Jakob Hurt Helmes

Jakob Hurt Helmes – 150 aastat tagasi.

Nõupidamine Helmes.

6. juulil 1870 aastal kogunesid Helmes, köster Andres Erlemanni köstrimajas[1], silmapaistvamad eesti rahvuslikud tegelased, et omavahel nõu pidada Eesti ärkamisaja põletavate tegemiste üle. Osa võtsid J. V. Jannsen, C. R. Jakobson, J. Hurt, Suure-Jaani köster J. Kapp, Halliste köster A. Rosenberg, õpetajad A. Säbelmann Valgast, J. Rosenberg Tallinnast, M. Jakobson Helmest ja J. Adamson Paistust, taluperemehed H. Henno ja P. Ainson ning kohtumise korraldajad Helme köster A. Erlemann ja Tarvastu köster-koolmeister H. Wühner. „Nende vanemate tegelaste kõrval võtsid aga nõupidamisest osa ka need neli üliõpilast […] H. Treffner, M. Wühner, A. Kurrikoff ja H. Rosenthal.[…] Need üliõpilased olid just 1870. aasta kevadtalvel liitunud nn. Kalevipoja ringiks, millest vanemate tegelastena võtsid osa ka J. Hurt ja J. V. Jannsen ning millest hiljem võrsus meie vanim E. Üliõp. Selts.“ (F. Tuglas, 1958, lk.57).

Jakob Hurda reis Otepäält Helme kulges „…Jannsenite perekonna üüritud plaanvankris koos J. V. Jannseni, Eugenie Jannseni, L. Koidula, C. R. Jakobsoni, H. Rosenthali ja gümnasist Carl Johansoniga. Reis möödus igati mõnusalt. Öösel pajatasid J. Hurt ja C. R. Jakodson vaheldumisi muinasjutte, nii et keegi ei saanud uinuda.“ (R. Põldmäe, lk. 76). Mart Laar (1995, lk. 72) lisab, et „Teel tehti mitmeid peatusi, sest Eugenie Jannseni hinnangu kohaselt „ammendamatu isuga“ Hurt ei lasknud ühtegi maakõrtsi mööda.“

Hurda ettekanne.

Jakob Hurt pidas Helmes ettekande teemal „Meie koolitatud ja haritud meestest.“ Hurt kõneles eesti rahvuse tulevikuvõimalustest ajal, mil polnud üldse kindel, kas eesti rahvas jääb püsima või mitte. Kahtlejaid leidus ka eestlastest haritlaste endi seas, kes nägid Eesti tulevikku kas saksastumises või venestumises. Oma rahvusest võõrandumise tagajärgi iseloomustas Hurt (1939, lk. 67), järgmiselt: „…nad ei nuta nutjatega ega ole rõõmsad rõõmsatega. Nad käivad võõrast viisi eloteed ja ei näe nähes, ei kuule kuuldes, mis Eestimaal sünnib. Nad on elusalt surnud, see on minu ja muide lühikene tunnistus.“ Ja nõnda jäävad nad eemale „…Eestirahva elust ja olost, õnnest ja õnnetusest.“ (Hurt, samas). Hurt oli mures, et eesti rahva ärkamisajal, eesti keelt ja eestlase meelt mõistvad koolitatud mehed, keda just nüüd rahvas hädasti vajab, hoopistükkis rahvast eemalduvad. Rahvast ärapööramise juuri näeb Hurt (lk. 69) orjaajas: „Orja põlve ahelad on kül murtud, aga haavad, mis nad sügavasse Eesti ihusse lõikasivad, on alles verised ja mädased. Orjapõlv oli raske, täis häda ja ohto, mis siis ime, kui inimesed temast pääseda ja põgeneda tahtsivad.“ Oma rahvuse salgamine ja parem ametikoht, mis on olnud vanad viisid orjustest pääsemiseks, on ärkamisajal, Hurda meelest kahjuline ja poolik viis. Eriti seetõttu, et tänasel päeval eestlase mehine meel poolikut põlgab. Oma rahvuse omas meeles ära kaotanud inimesi kirjeldab Hurt (lk. 79) järgmiselt: „Nad on rikutud loomad ja muud tallitavad nendega, kuda tahavad. Et lugu pidamine sest, mis Looja temale k o d u n t kaasa kinkinud, kadunud, siis kasvab üks iseäraline rahutu meel ja kaksipidi mõtleja vaim sisse. Midagi oma isamaal ei tee temale rõõmu; mis muile kallis, kosutav, rõõmustav ja tulisele elule äratav, on talle jäle; ta otsib oma sugust rõõmu ja see on sagedaste saadana rõõm. Omas kaksiti mõtlemises on ta tõsise elo varanduste hinna meelest lasknud minna ja et inimene ommetigi midagi otsib ja püüab, otsib ja püüab ta üksi mammonat, seda võib ta kättega katsuda, et see üks vara on. Kõik vaimulisem ja ülem püüdmine ja ihkamine on temal tundmata.“ Kas ei iseloomusta ärkamisajast pärit Hurda mõtted, paljude eesti inimese meeleilma ka tänasel päeval?

