Psühhoanalüüsi ja folkloori seostest

On December 28, 2019

Psühhoanalüüsi ja folkloori seostest. Psühhoanalüüs folkloorist. Mida arvab igermaanilik psühhoanalüüs suulisest pärimusest psühhoanalüütilise kirjanduse varasalv PEP-Web[1]? Andmekogus leidub märksõna folkloor all 1366, antropoloogia all 3137 ja etnoloogia all 287 nimetust. Suurem osa folkloori alast kirjandust uurib müütides (Prometeuse, Gorgo…) ja muinasjuttudes (Lumivalguke ja seitse pöialpoissi, Hunt ja seitse kitsetalle…) peituva teadvustamata suguelu või kurja […]

On October 17, 2019

Luupainaja[1] käsitlus sugri keeltes ja meeles ning igermaani psühhoanalüüsis. Luupainaja eesti rahvapärimuses. Eesti rahvapärimus seostab luupainajat[2],[3] (painajat) [4] teise inimesega, kes mingil põhjusel on tulnud magajat öösel kehaliselt ja hingeliselt vaevama. Folklorist Jaan Sudaku[5] (2018, lk. 9) sõnul, kes on uurinud painaja pärimust Kihnus, võib painajaks olla inimene, „…kes vabatahtlikult või nõiduse sunnil, peab […]

On August 10, 2019

SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt)[1] III osa P – Ü Vihjeid ja suulist pärimusvara eestistamise võimaluste suunas P Paariline: paar, saksa keelest (P. Ariste); paarik (U. Masing); paarik – üks paarina võetavaist esemeist või nähtustest (paarikaupa) (EKSS); paaristükk (Saareste, 1:877). Paradigma: teadusloos: püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb teadusliku uurimise ja teadusalade õpetamise […]

On August 5, 2019

SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt)[1] II osa I – O Vihjeid ja suulist pärimusvara eestistamise võimaluste suunas I Id: Das Es, tema, miski; ise (O. Loorits), iseasi – on kui sinu asemel teeb seda keegi teine, (Saareste, 1:331), teadvustamatu (R. Varblane), tema ehk alateadlik mina (A. Elango, R. Taba), see (H. Krull), miski (J. Allik, A. Jüriloo, […]

On August 5, 2019

SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt)[1] I osa A – H Vihjeid ja suulist pärimusvara eestistamise võimaluste suunas. A Abandonment: mahajätmine , hülgamine , loovutamine, loovutus; andumus, ohjeldamatus, sundimatus, hoogsus (J. Silvet). Aberration: kõrvalekalle, eksimus, meelte-, vaimusegadus (J. Silvet). Abreact,: A. (puudub J. Silveti sõnaraamatus ja Võõrsõnade Leksikonis) „Neuroosi põhjustanud sündmusega seotud unustatud või välja tõrjutud mõtete, taas […]

On August 5, 2019

SUGU- JA KOOSELU SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt), I osa A – J Vihjeid ja suulist pärimusvara eestistamise võimaluste suunas. A Abielu: „Kes on hakkanud koos pesa tegima, need tehku lõpuni.“ (Häädemeeste, Eesti vanasõnad II, lk. 664); „Päeval valitseb naine meest, aga öösel mees naist.“ (Haapsalu, Eesti vanasõnad II, lk. 760); „Iga suksutaja, ei ole päitsete pähepanija.“ […]

On August 5, 2019

SUGU- JA KOOSELU SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt), II osa K – R Vihjeid ja suulist pärimusvara eestistamise võimaluste suunas. K Kallipygian charm: (Antiik Kreeka καλλίπυγος ‎(kallípugos‎) + -ian, sõnast κάλλος ‎(kállos, “ilu”‎) + πυγή ‎(pugḗ, “tagumik[1]”‎), naise tagumiku ilu ja võlu. Kaisutus/kallistus: „Kaisutus peab olema nii kõva, et vesi vahele ei mahu.“ (Häädemeeste, Eesti vanasõnad I, […]

On August 5, 2019

SUGU- JA KOOSELU SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt), III osa S – Z Vihjeid ja suulist pärimusvara eestistamise võimaluste suunas. S Sacro-pubic area: häbeme ja puusade piirkond (H. Ellis) Sarüriaas: (<satüri|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< kr pn Satyros saatür) med, vet haiguslikult suurenenud sugukihu mehel v isasloomal (Võõrsõnade leksikon ilmavõrgus) Suurenenud sugutung kutsub esile ka pikaajalise […]

On December 28, 2017

Sissejuhatus sugri-mugri[1] meelsesse sõõlamisse[2]. Jagan sugri-mugri sõnadega seoses meelde prahvatanud mõtteid ja tundeid, mõlgutusi ja ilmunud oletuslikke lõimi ning tekkinud koetist[3], milles seostuvad sugri-mugri kultuur, keel ja meel kaasaegse meelesõõlamise ehk psühhoanalüüsiga. Toetun mitmeid keeli valdava, filoloogi haridusega saksa meelesõõlaja (psühhoanalüütiku) Karl Abrahami (1979, lk. 36) arusaamale, et sarnasused etümoloogilises ja psühhoanalüütilises lähenemisviisis lubavad sümboleid […]

On December 28, 2017

Ime ja imema. Eesti Keele Seletav Sõnaraamat (2009, lk. 593-597) (EKSS) seletab ime ja imema sõnu järgmiselt: -ime, 1. (näilikult) üleloomulik, mõistusega seletamatu v. väga üllatav, kummaline imetlust äratav nähtus (liitsõna-looduseime). 2. miski ainulaadne v. uudne, üllatav, suurt tunnustust pälviv (liitsõna arhitektuuri-, ehitus-, (maa)ilma-, majandus-, tehnika-, vapruseime). 3. kõnek. tugevdussõna mitmesugustes üllatus-, imestus-, pahameele-, […]

Page 1 of 212

Psühhoanalüüsi ja folkloori seostest

Luupainaja käsitlusest

SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt) III osa P – Ü

SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt) II osa I – O

SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt) I osa A – H

SUGU- JA KOOSELU SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt), I osa A – J

SUGU- JA KOOSELU SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt), II osa K – R

SUGU- JA KOOSELU SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt), III osa S – Z

Eestikeelsed tähissõnad

Eesti meel eesti keeles