Mitmemõõtmelisus inimsuhetes

Mitmemõõtmelisus paarisuhtes Bioni valguses.

Kuna paarisuhtes elustub varase lapsepõlve hinge1 ehk tundeelu sünnilugu, vaatame ürjeks kuidas mõistab briti meelesõõlaja Wilfred Bion ema ja lapse paarisuhet? Laps jagab oma arusaamatud tunded, projektiivse identifikatsiooni ehk jälgi jätva kaetamise teel emaga2. Projektiivse identifikatiooni laadi suhtlemise puudumisel ema ja lapse vahel, ei pääse laps välja iseenda umbsest eelaimduste nõiaringist, ning on seetõttu mõistetud autistlikku või psühhootilisse olemasollu. (Ogden, 1992, 37) Kui taritud tunded omandavad lapse jaoks mõistetavaid tähendusi, siis need tunded, milliseid ema ei suuda mingil põhjusel tarida,3 lapsele söödavateks teha, suunduvad tagasi lapse salatajusse, kui veidrad pentsikud esemed4 (bizzare objects). Tarimata tunded, mis on kaotanud inimliku värvingu, pesitsevad nüüd lapse meeles konkreetsete esemetena. (Bion, 1991, lk. 25) Salatajus, on seega valdaval määral taritud, ning arusaadavate tunnete kõrval, mõistmata jäänud tunnete sigitisi kui esemed, milliste üle mõelda ei ole võimalik.

Täiskasvanuna, puutudes usalduslikes suhetes kokku tarimata jäänud tunnete sigitisega, nn veidralt pentsikute esemetega salatajus5, ei ole inimene võimeline iseenda segaseid tundeid ka paarisuhtes mõistma6. Ärevuse tõttu, ei meenu ka eelnevad kogemused. Kuna tundeside tegelikkusega katkeb ning ajas tardunud meeleilma uut tõest ja tähendusrikast ainest suhtes toimuva üle ei ilmu, võime paarisuhet vaadelda kahemõõtmelisena.

Kahemõõtmeline ruum matemaatikas viitab kahe põhiteljega tasapinnale. Meelesõõlamises nähakse kahemõõtmelist suhet, kus kaasad seostuvad teineteisega vaid puudutuses. Suhtes puudub nii paariliste eraeluline kui ka jagatud meelesisene ruum. Koosolemises kleepuvad paarilised teineteise külge, kas hingeliselt või ihuliselt. Isepäi olles, hävib kehaline koosolemise tunne ning suhe muutub hingetuks. Kuna kahemõõtmelises meeleruumis puuduvad tunded, suhte mõistmiseks, võib sündida vaikelu: kas eraldatuse tühjas ükskõiksuses või koosolemise hiirvaikses sulandumises. Kuna kahemõõtmelisel pinnal ei ole paarilised võimelised taluma erinevusest sirguvat puudusetunnet, ei saa uusi arusaamisi suhtesse ilmuda. Samal ajal kui on jõulised tunded suhtes mässavad, jäävad nad paariliste poolt mõistmata, ning mõttevahetust ei saa sündida.

„Bioni keeles „kahemõõtmeline“ mina „ei ole mingil moel võimeline eristama puuduvat head objekti ja kohal olevast taga kiusavast objektist.““ (Fisher, 2013, lk. 54) Halb, kiusav paariline on välditud, kuid ka hea armastav ei saa ilmuda, seetõttu on ka suhet ohustav kahekõne eemale lükatud. Fisher (samas) jätkab, et kleepumise või kleepimise tagamõte on, taaselustada maagilisel ja kõikvõimsal viisil, varasemalt kogetud ühtesulamine emaga. Soov, vältida erinevust paariliste vahel, ilmutab mündi teise külje. Eraldumisärevus, mis astub vastu teadvustamata mõttekujutusele kleepumisest või sulandumisest, on samas võimetu kleepumist ja sulandumist tõrjuma. Hilisemas, juba küpsemas meeleilmas, sünnib niisuguse olukorra lahendusena algne samastumine – imitatsioon ehk jäljendamine ja järele aimamine7. Matkimine ei muuda midagi meeleilmas, kuid annab võimaluse erinevuse sünniks käitumises. Seevastu „õnnestunud kleepumine“ kaaslase külge või kaasa „õnnestunud kleepimine“ iseenda külge viib paari jätkuvasse sadomasohistlikku psühhoosi: „kleepuva põrgu“ meelepettesse. (Fischer, 2013, 55)

Kolmanda, suhte ruumiliseks muutva mõõtme, mis annab teise näo nii iseenda kui suhte kogemise loomusele, lisavad tunded. Kolmemõõtmeline suhe, mis paikneb nii miinus- kui plussteljel, loob paarilistele mängumaa eristumiseks ning erinevatele isiklike meeleilmade kujunemiseks, viisil milleks paarilised üksi ei oleks võimelised olnud. Nii kui inimese kaks silma näevad ümbrisevat maailma erinevast vaatenurgast, mistõttu meelde tekib ruumiline kujutis, nii saavad ka ühises meeleruumis sündida erinevatest tunnetest ruumilisus paarisuhtesse. Meeldivus ja võrdsus elukaaslaste vahel võib nüüd avada tee ka kahekõneks ning ühise meeleruumi ilmumiseks, milles on võimalik vahetada mõtteid jõulistest tunnetest siginenud erinevate arusaamiste üle. Ühises meeleruumis saab elukõrvane olla ühtaegu nii ainsana kui paarilisena. (Ogden, 1992, 36) Kuna tundeelu juured on kehas, on sõnad sageli suguliste varjunditega, koos teadmisega keha erinevatest avaustest ning vajadusega neid avausi kaitsta loata sissetungi eest. (Fisher, 2013, lk. 54). Kolmemõõtmelisus lisab suhtele sugulise pinge ja soolise varjundi.