Ajaloolane ja poliitik Hans Kruus[2] (1939, lk. 64) iseloomustab Hurda 6. juulil 1870 aastal Helmes peetud kõnet järgmiselt: „See kõne sisaldas oma aja kohta ülitähtsaid mõtteid, mis on hinnatavad eesti rahvusliku ideoloogia oluliste elementide sõnastusena ja põhjendusena. See oli kõigepealt kirglik rahvusliku truuduse õhutus ja rahvusliku eneseväärtuse kuulutus, mis leidis palju südameist tulevaid sõnu haritud rahvaliikmete oma rahvuse salgamiseks ja põlastamiseks ja selle sõitlemiseks.“ Mart Laar (1995, lk. 73) kirjutab: „Kuulajates äratas Hurda leegitsev rahvusluse kuulutus igal juhul vapustavat mõju. Pisarates Jannsen tänas Hurta kohalolijate nimel, kiidusõnadega polnud kitsi ka Jakobson.“

Mure rahvusliku truuduse ja –eneseväärtuse puudumise üle on ka tänase päeva iseseisvas Eestis endiselt olemas. Koloniseerimise ja enesekoloniseerimise mõjud eesti inimeste igapäevases käitumises ja meeleilmas äratuntavad. Kui Helme kõne oli mõeldud saksastuvatele ja venestuvatele õpetajatele, siis kellele võiks Jakob Hurda kõne tänasel päeval olla suunatud? Kas need inimesed, kellega Hurt täna räägib, end ära tunnevad, ja aru saavad, et olles oma rahvusest eemale jäänud, on nad ka rahvuslikud väärtused kaotanud? Inimesed, kellele Hurda sõnad endiselt väärtust ja kosutust pakuvad, võivad vaid tänulikud olla, sellise mõtleja ja rahvuslase kohalolekust Eestis, nii kui seda oli Jakob Hurt. Mees, kes valutas südant oma rahva saatuse üle ning pühendas kogu oma elu eesti rahvale!

Varsti saab kümme aastat, kui hulk tänapäeva Eesti koolitatud mehi ja naisi, tähistas Hurda Helme kõne 140-dat aastapäeva Köstrimäe konverentsiga (H. Valdmann, 2010)[3]. Loodame, et ka tuleval aastal, kui Jakob Hurda Helme kõne pidamisest möödub 150 aastat, Eesti riik sündmust ka vääriliselt tähistab.

Ants Parktal, Koorküla

Kasutatud kirjandus.

Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad. (1939) Toim. H. Kruus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts

Laar, M. (1995) Raamat Jakob Hurdast. Tartu: Ilmamaa

Põldmäe, R. (1988) Noor Jakob Hurt. Tallinn: Eesti Raamat

Tuglas, F. (1958) Eesti Kirjameeste Selts. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus

Valdman, H. Helme konverents kordus 140 aasta järel. Helme-Tõrva Elu, 8 (248), 19. august 2010

[1] Viimases sõjas hävisid Helme kirik, kihelkonnakool ja köstrimaja, mis põles tuhaks 1944. aasta septembrikuul.

[2] Vt. ka, Pärtel Piirimäe, Hans Kruus töös ja võitluses. Sirp, 31.08. 2018. https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/hans-kruus-toos-ja-voitluses/

[3] https://torva.kovtp.ee/documents/179495/1912107/Helme-T%C3%B5rva+Elu+19.08.2010.pdf/1e702c38-fddf-48de-b5b4-19653019e910?version=1.0