Freie Assoziation. Free association, Method or rule of free association. Meeleturgutus.

Freie Assoziation. Free association, Method or rule of free association. Meeleturgutus.

1.Saksa keelne mõiste: freie Assoziation. Inglise keelne mõiste: free association, method or rule of free association.

2. Eesti keeles seni kasutatav mõiste: vabad assotsiatsioonid (Jüriloo, 1994).
3. Tõlge Kibbermann, E.,Kirotar, S., Koppel, P. (1976) Saksa-eesti sõnaraamatu järgi:

–frei: 1.1. vaba, sõltumatu; 2. koormuseta, takistuseta, vaba; 3. töövaba; 4. tühi, hõivamata, täitmata, vakantne; 5. prii, tasuta, maksuvaba, 6. avar, piiramatu, katmatu, kaitsetu; 2. 1. vabalt, sõltumatult; liiga vabalt; 2. tasuta.

–Assoziation: assotsiatsioon, sidestumine, aheldumine.

4. Tõlge Silveti (2009) eesti-inglise sõnaraamatu järgi:

–free: 1. vaba, prii; takistuseta; sundimatu; vabatahtlik; helde(käeline); tasuta; füüs keem atomaarne, sidumata; 2. vabalt; tasuta; mer vabalt, lõdvalt (purjede kohta); 3. vabastama (millestki, vabaks laskma.

–association: ühendus, ühinemine; ühing, liit, selts; kooslus; aheldumine; seltsimine, läbikäimine; assotsiatsioon;

Association of ideas: psühh kujutluste (või ideede) assotsiatsioon (või assotsieerumine, sidestumine).

5. Pakume eesti keelseks mõisteks: meeleturgutus või tunnete ja mõtete turgutus meelde.
6. Põhjendused: Vabade[1] assotsiatsioonide meetod on vajalik meelesõõlamises, et asendada meeles ratsionaalse mõtlemise loogiliselt konstrueeritud mõtteseosed vabalt kujuneva ning tundeid hõlmava mõtlemisega. Teisisõnu võiks kirjeldada vabu assotsiatsioon kui meele sügavustesse sukeldumist, kus inimene kohtub oma keha tajude, tajudest johtuvate mõistekirjade ja mõistemärkidega pildikeeles, tunderikaste ja tundetute sõnadega, ratsionaalsete ja kaootiliste mõtete või mõtteahelatega. Vabade assotsiatsioonide puhul toob ühe kujutluse või mõiste ilmumine meelde (teadvusesse) naabruse, sarnasuse või vastandlikkuse alusel teise kujutluse või mõiste. Näiliselt juhuslikult meelde ilmunud sõnad võivad liituda loomulikul viisil uuteks, kujutluste ja mõistete vahelistes seosteks.                                                                Otsides eesti keeles sobivamat sõna assotsiatsioonidele vaatleme alul sõnaraamatu tähendusi, mis toovad meelde sõnaühendi sundimatu lõim(i)umine. Sõnaühend kirjeldab sõnade liitumist kui kulgu, kuid samas jääb puudu olemuslik seos teadvusetu meelega (alateadvusega) kui taandunud või peitunud mõtete ja tunnete pelgupaigaga.

Pakume arutamiseks järgmised tähissõnad: meelde turgatamine, seoste pähe turgatamine[2], mõtte/tundeturgatus[3], millisel juhul saaksime mõelda tunnete ja mõtete ringlevast kulgemisest alateadvuse ja teadvuse vahel. Eesti Keele Seletav Sõnaraamat (2009, 5 osa, lk. 981) seletab sõna turgatama järgmiselt: äkki meenuma; (mingile mõttele sattumise kohta:) millegi peale tulema, (mõttesse, pähe) tulema. Eesti Õigekeelsussõnaraamat. ÕS 2013. (2013) seletab sõna samal viisil: äkki meenuma, pähe tulema. Eesti Etümoloogia Sõnaraamatust (Metsmägi ja teised, 2012, lk. 556) leiame turgatama: turgatada, turgatan äkki meenuma; millegi peale tulema, pähe tulema. Lisaks soome keeles turkata – tõugata, lükata torgata. Võib olla sama häälikuliselt ajendatud tüvi mis sõnas turgutama. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome tyrkätä müksata, tõugata, lükata; pista, panna ja karjala türkütteä noaga siluda; tuksuda, tuigata Teisalt võib olla torkama tüve reeglipäratu variant. Turgutama: turgutada, turgutan omakorda tähendab – kosutama, toibutama, (elu)jõudu andma; ergutama, virgutama, õhutama; kohendades, remontides töökorda seadma, putitama; vadja turgutõlla leevendada (?), soome turkuttaa peale sundida, peale käia. Wiedemanni (1973, veerg 1224) Eesti-Saksa Sõnaraamat võrdsustab sõnad turgatama=turgutama. Saareste (1958) Eesti keele mõisteline sõnaraamat ei sisalda sõna turgatama, kuid pakub mitmeid seletusi sõnale turgutama. Toitmisega hoolitsema, hoolitsevalt toitma, kosutama (I:517); nõrka, kõhna, nälginud olendit tublisti, rammusaks söötma (IV:26); toitma, hoolitsema põllu väetamise tähenduses (IV:655); seoses karjandusega, hästi hoolitsema, tugevasti toitma (I:997); taga kihutama, ässitama (IV:803). Sünonüümisõnastik (Õim,2007, lk. 656) seostab sõna turgutama sõnadega kosutama ja parandama. Vare (2012, lk. 889) Eesti Keele Sõnaperede II osast leiame, et turgutama kui tegusõna tähendab, (hästi söötes, hoolitsedes) kosutama, toibutama; ergutama; (elu)jõudu andma. Keeleveebi (http://www.keeleveeb.ee/) Kõnekäändude ja fraseoloogide hulgast leiame kaks väljendust: 1. meelde turgatama; 2. pähe turgatama. Sõnaraamatute kaudu on sõna turgatama kõrvale tekkinud ka sõna turgutama. Oma olemuselt on need sõnad sarnased, kuid kui mõelda meelesõõlamisele, mis tuimub kahe inimese suhte taustal sobiks paremini sõna turgutama. Vabad assotsiatsioonid saavad tekkida vaid juhul kui meelesõõlaja ja sõõlatava vaheline suhe on piisavalt turvaline ning sõõlatav tunneb piisavalt meelesõõlaja toetust, et teadvustamata meeleosas peituvad tunded ja mõtted saaksid meelde ilmuda. Meenutame, et uute seoste tekkimine sõõlatava meeles on üpris valuline ja torkav kogemus. Jätaksime kõrvale tähissõna seoste meelde turgatamine, kuna vahel moodustuvad seosed sõõlamise käigus, kuna tunded ja mõtted ei pruugi teadvuse meelemärkusetus või meelemõistusetus osa olla omavahelistes seostes või kui on siis tulevad esile kummalised tegelikkusele sobimatutes seostes. Kokkuvõttes pakume välja tähissõnana meeleturgutus või tunnete ja mõtete turgutus meelde.

