Tõe tunnetamise piinad.

  • On June 27, 2020
Tõe tunnetamise piinad.   Tõe tunnetamine kui iseenda tunnetest vaistlik arusaamine, ning uue teadmise leidmine iseendast, kõigutab meelerahu ja tekitab häiriva puudusetunde enamikes inimeses. Briti psühhoanalüütik John Steiner[1] (2011, lk. 150) kirjeldab puudusest tekkinud ränka meeleseisundit järgmiselt. „Kohtudes uue kogemusega, kohtub inimene ühtlasi ka millegi arusaamatu ja tundmatuga, mis võib endaga kaasa tuua uue tõsielu.“ […]
Read More

Unenäod: Freud ja Bion.

  • On June 7, 2020
Unenäod: Freud ja Bion. Freud ja Bion on ühel meelel, et unenägude allikas on teadvusetu meel, ning unenägude all peidab end teatud eriline mõtlemisviis. Ka on mõlemad psühhoanalüütikud ühel meelel, et unenäolise mõtlemise abil soovib inimene lahendada neid raskesti lahendatavaid küsimusi, mida ei ole teadvustatud viisil mõeldes võimalik lahendada. (Freud, 1900, lk. 506-507) Erinevused saavad […]
Read More

Freud 164. Meelis Sütt

  • On May 9, 2020
Freud 164 6ndal mail oli tuntud psühhoanalüütiku Sigmund Freudi 164. sünniaastapäev. Enamasti rõhutatakse tema alustpanevat rolli psühhoanalüüsi, kui ravi- ja teadusmeetodite loomisel. Püüan seda väidet näitlikustada ühe konkreetse mõttekäiguga, lisades tema järgijate mõtteid, kes arendasid istikust edasi oma harud. Sigmund Freud näitlikustas oma mõtteid inimmeele ülesehituse ühest võimalikust kõrvalekaldest viitega W. von Kaulbachi maalile „Hunnide […]
Read More

Kodus olla või mitte olla? Meelis Sütt

  • On April 21, 2020
Kodus olla või mitte olla?[1]   I Paistab, et kodus olemine ja koju jäämine seostub kaasajal paljudele millegist ilmajäämisega, isegi kui pole ohtu tööd kaotada. Seda ka enne käesolevat viiruse- ja majanduskriisi. Kuigi kodus olemisse saame projitseerida nii head kui halba, on ka üldine elulaad muutunud. Maal elades ja talu pidades on töö, pere ja […]
Read More

Surma käsitlemisest rahvakultuuris. M. Arukask

  • On March 23, 2020
Märkmeid surma käsitlemisest rahvakultuuris.   Rahvausk ei ole (erinevalt mõnest vähem või rohkem ametlikust religioonist või õpetusest) üheselt fikseeritav paigalseisev asi, vaid aegade jooksul vägagi dünaamiliselt muutuv nähtus. Nii on raske kõnelda ka eesti rahvausust ainsuses, vastupidi, silmas tuleb pidada erinevaid ajastulisi kontekste. Tõsi, enamus meile käsutada olevast tihedamast allikmaterjalist pärineb viimasest pooleteisest sajandist, mil […]
Read More

“Pornosõltuvus kui…”. Meelis Sütt

  • On February 28, 2020
Pornosõltuvus kui andumus eneserahuldamisele, pelgupaik ebatäiusliku ilmaelu ja kannatuste eest[1]   Meelis Sütt Psühhoanalüütiline psühhoterapeut Psühhoanalüüsi kandidaat   Seksuaalsete kihude rahuldamine, sarnaselt nälja ja janu kustutamisele, on üks mitmetest inimese loomulikest vajadustest. Mõnikord üritame oma isusid rahuldada kiiresti, mõnikord neist võimalikult ülevat ja kestvat elamust saada. Mõnikord võib aga mõnest rahuldusviisist kujuneda üks väheseid naudinguid, […]
Read More

Jakob Hurt Helmes

  • On February 25, 2020
Jakob Hurt Helmes – 150 aastat tagasi.   Nõupidamine Helmes. juulil 1870 aastal kogunesid Helmes, köster Andres Erlemanni köstrimajas[1], silmapaistvamad eesti rahvuslikud tegelased, et omavahel nõu pidada Eesti ärkamisaja põletavate tegemiste üle. Osa võtsid J. V. Jannsen, C. R. Jakobson, J. Hurt, Suure-Jaani köster J. Kapp, Halliste köster A. Rosenberg, õpetajad A. Säbelmann Valgast, J. […]
Read More

“Lähimineviku traumade haavad”, ettekanne

  • On June 3, 2019
Miks lähimineviku traumade haavad teevad eesti inimestele endiselt haiget?[1] Head kuulajad. HINGEHAAVAD. Hingehaav võib tekkida inimese elus juhtunud rängast õnnetusest, mis on üle inimliku taluvuse piiri. Õnnetus tardub meelde ja aeg jääb seisma. Talumatute tunnete tõttu, mida õnnetus inimeses esile toob, lõhestub inimese meel ning tunded[2] ja haavav sündmus lahutatakse teineteisest. Psühholoog Peter A. Levine […]
Read More

Venelaste suhtumisest eestlastesse

  • On May 6, 2019
Venelaste suhtumisest eestlastesse. „Meil udmurtidel, on mõnevõrra eriline mõtlemisviis. Kui näiteks keegi solvab või alandab mind, siis ei mõtle ma, et mina olen solvatud või alandatud. Ma mõtlen solvajast endast, kuidas ta sunnib mind temast nii halvasti mõtlema. Ma mõtlen, kuidas ta end minu ees alandas. Edaspidi hakkan ma sellest inimesest mõtlema kui endast madalamast. […]
Read More

Muinaslooline meelesõõlamine

  • On March 7, 2019
Muinaslooline meelesõõlamine. Ettekanne Folkloristide 14. talveseminaril 6. märtsil 2019. Head kuulajad. 1.Algatuseks. Folklorist ja semiootik Dan Ben-Amos[1] alustas oma artiklit Bruno Bettelheimist,[2] kes on püüdnud kahe teadusharu vahele silda rajada, järgmiste sõnadega: „Psühhoanalüüs ja folkloor on olnud ebamugavad paarilised. Iga muinasjutu tõlgendus psühhoanalüütikute poolt on pannud folkloristid pöörlema. Vastutoime on ulatunud ambivalentsest nõusolekust sõnaselge kõrvaleheitmiseni. […]
Read More