Conception, concept : tärganud aim, oletus

Conception and concept: Tärganud aim ja oletus

1. Inglise keelsed tähissõnad: conception ja concept.

2. Eesti keeles kasutatavad tähissõnad: käsitlusviis ja üldmõiste.

3. Tõlge Silveti (2009) Eesti-inglise sõnaraamatu järgi:

–conception: eostus, rasedus; kontseptsioon, mõte (või idee) tärkamine; mõte, idee; kujutlus, plaan; käsitlus, (kunstiline, filosoofiline vms) käsitlusviis; vaadete süsteem;

–concept: filos mõiste, üldmõiste, kontsept, kontseptsioon.

4. Pakume eesti keelseks tähissõnaks: conception: tärganud aim; concept: oletus[1].

5. Põhjendused: Antud tähissõnade eestistamisel lähtume inglise meelesõõlaja Wilfred Bioni (1989) arusaamisest inimmeele koetisest ehk struktuurist, mida Bion kujutab võrestikuna. Võrestik kirjeldab meele kulgemist, milles ürgalgsete aimude ühendamise kaudu kõrgemate meeletalitlustega avaneb võimalus avastada tajutud tunnete tõelist sisu. Sõnaraamatu tähendused peegeldavad meile laiemas plaanis mõtlemisega seotud tähendusi. Meid huvitavad aga ka meelesõõlamise kliinilised tähendused meele varasemas arengus, mil mõtlemine ei oma veel valdavat kohta tunnete mõistmises ja kus valitseb varasem algete meeleilm. Tärganud aim[2] ja oletus tähistavad tunnete tähenduste muundumise varajasi astmeid meeleilmas, kus toimub areng konkreetselt mõtlemiselt abstraktsele. Tärganud aimule eelneb oodatu (pre-conception[3]).

Võõrsõnade leksikon (2012) tõlgib tähissõna kontseptsioon (ld conception ˂ concipere kätte saama, aru saama, sõnades väljendama, viljastuma); 1. käsitlusviis, vaadete süsteem; üldkujutlus, plaan; 2. tärganud mõte või idee; 3. FÜSIOL viljastumine, eostumine, rasestumine. Tähissõna kontsept vasteteks on: (kesklad conceptus ˂ ld concipere kätte saama, aru saama); 1. üldmõiste; 2. kavand, mustand. Teised sõnaraamatud eelpooltoodule uut juurde ei lisa. Seevastu Eesti Etümoloogia Sõnaraamatust (EES) (Metsmägi, ja teised, 2012) leiame järgmisi sõna kontseptsioon eestistusi sugri-mugri keeltest[4]: tärkama: tärgata, tärkan (taime kohta:) idulehti või esimest pärislehte mullapinnale ajama, maapõuest üles tulema; tekkima, sündima, ilmuma, esile tulema. Sõnaga tärkama on sama Läänemeresoome tüvega sõna tärkima: tärkima, tärgin, sisselõikeid, täkkeid, augukesi tegema (ka kirve nurgaga täket lõigata; tahuda, raiuda; lõigata, lõikuda) (lk. 567). Sõnaga tärkama sama tüvega sõna tärkima võib meeles luua seoseid tähendustes eostamise või rasestamise vägijõulisema (agressiivsema) poolega, kus viljastamine on oma olemuselt sissetung ja läbistamine nii raku kui inimese tasandil. Saareste (1957, IV:871) toob näite sõna vägijõulisemalt poolelt: „Hobused teravate raudadega tärkisid rehealuse põrandat.“ Mõeldes sõnale oletus tekib meelde esmalt puuduse seisund. See on olukord, kus vaja on midagi kätte saada, millestki aru saada, kuid mida ei ole, seda ei ole. Oletus toob meelde olukorra, mis nõuab kannat(likk)ust ja ootamist. Siit ka sõna ootama tähendused, mis on järgmised: ootama : oodata : ootan ‘kuskil viibima, arvestades kellegi saabumist v millegi toimumist; millelegi lootma, igatsema, soovima; ka valvama, jälgima; On arvatud, et võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas oda. Tähendus on sel juhul muutunud: ‘kaitsma, vahti pidama’ > ‘jälgima, valvama’ > ‘ootama’ (EES, lk. 337); Soome keelest laenatud sõna oletama: oletada : oletan ‘kogemuseta v mittepiisava andmestiku põhjal midagi väitma v ette kujutama; arvama, mõtlema, kujutlema, aimama, ennustama’← soome olettaa ‘oletada; arvata, mõtelda (lk. 336). Eesti keele seletav sõnaraamat III, (Langemets ja teised, 2009) seletab sõna oletus: ebapiisavale teadmisele tuginev väide v. kujutelm; arvamus, hüpotees (lk. 85). Oletamine tugineb enam või vähem oootamisvõimele, ebamäärasuse talumisele.

