Veel mõtteid filmi “Veenus karusnahas” kohta läbi psühhoanalüütilise vaatevinkli Liisi Grafilt. Mõtteid Roman Polanski filmi „Veenus karusnahas“ kohta. Liisi Graf (Psühhoanalüüsi kandidaat, psühhoanalüütiline psühhoterapeut, psühhiaater). Film algab sellega, et meid on kutsutud teatrisse. Teatris on kõik lubatud, sest miski pole päris, kõik on mäng! Eesriide avanedes saame teada, et üks mees tahab lavale tuua etenduse. […]

3. Trauma ülekandumine järgnevatele põlvkondadele. Möödunud kannatused ei ole kahjustanud mitte ainult neid inimesi, kes vahetult nende sündmustega kokku puutusid. Trauma kantakse edasi põlvest põlve nii sotsiaalses plaanis müütidena ja kaotustena (Stalingradi (1942-1943) lahingu võit venelastele, Madisepäeva lahingu (1217) kaotus eestlastele ja serblastele kaotus Kosovo väljal (1389)) kui ka isiklikus plaanis. Traagiliseks näiteks kauakestvast sotsiaalsest […]

Mõtteid Roman Polanski filmis „Veenus karusnahas“ osaledes. Roman Polanski film „Veenus karusnahas“ oli minu meelest võimas, kaasakiskuv ja sügav paarisuhte meelemaailmas toimuva käsitlus. Film keskendub mitte niivõrd seksuaalsetele perversioonidele, millistele filmis leidub korduvaid viiteid, vaid paarisuhte osaliste seksuaalsetest fantaasiatest lähtuvate projektsioonide poolt kujundatud maailmaga. Paraku on see maailm ühepoolne ehk esitletakse mehe feminiinse seksuaalsuse projektsioonide […]

Kas kanarbik kuivab kurbusest? Kas kivi lõheneb leinast? Kas meel murdub kuuliaugust kuklas? Peep Ilmet[1] 1. Sissejuhatus. 2. Trauma tekkimine ja olemus. 3. Trauma ülekandumine järgnevatele põlvkondadele. 4. Nõukogude aeg kui Eesti riigi kaotuse ja Teise maailmasõja traumade kinnistamise aeg. 5. Trauma mõju Eesti elule. 6. Väljapääs traumaatilisest meeleseisundist. 1. Sissejuhatus. Järgnevas loengus käsitlen psüühilise […]

Ülevaade Damasio raamatust “The feeling of what happens”. Ülevaade Damasio raamatust “The feeling of what happens” Loengukursus “21 sajandi kontseptsioonid informatsioonis ja tähendustes.” Õppejõud: Prof. Jaan Teng Damasio käsitleb raamatus teadvuse olemust ja teadvuse teket läbi minatunde (sense of self). Uudne on hüpotees, et minatunne ei ole seotud niivõrd mälu, mõistuse või keelega, kuivõrd aju […]

Suhetekeskse psühhoanalüüsi (Relational psychoanalysis) keskse kontsepsiooni alamõistete lahtiseletamine. Ekvivalentne: Vaimus on esindatud konkreetne arusaamine ja taju. Laps eeldab, et tema ja teiste sisemine maailm on vastavused välise reaalsusega, mida ta kogeb või millest ta mõtleb ongi reaalsus, idee on reaalsus.. Subjektiivne kogemus saab häiritud kui on vaja välise maailma infot sisemise maailmaga kokku sobitada. Lacani […]

Loeng Tallinna Psühhiaatriahaiglas 1.12.2010 12.15-13.45 1. Osa. Objekt seose teooria. Psühhoanalüütilised teooriad on loodud kvalitatiivse uurimistöö meetodit kasutades kliinilise töö baasil. Pikaajalise kliinilise töö käigus on psühhoanalüütikud püstitanud hüpoteese ja kontrollinud nende kehtivust praktikas ning seejärel formuleerinud teooria põhimõtted. A. Sissejuhatus objekt seose teooriasse. Klassikaline psühhoanalüütiline teooria tekkis 19.sajandi lõpul. Esimene teooria, mis erines klassikalisest […]