Reverie : ilmamine/nägemus

Reverie: ilmamine/nägemus.

1.Inglise keelne mõiste: reverie.

2. Eesti keeles seni kasutatav mõiste: Puudub Jüriloo sõnaraamatus (Jüriloo, 1994), kõnekeeles kasutatakse sageli sõna reverii.
3. Tõlge Silveti (2009) sõnaraamatu järgi:

–reverie: 1. unistus; unelus; unistuslik, unistus-, unistuste. 2. und (või unes) nägema, undlema; unistama, unistlema, unelema; (ebamääraselt) kujutlema.

4. Pakume eestikeelseks mõisteks: inglise keeles esindab reverie nii nimisõna kui tegusõna. Eestikeelsete vastetena pakume tegusõnaks ilmama ja nimisõnaks nägemus. Vastavalt ilmamise edenemisjärgule võib kasutada eraldi ka tähissõnu ilmutis, ilmutus või nägemus.
5. Põhjendused: Vaadeldes reverie tõlkena pakutud eesti keelseid sõnu, leidsime järgmist. Unistus on emotsionaalne kujutluspilt soovitavast tulevikust, mõte millegi ihaldusväärse loodetavast kättesaamisest või teostumisest. Unistama tähendused: millegi ihaldusväärse loodetavat teostumist värvikalt ette kujutama (sageli ka: mõttes läbi elama) ja fantaseerima. Unistamisega seotud sõnad kirjeldavad kujutlusvõime abil loodud väljamõeldisi (fantaasiaid) või nende loomist, eesmärgiga rahuldada tunge, milleks reaalsus antud ajahetkel võimalust ei paku. Reverie on protsess, psühhoanalüütiku ehk meelesõõlaja vaimne pingutus, mis eeldab häälestumist ja keskendumist patsiendi materjalile ning sisaldab nii teadvustatud kui ka mitteteadvustatud (alateadlikke, teadvustamata) sugemeid. Reverie eesmärgiks on muundada analüüsitava tajudest tulenevad tähenduseta, tardunud või käsitamatud muljed β-osised (elemendid) α-sugemeteks (elementideks) ehk käsitletavateks, mõeldavateks mõteteks^[1]. Kuna meelesõõlaja pingutus seisneb ühelt poolt enese mälestuste, tunnete ja mõtete kõrvale jätmises ning teisalt avatud meelel keskendumises analüüsitava materjalile, siis unistusega seotud sõnad ei ole sobivad. Unelusega seotud sõnad jätsime kõrvale (nii kui ka sõnaga ulm seotud sõnad), kuna mõlemad on loodud keeleuuenduse ajal ning meie meelest ei kirjelda sugri-mugri^[2] meelemaailma kogu tema terviklikkuses ja arengus.                                                                                    Sõnad uni ja unenägu viitavad nii puhkeseisundile kui mitmetes sugri-mugri keeltes (uni on läänemeresoome-mordva tüvega) ka unustamisele, meelest ära minemisele. Reverie olemus on lähedane unenägemisele ärkvel olles, kuid unenägemises puudub seos meelesõõlaja teadliku keskendumisega patsiendi materjalile. Samas viitab unenägemine siiski inimese teatavale võimele näha sõnalisi tähendusi sisaldavaid pildilisi vaatemänge.

Siit sündis meie ettepanek reverie ümberpanemiseks eesti keelde: ilmamine.^[3] Ilmamine kirjeldab nähtuse olemust. Sõna ilmamine pärineb Kuusalu vanadest rahvalauludest (Vana Kannel, III, 1938, lk. 385) ja tähendab ilmutama, tähendama, avaldama. Samalaadse sõna leiame ka Eesti Rahvalaulude Antoloogia IV osast (1974, lk. 359) – ilbuma, mis tähendab välja sööstma, esile tulema; kiiresti kasvama. Wiedemann (1973, lk. 114-115) tõlgib ilbuma, -bun, -buda = ilbama, -ban. –wata, -(bada) saksa keelde järgmiselt: ilbuma: aufschiessen 1. õhku sööstma, üles lendama, õhku purskuma; 2. piltl. Sirguma; kiiresti kasvama (või tärkama), vohama; hervorkommen nähtavale (või välja tulema) ning ilbama aufschiessen; hervorkommen. Lisaks leiame Wiedemanni sõnaraamatust veel sõnad hilbune, hilbuse, hilbutse ning hilbutama, -tan, -tada, mis tähendavad saksa keeles järgmist. Hilbune Lumpen tragend kaltse, räbalaid kandes; zerlumpt räbaldunud, närustunud, kaltsakas ning hilbutama zerfetzen 1. katki (või puruks või tükkideks või räbalateks) rebima (või tõmbama); 2. kõnek. Läbi pragama, pihuks ja põrmuks tegema; zerreissen 1. 1. katki (või puruks) rebima (või käristama); 2. piltl. purustama; 3. tükkideks rebima; 4. lõhkuma, katki tõmbama; 2. intr. 1. katkema, rebenema, lõhkema; ka piltl. Ihr Herz zerriß vor Schmerz ta süda lõhkes valust; 2. kuluma, katki minema; 3. sich   ̴ piltl. 1. lõhkema, lõhki minema; 2. kõnek, end tükkideks kiskuma; flattern machen ennast ära (või käest) andma; hüvasti jätma; rütteln 1. raputama; 2. rappuma, põruma; in Tanze schwenken tantsides kedagi keerutama.