1. Freud kasutas koos sõnaga Assoziation ka sõna Einfall 1. (äkiline) mõte, idee; einfallen – 7. pähe tulema, 8. meelde tulema, 9. (äkki) algama, saabuma (Kibermann, jt., 1976). Pakuksime siinkohal edasiseks mõtlemiseks ka sõna äkkmõte kui iseeneslik ja sundimatult esiletulev või meelde ilmunud aines. Äkkmõte seostub meie meelest uudishimu ja loovusega, vajadusega aru saada ja mõista. Äkkmõte, mis võib olla seotud sooviga meeles midagi terveks teha ja viia mingi uue teooriani, on lähedane ootamatule taipamisele ning äratundmisele. Jaanus Adamsoni meelest seostub Assoziation ehk assotsiatsioon – enam suhtlemises (analüütik-analüüsitav) organiseeritud muljete ja mälestustega, mis tulevad analüüsitavale meelde meelesõõlamisel.

7. Autorid: mõisted sündisid Meelis Süti ja Ants Parktali ühistööna, kuid tähissõna ristiisaks on Ants Parktal.
8. Kasutatud kirjandus.

Adamson, J. Loengud psühhoanalüüsist: http://www.hot.ee/adamsoniloengud/

Eesti Keele Seletav Sõnaraamat. (2009), 5 osa. Toimetajad: M. Langemets, M. Tiits, T. Valdre, L. Veskis, Ü. Viks, P. Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Eesti Õigekeelsussõnaraamat. ÕS 2013. (2013) Toim. M. Raadik, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus                                                                                                                                                         Freudi tarkuse raamat. (2002) Ersen.

http://www.keeleveeb.ee/

Kibbermann, E.,Kirotar, S., Koppel, P. (1976) Saksa-eesti sõnaraamat. Tallinn: Kirjastus Valgus

Jüriloo, A. (1994) Väike psühhoanalüüsi sõnaraamat. Akadeemia, 8, lk. 1757–1790; 9, lk. 2021–2046

Metsmägi, I., Sedrik, M., Soosaar, S-E. (2012) Eesti Etümoloogia Sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Saareste, A. (1958) Eesti keele mõisteline sõnaraamat (I, II, III, IV köide). Stockholm: Vaba Eesti

Silvet, J. (2009) Inglise-eesti sõnaraamat. Tallinn: Tea Kirjastus

Vare, S. (2012) Eesti Keele Sõnapered. II osa. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Vene, I. (2001) Trotsija. Tartu: Ilmamaa

Wiedemann, F., J. (1973) Eesti-Saksa Sõnaraamat. Tallinn: Kirjastus Valgus

Õim, A. (2007) Sünonüümisõnastik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

10. november 2016/26. veebruar 2017/21. august 2017/25. detsember 2017

[1] Vaba antud juhul tähendab teadvuse ehk meelemärkusel või meelemõistusel oleva osa poolse kontrolli ajutist ja mõningast nõrgenemist, mille tõttu teadvuse teadvustamata meele osast ehk meelemärkusetust või meelemõistusetust meelest välja tõrjutud materjal saab võimaluse osaliselt ning katkendlikult meelde ilmuda (Moore&Fine, 1990, pp.78).

[2] Tõlkija Virge Õuemaa pakutud väljend Sigmund Freudi tarkuse raamatus (2003, lk.115).

[3] Ilmar Vene raamatus „Trotsija.“ ning liitsõna Eesti Keele Seletav Sõnaraamat. (2009), 5 osa, lk.982