Aegruum ehk aigilm maakeeles ühe aja- ja kolme ruumimõõtmega lisab eneseteadmusele liikuvuse, teadmise elu algusest ja lõpust ning põlvkondade vahelistest erinevusest. Seevastu aja tajumatus peatab suhte, ning jätab paarilised kestma igavesti olevasse hetke. Nii võib ruumilises paarisuhtes, kus aega ei ole, paarilised jäädagi tunnete erinevuste üle lõputult arutama, kuid mõistmine ja andestus jääb oravarattas tiireldes leidmata. Aeg korrastab suhte arenemise, kuid korrastatus on suhte muutliku olemuse tõttu pettekujutlus. „Osaliselt sõltumatud aju ergupiirkonnad korrastavad inimese lahus olevad käitumisviisid aja teljel seotud käitumiseks, luues ühtlasi ka pettekujutluse meele terviklikust loomusest.“ (Howell, 2005, lk. 40) Teisisõnu neljamõõtmeline ruum tagab suhte arenemise, kuid seda vaid läbi korduvate vastaseisude ja vastuolude lahendamise, korrastatuse ja kaose lõputus vaheldumises. Kaplinski (2000, lk. 39) viitab veel lisaks olukorrale, kus partnerite endi vahel võivad tekkida erinevused ka suhte mõõtmelisuse tajumises. , „Kolmemõõtmelist ruumi ei saa adekvaatselt kujutada kahemõõtmelisel pinnal, neljamõõtmelist aegruumi kolmemõõtmelises ruumis.“ Raskused suhetes võivad seega ürjatada ka tegeliku meeleruumi erinevatest arusaamadest.

1 Hing: elu, eluvõime; elujõud, eluvaim; sisemaailm, eelkõige tundmuste ja tahte ala; ka nende kujuteldav asu- ja lähtekoht (sageli mitmesugustes piltlikes väljendites); (südametunnistusest; moraalse vastutuse ja kõlbeliste tõekspidamistega seotud tundemaailmast); (kirglikust kaasaelamisest; innust, sisemisest põlemisest, (tegevus)õhinast); (kõrvutatuna v. vastandatuna ühelt poolt kehale, füüsilisele, välisele; teiselt poolt kainele mõistusele, vaimule); (millelegi elutule tema iseloomulikku ilmet andvast eripärast).(Mõned tähendused EKSS 2009 ilmavõrgus)

2 Jälgi jättev kaetamine – projektiivne identifikatsioon, kõige varasem suhtlemisviis ema ja lapse vahel. Wilfred Bion näeb jälgi jätvat kaetamist, nii nähtust kui suhtlemist, kus mõistmata tunded (beeta-osised) saavad lapse poolt pandud ema sisse, kus siis need osised ema hea rinna poolt saavad ära seeditud ja mürgisest täidisest vabastatud ning lapsele arusaadavate tunnetena tagastatud.

3 Näiteks ei ole depressiivne ema võimeline kõige parema tahtmise juures lapse tundeid tarima.

4 Vaata tähissõna saamise lugu: https://www.psyhhoanaluus.ee/bizarre-objects-veidralt-pentsikud-esemed/

5 Vt. tähissõna saamislugu: https://www.psyhhoanaluus.ee/bizarre-objects-veidralt-pentsikud-esemed/

6 Pean silmas suhtega seotud mõtlemist, kus suhte arenemiseks on tunded ja nende jagamine teineteisega tarviline. Ümbritsevas maailmas toimuva üle mõtlemine, mis toob meeleilma arusaamise tegelikkuse, ei saa toimuda ainuüksi tunnetele toetudes, vajalik on ka ratsionaalse teadmise ja loogilise mõtlemise jõud.

7 Esimene kehalisem, teine meelelisem. Lisaks veel, järele tegema, matkima, [järele] ahvima, pärditama, osatama, imiteerima, kopeerima, parodeerima (pilkavalt järele aimama).(Sünonüümisõnastik ilmavõrgus).

Allikad:

Bion, W. R. (1991) Learning from experience. London: Maresfield Library

Fisher, J. (2013) Forms of „folie-á-deux“ in the couple relationship. In. Living on the border. Psychotic processes in the individuaal, the couple, and the group. D. Bell & A. Novakovic Eds. London: Karnac, lk. 45-70

Howell, E. F. (2005) The dissociative mind. New York & London: Routledge

Kaplinski, J. (2000) Kajakas võltsmunal. Tallinn: Vagabund

Ogden, T. H. (1992) The matrix of the mind. Object relations and the psychoanalytic dialogue. London: Maresfield Library

Meelde turgatanud mõtted, tunded, mõlgutused ja ilmunud oletuslikud lõimed ning tekkinud koetis pärinevad Ants Parktali meelest.

5. november 2021/ 28. detsember 2021/ 31. detsember 2021/ 8. jaanuar 2022/ 11. jaanuar 2022