Miks valisime sõna ilmama? Mõlemad sõnad kirjeldavad sõõlatava materjali ilmumist ja kulgemist kui protsessi sõõlaja meeles ning seostuvad millegi uue tekkimisega, arengu ja muutusega. Sõna ilmama kirjeldab protsessi kulgu laiemalt ja täpsemalt, samas kui sõna ilbuma annab edasi protsessi (tulemust) võimalikku iseloomu. Ilbumine täiendab protsessi kirjeldust, iseloomustades selle kulgemise jõudu (vahel ka tormilise ja purustavana) meeles, esindab läbitungimist (penetratsiooni) ja selle orgastilist äkilisust. Kuna ilmamine võib toimuda ka immitseval viisil, siis jätsime selle sõna kõrvale kui liigselt isikliku ehk subjektiivse tähendusega.                                                                                                               Vaatame Wiedemanni (1973, lk. 116) sõnaraamatust ka sõna ilm. Leiame lisaks sõnad ilmale tooma ja ilmale kandma. Saareste (1958-1963, 3:1277) sõnaraamatust leiame sõna ilmung, mis seostub sõnaga tekkima. Eesti Etümoloogia-Sõnaraamat (2012, lk. 91) täiendab soome-ugri tüvega sõna ilm: ilma: ilma: pidevalt muutuv atmosfääri olek; maailm; veel järgmiste lisandustega: õhk, ilmaaegu, tasuta, taevas, lumetuisk, jumal, aeg. Eesti Rahvalaulude Antoloogia IV osast (1974, lk. 359) leiame ka sõna ilmaline ehk maapealne, siin maailmas, ilmsi olev. Mõeldes ja mõtiskledes kõigi eelpooltoodud sõnade üle, tekkivad meeles lõimed, mis seostuvad sünni ja sünnitamisega kui kehalise mudeliga vaimsest loomisest, kus kehalise läbielamused muutuvad ilmsiks ning arusaadavaks.                                                                                                                                                                  

