilma, kus moodustub terviklik kuju omast kehast. (Lemma, 2010, 93) Sugulisuse arenemist mõjutavad lapseea sugulised läbielamised ja kogemused ning kaasnevad mõttekujutused. Tärkavat sugulist eneseteadmust mõjutavad järgmised asjaolud:  ema suhtumine sugulisusesse; lapse teadlikkus keha sugulisest olemusest; uudishimust, koos piilumis- ja enesepaljastamise tungiga; […]
Read More

Isiklik suhe ja puudutus

  • On January 21, 2024
Meelesõõlaja mõttenopped isiklikkusest. Isiklik suhe ja puudus. Ürje. Ainuüksi vaimsest, hingelisest ja sugulisest vahekorrast ei piisa rahuldust loovaks abieluks. Rahuldust tagab vaid suhtele pühendumine, mis eeldab kaasade vahelist usalduse, turvalisuse ja ustavuse jagamist teineteisega, et kujuneks suhe kui nn „hoidev keskkond“ Winnicotti [1] mõistes.“ (Colman, 2005, 92) Colman (95) rõhutab, et hoidva keskkonna kui paari […]
Read More

Isiklik lühisõnastik

  • On January 11, 2024
Isiklik lühisõnastik. Aigilm: ajajärk ja maailm. Alateadvus: otsatu meeleosa; salataju; teadvustamata meeleosa; meelemärkusetu ja meelemõistusetu meeleosa. Alfa function: alfa talitlus. Alfa elements: alfa sugemed. Arengust: NB ära too hilisema arengu mõisteid varase arengu mõistmise püüdu! Arusaam: arusaamine, käsitus; tõekspidamine. Arusaam, sünonüümid: arvamus seisukoht, seisukohavõtt, arusaam, filosoofia; ülek nägemus, positsioon, hoiak, sõna; käsitus arusaam arusaamine, kontseptsioon, […]
Read More

Kahas- ja kolmainsussuhtest sugri kultuuris

  • On October 1, 2023
Meelesõõlaja mõtisklus kahas- ja kolmainsussuhtest sugri kultuuris. Freud rajas kolmainsusteooria (oidipaalse vastasseisu) teooria liikudes meelehäire väliste allikate juurest sisemiste vastuolude poole. Loobudes arusaamisest, et neuroosi põhjustas kas lapse suguline ärakasutamine vanemate poolt või mingi vapustav sündmus, otsis Freud häire lätet meeleilma sisemiste vastasseisudes tärganud vastuolulistest tunnetest, mis kolmainussuhtes seostuvad vanemate suguelu kui ürgstseeni (Urszene) teadvustamisega. […]
Read More

Psühhoanalüüs ja meelesõõlamine

  • On October 1, 2023
Igermaani psühhoanalüüsi ja sugri meelesõõlamise ürgavast vahekorrast1. 1.Eessõna. Järgnev lugu on ajendatud küsimusest, kas on võimalik igermaani psühhoanalüüsist ja sugri rahvapärimusest kokku kududa eesti keelne psühhoanalüüs ehk meelesõõlamine? Vastust otsin briti meelesõõlaja Wilfred Bioni2 ja Uku Masingu mõtetest ning rahvaluuleteaduse ainesest. Sugrilase meeleilma sügavamat, peidetud olemust lahti harutades, püüan siduda eesti keele- ja meeleilma võõrkeelse […]
Read More

Uneloeng – Une aigilm ja aigilma uni

  • On March 3, 2023
UNELOENG: Une aigilm ja aigilma uni.1 Meelesõõlaja vaade unele. Vaatame aigilma2 kui meeleilma, ajajärgu ja maailma tähenduses, kus kohtuvad nii aeg kui ruum. Koondame pilgu mõtlemisele tunnete üle nii öösel kui päeval, nii öö-unes kui päevaunes. Arusaam unenägemisest nii päeval kui öösel johtub arusaamisest, et inimene ei ole ei öösel ega ka päeval iseendast või […]
Read More

Bioni viis mõista inimest.

  • On January 16, 2023
Briti meelesõõlaja Wilfred Bion keskendub eripärases teoorias iidsele küsimusele, mil viisil tunded seovad inimest tegelikkusega. Tundeelu näeb Bion kui kulgemist, milles kehas tärganud aistingutest sünnivad mõtlemise viljadena meeleilma arusaamised ja tähendused. Bioni arvates peitub mõtlemise ürje vaistlikus tunnetuses.1 Tundetõe2 leidmine algab varases suhtes emaga, kus lapse ürgpärivuslik ebamäärane arusaam vajadusest kui oodatu (pre-conception), saab rahuldusest […]
Read More

Hingemurru-võrgutamise ja kaardistatud meele teooriast

  • On September 27, 2022
Mõtteid hingemurru-võrgutamise ja kaardistatud meele teooriatest. Freudi rajatud meelesõõlamine nägi esialgu ainsa inimest virgutava jõuna sugutungi ning neuroosi põhjustajana kokkupõrkeid salatajus peituvas teadvustamata aineses. Freudi esimene hingemurru-võrgutamise teooria seletab neuroosi juuri siiski teisiti, kas lapseea hingemurru või lapse sugulise ärakasutamisega. Varasele meeleilmale jõhkra või veel mõistmatu kogemuse haavav aines tõrjuti meelerahu leidmiseks teadvusest salatajusse. Hingemurru […]
Read More