Kätes rool ja purjus juht. Ants Parktal

On September 17, 2020

Kätes rool ja purjus juht. Purjus juhi roolikeeramist on ajakirjanduses arutatud nii moraalsest, juriidilisest kui ka meditsiinilisest küljest. Vähe on juttu olnud purjus juhi meeleilma ja käitumise mõistmisest, arusaamisest ja lahti seletamisest. Suurem osa ajakirjanduslikke lähenemisi purjus juhile roolis on kas halvustavad, nõulikud, hukkamõistvad, keelavad või käskivad. Teisisõnu inimest nähakse peamiselt objektina, kellega tehakse midagi […]

On September 17, 2020

Meelesõõlamise[1] kodused juured ehk lood eesti suulise pärimuse varasalvest. 1.Sissejuhatus. Eesti psühhoanalüüs[2] on rajatud võõrkeelsele alusele, kuna eesti meelesõõlajad ehk psühhoanalüütikud on omandanud oma teadmised, oskused ja kogemused inglise keeles.[3] Mida võib kaasa tuua ingliskeelse psühhoanalüüsi rakendamine eesti meelesõõlamise vankri ette? Kas võõras keel vajutab pitseri meelesõõlaja loovale mõtlemisele ja kliinilisele tööle, kuna võõra keele […]

On June 27, 2020

Tõe tunnetamise piinad. Tõe tunnetamine kui iseenda tunnetest vaistlik arusaamine, ning uue teadmise leidmine iseendast, kõigutab meelerahu ja tekitab häiriva puudusetunde enamikes inimeses. Briti psühhoanalüütik John Steiner[1] (2011, lk. 150) kirjeldab puudusest tekkinud ränka meeleseisundit järgmiselt. „Kohtudes uue kogemusega, kohtub inimene ühtlasi ka millegi arusaamatu ja tundmatuga, mis võib endaga kaasa tuua uue tõsielu.“ […]

On June 7, 2020

Unenäod: Freud ja Bion. Freud ja Bion on ühel meelel, et unenägude allikas on teadvusetu meel, ning unenägude all peidab end teatud eriline mõtlemisviis. Ka on mõlemad psühhoanalüütikud ühel meelel, et unenäolise mõtlemise abil soovib inimene lahendada neid raskesti lahendatavaid küsimusi, mida ei ole teadvustatud viisil mõeldes võimalik lahendada. (Freud, 1900, lk. 506-507) Erinevused saavad […]

On May 9, 2020

Freud 164 6ndal mail oli tuntud psühhoanalüütiku Sigmund Freudi 164. sünniaastapäev. Enamasti rõhutatakse tema alustpanevat rolli psühhoanalüüsi, kui ravi- ja teadusmeetodite loomisel. Püüan seda väidet näitlikustada ühe konkreetse mõttekäiguga, lisades tema järgijate mõtteid, kes arendasid istikust edasi oma harud. Sigmund Freud näitlikustas oma mõtteid inimmeele ülesehituse ühest võimalikust kõrvalekaldest viitega W. von Kaulbachi maalile „Hunnide […]

On April 21, 2020

Kodus olla või mitte olla?[1] I Paistab, et kodus olemine ja koju jäämine seostub kaasajal paljudele millegist ilmajäämisega, isegi kui pole ohtu tööd kaotada. Seda ka enne käesolevat viiruse- ja majanduskriisi. Kuigi kodus olemisse saame projitseerida nii head kui halba, on ka üldine elulaad muutunud. Maal elades ja talu pidades on töö, pere ja […]

On March 23, 2020

Märkmeid surma käsitlemisest rahvakultuuris. Rahvausk ei ole (erinevalt mõnest vähem või rohkem ametlikust religioonist või õpetusest) üheselt fikseeritav paigalseisev asi, vaid aegade jooksul vägagi dünaamiliselt muutuv nähtus. Nii on raske kõnelda ka eesti rahvausust ainsuses, vastupidi, silmas tuleb pidada erinevaid ajastulisi kontekste. Tõsi, enamus meile käsutada olevast tihedamast allikmaterjalist pärineb viimasest pooleteisest sajandist, mil […]

On February 28, 2020

Pornosõltuvus kui andumus eneserahuldamisele, pelgupaik ebatäiusliku ilmaelu ja kannatuste eest[1] Meelis Sütt Psühhoanalüütiline psühhoterapeut Psühhoanalüüsi kandidaat Seksuaalsete kihude rahuldamine, sarnaselt nälja ja janu kustutamisele, on üks mitmetest inimese loomulikest vajadustest. Mõnikord üritame oma isusid rahuldada kiiresti, mõnikord neist võimalikult ülevat ja kestvat elamust saada. Mõnikord võib aga mõnest rahuldusviisist kujuneda üks väheseid naudinguid, […]

On February 25, 2020

Jakob Hurt Helmes – 150 aastat tagasi. Nõupidamine Helmes. juulil 1870 aastal kogunesid Helmes, köster Andres Erlemanni köstrimajas[1], silmapaistvamad eesti rahvuslikud tegelased, et omavahel nõu pidada Eesti ärkamisaja põletavate tegemiste üle. Osa võtsid J. V. Jannsen, C. R. Jakobson, J. Hurt, Suure-Jaani köster J. Kapp, Halliste köster A. Rosenberg, õpetajad A. Säbelmann Valgast, J. […]

On June 3, 2019

Miks lähimineviku traumade haavad teevad eesti inimestele endiselt haiget?[1] Head kuulajad. HINGEHAAVAD. Hingehaav võib tekkida inimese elus juhtunud rängast õnnetusest, mis on üle inimliku taluvuse piiri. Õnnetus tardub meelde ja aeg jääb seisma. Talumatute tunnete tõttu, mida õnnetus inimeses esile toob, lõhestub inimese meel ning tunded[2] ja haavav sündmus lahutatakse teineteisest. Psühholoog Peter A. Levine […]

Page 4 of 7«‹2 345 6 ›»

Kätes rool ja purjus juht. Ants Parktal

Meelesõõlamise kodused juured.

Tõe tunnetamise piinad.

Unenäod: Freud ja Bion.

Freud 164. Meelis Sütt

Kodus olla või mitte olla? Meelis Sütt

Surma käsitlemisest rahvakultuuris. M. Arukask

“Pornosõltuvus kui…”. Meelis Sütt

Jakob Hurt Helmes

“Lähimineviku traumade haavad”, ettekanne