Reverie ehk ilmamise kui nähtuse sõnaseoste kirjeldamisest ainuüksi ei piisa, sest nähtus sisaldab ka protsessi ehk kulgu, mille kirjeldus vajab samal moel sobivaid sõnu. Lia Pistiner de Cortin᷈as (2011, lk.136) kirjeldab ilmamise kulgu järgmiselt: „…ilmamine (reverie) kui unenägemine ilmsi muudab sensoorsete muljete seosetu massi mõistemärkideks (ideogrammideks), mida kasutatakse olevate ja tulevate läbielamiste tähistamiseks.“ Meelesõõlaja meel kogeb toimuvat oma meeles alul kui ilmutist, milles ilmuvad meelde analüüsitava läbitöötamata sensoorsed aistingud ehk ß-osised. Wiedemanni (1973, lk. 1084) sõnaraamat seostab sõna ilmutama seksuaalsusega, täpsemalt sõnaga sigitama, mis viitab meelesõõlamise teoorias tuntud vastavusele suhtlemise, seksuaalvahekorra ja sünni vahel. Meelesõõlaja tarimise (containing) tulemusena muundub ilmutis ilmutuseks, kuna ß-osised on muundunud α-sugemeteks ehk mõistemärkideks. Järgnevalt ilmub meelesõõlaja meelde nägemus, milles α-sugemed on leidnud pildiliste võrdkujude ja sõnade abil viited tähendustele[4]. Ilmamine on meelesõõlaja tahtmatu nägeliku kujutluse tekkimise kulg – kogemus, mille ta analüüsitavaga koos olles omandab, süüvides iseenda tajudesse, tunnetesse ja mõtetesse, mis lõimuvad analüüsitavast lähtuva materjaliga. Ilmutis on analüüsitava poolt esile tulnud materjali esialgne ürgne? esindus meelesõõlaja meeles ehk ß-osised (Bion, 1989), mis ilmuvad või ilmutavad end. Ilmutis Eesti Keele Seletava Sõnaraamatu (2009, I osa, lk. 590) järgi on „see kes või mis ennast ilmutab, tunnetatavaks teeb; ilmutus, viirastuslik kuju, kummitus.“. Järgmine kulgemise koetis, mis meelesõõlaja meelde tekib on ilmutus, millise tekkimise eelduseks on meelesõõlaja isetu häälestumine sõõlatavale materjalile. Eesti Keele Seletava Sõnaraamatu (2009, I osa, lk. 590) järgi on ilmutus: 1. relig. Jumaluse vahetu tahteavaldus või jumaluselt vahetult lähtuv sõnum; 2. äkiline, milleski äratundmisele või selgusele jõudmine; midagi niisugust, mille abil niikaugele jõutakse; 3. ilmutis; 4. van. ilmutamine , teatamine; teade. Ilmutus esineb α-sugemete kujul mõistemärkidena. Järgnevalt kogeb meelesõõlaja nägemust, mis ilmneb nagu unenägudeski, piltlikul kujul, mõnikord koos sõnaliste assotsiatsioonidega. Nägemus sisaldab analüüsitava materjali, mida meelesõõlaja oma isikupärasel viisil „näeb“. Nägemus viitab meelesisele aktiivsusele, kaasaarvatud nägemine. Eesti Etümoloogia-Sõnaraamat (2012, lk. 326) kirjeldab soome-ugri tüvega sõna nägemine järgmiselt: näha; näen „silmadega tajuma“; aru saama, tõdema; aimama; kogema, tunda saama; (tulevikus) selgust saama; ja seostub sõnadega nägu ja näima. Lisaks veel tähendusi: märgata, leida; und näha; paistma, näha olema; kumama, ähmaselt paistma; vaatama, otsima;(kedagi kellekski või millekski pidama; arvestama; silmas pidama. Võib mõista kui palju erinevad meele nähtusi peitub nägemuses.

Seega, teeme ettepaneku võtta Wilfred Bioni teoorias meeletoimingu ja sisu üldnimetuse reverie vasteteks eesti keeles: tegusõna ilmamine ja ilmamise tulemuse tähistamiseks nägemus. Leiame, et vastavalt ilmamise edenemisjärgule võib kasutada eraldi ka tähissõnu ilmutis, ilmutus või nägemus.

6. Autorid: tähissõnad sündisid Ants Parktali ja Meelis Sütt’i ühistööna.

Selgituseks

Reverii võib kõlada eesti keele taustal väljamaiselt peenena ja samas viidata ka võõrsõna kasutaja haritusele. Ilma naljata, võõrsõnad kuuluvad vältimatult asjatundjate erialasesse sõnavarasse. Siiski on tegemist importkultuuriga (vrdl. taim), mis on võrsunud romaani keeltest ja võetud kasutusele inglise keeles. Reverie lähedane sugulane inglise keeles on sünonüüm musing (ingl.k.) ning mis omakorda on tuletis Zeusi ühe tütre, Muusa nimest.

Silmaringi laiendamine on erialases tegevuses ja arengus oluline. Juba ainuüksi seetõttu ei tohiks vaatevälja kitsendada omakultuuri märkamata jätmise arvelt. Seda ka seetõttu, et keelekoetised (struktuurid) ja tähendusseosed on keeleti väga erinevad.

Sõnade nägemus, ilmutus ja ilmutis tähendused, millest eelpool juttu oli, on ka eesti keeles aja jooksul muundunud. Ilmutis, ilmutus ja nägemus võivad kõlada eesti keeles hullumeelselt või teisalt seostuda mõne usundilise kogemusega. Kuid võib-olla polegi need kolme valdkonna (psühhoanalüüsi, psühhiaatria ja usundite) nimetet nähtused üksteisest väga kaugel? Psühhoanalüütilisest vaatenurgast on küsimus ju selles, kas inimene suudab või kuidas ta oskab näha ennast suhtes Teisega. Olgu selleks Teiseks teine inimene, teised eluolendid või ümbritsev maailm ja selle nähtused. Küsimus on täpsemalt selles, kas inimene tunneb end oma meeleloomingu osalisena ja oma meeletalitluste haldajana või on ta oma meeleilmutised endast psüühiliselt eraldanud.

