Miks on vaja psühhoanalüüsi ingliskeelseid tähissõnu ümber panna eesti keelde ehk miks on vaja eestistada psühhoanalüüsi tähissõnu?

Tulenevalt erialasest vajadusest, kultuurihuvist ja rahvusliku identiteedi selgitamise sihist, tegeleme psühhoanalüüsi teisendamisega muudest keeltest (eelkõige inglise keelest) eesti keelde. Arvame, et psühhoanalüüs (meelesõõlamine) saab eesti keeles ja meeles tõeliselt toimida ning areneda, kui avame selle sugri-mugri[1] kultuuri kaudu.

Lähtume psühhoanalüüsi eestistamisel järgmistest arusaamadest:

-Psühhoanalüüsi mõistmiseks on vaja mõista psühhoanalüüsi eesti keeles;

-Tõlkides võõrkeelse psühhoanalüüsi eesti keelde, saame samasuguse võõrkeelse psühhoanalüüsi, kuid sedakorda eesti keeles;

-Soome-ugri kultuurist ja eesti keelest lähtuv eestikeelne arusaam ning mõtlemine psühhoanalüüsis ja psühhoanalüüsist tõenäoliselt erineb võõrkeelsest nii sisu, kui olemuse poolest;

-Eesti keelse ja eesti meelse mõtlemise avarus ja loovus võimaldab vabaneda soome-ugri rahvastele võõraste keelte ja kultuuride soovimatust mõjust ehk kolonisatsioonist keeles ja meeles ning loodetavast ka vähendada võõrkeelse psühhoanalüüsi kogemist ja tegemist jäljendaval viisil;

-Emakeelsed meelenähtuste ja –talitluste kirjeldused avavad rohkem võimalusi meele üle mõtlemiseks ja meele olemuse mõistmiseks, kui rohkelt võõrkeelseid tähissõnu kasutav keel. Ühtlasi saavad ka tekkida loomulikumad seosed ja areneda loovmõtlemine.

-Tugineme psühhoanalüüsi eestistamises erinevatele eesti keele sõnastikele, vanasõnadele, muistenditele, regilauludele ja murdekeeltele. Otsime meelt ning meele talitlusi kirjeldavaid sõnu, väljendeid ja kujundeid eesti keelest ning eesti meelest. Eeldame, et keelekasutus, mis seostub teiste tunnetustalitlustega – aistimise, tähelepanu, taju, kujutluste, mõtlemise ja mäluga, on loomulikus ühenduses nii tunnete, kui kehaga. Tundeseoste puudumisel kehaga võib keelekasutusest kujuneda pigem kaitseline tegevus, teatud mõttes isegi enese minetamine, kui loominguline kulgemine.

Oleme saanud oma uurimis- ja loometöö käigus kinnitust oletustele, et sugri-mugri kultuurist ja eesti keelest on võimalik leida vasteid muukeelses psühhoanalüüsis kirjeldatud nähtustele. Rõõm on seniste leidude põhjal tõdeda, et mõningad inglise keelses psühhoanalüüsis kirjeldatud nähtused on ka meie rahvatarkuse poolt kunagi avastatud ja neile sobiv nimetuski pandud. Näeme, et sugri-mugri kultuur oma pärandiga pole pelgalt minevikku viiv mälestus ega muuseaal[2] oma eri väljendusis, vaid täiesti elujõuline, sügavate juurtega tarkvara tänapäevaseks loovaks kasutamiseks.

Keele- ja meelesõõlajad Ants Parktal ja Meelis Sütt, 25. aprillil,/16. augustil/30. augustil/10. septembril 2016

[1] Soome-ugri rahvaid tähistava soome-ugri asemel võtsime kasutusele sõnaühendi sugri-mugri. Toetume ühelt poolt Uku Masingu poolt kasutatud soome-ugri rahvast tähistava tähissõnale sugri ning oleme liitnud sellele Haabsaare (Haabsaar, E. (2009) Soome-ugri saamine. Uurali kivi- ja metalliaegne tsivilisatsioon. Tallinn: Argo) poolt kasutatud tähissõna mugri. Haabsaar näeb soome kasutamist ugrilaste tähissõnana „… igandina ajast kui üht rahvast peeti sugulasrahvaste hulgas ülimuslikuks ja kõiki teisi nimetati tema järgi.“ (lk. 10). Seevastu tuletab Haabsaar tähissõna merja merjalastest, rahvast, kes kunagi moodustas soome rahva tuumikosa ning loob ajaloolises plaanis küllalt täpse tähendusvälja asendamaks tähissõna soome. Täpne tähissõna Haabsaare meelest oleks merja-ugri, kuid ilmselt on hetkel mõistlik kasutada nn. ülemineku väljendusviisi.

[2] Muuseumis arvele võetud kunstiväärtusega asi. Vikipeedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Museaal