Mõeldes meele arengu varasematele järkudele, mil mõtlemine on alles kujunemisel, oleme valinud meele arengu võrdkujuks ehk metafooriks loodusliku seemnest taimeks, puuks või loomaks kasvamise sõnad. Näiteks, tärganud aim, kui naudingute idujõud ehk seksuaalsus, kasvab tüvijõuks ehk falliliseks jõuks. Teine oletuslik näide käsitleb aistitud-aimatud vajaduste ja nende rahuldamisviiside arenemist, mis tänu sobiva rahulduse leidmisele jõuavad nimetamiseni ja keelekasutuseni, mis on seotud vastastikku kehatunnetusega: toimub kulgemine-muundumine, mille käigus eostusest sünnib elav mõte keeles, mis läheb kehasse. Oletus (üldmõiste) on päritud võimalus, sümboolne seeme tundeelu tekkimiseks, kasvamiseks ja arenemiseks mõtlemise ning tähenduste maailma suubumises.

6. Autorid: tähissõnad sündisid Meelis Sütti ja Ants Parktali ühistööna, Ants pakkus välja tähissõna tärganud aim ja Meelis tähissõna oletus.

7. Viited

Bion, W., R. (1989) Learning from Experience. London: Karnac

Metsmägi, I., Sedrik, M., Soosaar, S-E. (2012) Eesti Etümoloogia Sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Saareste, A. (1958) Eesti keele mõisteline sõnaraamat (IV köide). Stockholm: Vaba Eesti

Silvet, J. (2009) Inglise-eesti sõnaraamat. Tallinn: Tea Kirjastus

Võõrsõnade Leksikon (2012) Toim. Paet, T. Eesti Keele Instituut/Kirjastus Valgus

18.juuli/13. august/20. august 2016.a.

[1] Bioni (1989) järgi võib oletus olla nii oodatud kui oodatav. Oodatud oletus tuleneb varasematelt põlvedelt päritud ja mitte veel kogetud teadmisest (lapse valmisolek ema rinda tahta ja imeda). Oodatav oletus tugineb juba omandatud kogemusele (olles ema rinda imenud on nüüd lapsel kogemus nii tekkinud tunnetest, kui ka keha tegevusest, millele omakorda rajaneb ema meeles tekkinud rinna ootus).

[2] Tärganud aimu hilisem väljaarenenud vorm, kus tühi mõte ei ole mitte ainult viljastatud ja aimatud, vaid on ka mõistetav, võiks kanda tähissõna täitunud ootus.

[3] Bion tähistab kogemuse eelset (pre-conception), ja kogemuse järgset ootuse seisundit sama sõnaga (preconception), kuid kogemuse eelse ootuse tähistajale on lisatud eesliite järele sidekriips.

[4] Soome-ugri rahvaid tähistava soome-ugri asemel oleme võtnud kasutusele sõnaühendi sugri-mugri. Toetume ühelt poolt Uku Masingu poolt kasutatud soome-ugri rahvast tähistava tähissõnale sugri ning liitnud sellele Haabsaare (Haabsaar, E. (2009) Soome-ugri saamine. Uurali kivi- ja metalliaegne tsivilisatsioon. Tallinn: Argo) poolt kasutatud tähissõna mugri. Haabsaar näeb soome kasutamist ugrilaste tähissõnana „… igandina ajast kui üht rahvast peeti sugulasrahvaste hulgas ülimuslikuks ja kõiki teisi nimetati tema järgi.“ (lk. 10). Seevastu tuletab Haabsaar tähissõna merja merjalastest, rahvast, kes kunagi moodustas soome rahva tuumikosa ning loob ajaloolises plaanis küllalt täpse tähendusvälja asendamaks tähissõna soome. Täpne tähissõna Haabsaare meelest oleks merja-ugri, kuid ilmselt on hetkel mõistlik kasutada nn. ülemineku väljendusviisi mugri-sugri.