Wilfried Bioni arvates ilmutab ema sellega armastust, kui ta häälestub oma väikelapse siseilmale ja näeb selle kogemuse kaudu nägemusi (Bion, 1989). Mõistame seda nõnda, et hooliv ja hoolitsev ema võtab lapse sümboolselt endasse ja enda omaks selle sügavaimas tähenduses. Ema elab oma maimukese meeleilma sisse, saab selle osaks. See pole hullumeelsus ega sümbiootiline illusioon vaid sügav teineteise tunnetus, mis põhineb tegelikul teineteisele häälestumisel. Sellest areneb kahe inimese vaheline hooliv ning tõeline side. Nägemustele ja ilmutistele-ilmustustele toetuv side on oluliseks lähteks ja abinõuks meele kestval arengul just tänu sellele, et ilmutiste-ilmutuste nägemise kaudu[5] saavad imiku nii rõõmsad, vajavad kui jõulised, kurjad ja hirmutavad tunded käsitletavad tähendused. Kui ema pole võimeline ilmama, ilmutusi nägema või kui tema nägemused ei lähtu armastusest oma lapse või tema isa vastu, siis seegi tõsiasi saab imikule edasi antud, isegi kui too sellest veel aru ei saa.

Wilfried Bion hoiab tähissõna ilmamine oma teoorias vaid armastuse ja vihkamise tunnetega lõimunud sisu edasiandmise tarvis (Bion, 1989). Thomas Ogdeni on Bioni ideed edasi arendanud ja käsitleb nägemustena ka muid tundeid peale armastuse ja vihkamise (Ogden, 1999). Ogden kasutab ja kirjeldab nägemuste sisu üldse mõnevõrra laiemalt, kuid ilmamise võimest ja kulgemisest paistab neil olevat üpris sarnane arusaam. Nägemuste sisuks võivad olla Ogdeni arvates ka igapäevaseid ja tavapäraseid mõtted, katkendlikud heietused, igasugused kujutlused, tundmused, kehalised aistingud jne. Ogden kirjeldab, et ilmamine eeldab teadmatuse talumist, enese usaldamist meeletoimingute valda, nägemuste ja ilmutiste voogudesse, mille suund pole teada. Kõnelemata sihtpunktist. Algselt võivad nägemused olla tajutud ebamääraste ja vaevumärgatavate ilmutistena. Nende kogemist pole võimalik veel sõnadesse panna, midagi pole selget ja sellega seoses võivad meelerahu ja meelekindlus ebameeldivalt kõikuda. Kuid sellele vaaatamata või just tänu sellele on meelesõõlajal võimalik saada aimu, mis toimub tema ja sõõlatava vahel.

Kasutatud kirjandus

Bion, W., R. (1989) Learning from Experience. London: Karnac

Eesti Etümoloogia-Sõnaraamat. (2012) Toim. I. Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Eesti Keele Seletav Sõnaraamat. (2009), 1 – 6 osa. Toimetajad: M. Langemets, M. Tiits, T. Valdre, L. Veskis, Ü. Viks, P. Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Eesti Õigekeelsussõnaraamat. ÕS 2013. (2013) Toim. M. Raadik, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Eesti Rahvalaulud. Antoloogia. IV. Vähetuntud ja haruldaste sõnade seletus. (1974) Toim. Ü. Tedre. Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat

Jüriloo, A. (1994) Väike psühhoanalüüsisõnaraamat. Akadeemia, 8, lk. 1757–1790; 9, lk. 2021–2046

Ogden, T (1999) The Analytic Third: An Overwiev. Northern California Society for Psychoanalytic         Psychology. http://www.psychspace.com/psych/viewnews-795                                                                 

Pistiner de Cortin᷈as, L. (2011) Science and fiction in the psychoanalytical field. In. Bion today. Ed. C. Mawson. Pp. 121-152. London & New York: Routledge

Saareste, A. (1958-1963) Eesti keele mõisteline sõnaraamat (I, II, III, IV köide). Stockholm: Vaba Eesti

Silvet, J. (2009) Inglise-eesti sõnaraamat. Tallinn: Tea Kirjastus

Vana Kannel. III, Kuusalu vanad rahvalaulud, I, (1938) Toim. H. Tampere, Tallinn: K. O.-Ü. „Kultuurikoondis“

Wiedemann, F., J. (1973) Eesti-Saksa Sõnaraamat. Tallinn: Kirjastus Valgus

20. september 2015.a./21. aprill, 2016

[1] Kirjeldame W. Bioni (1989) metapsühholoogilist lähenemist inimmeele toimimisest.

[2] Soome-ugri rahvaid tähistava soome-ugri asemel oleme võtnud kasutusele sõnaühendi sugri-mugri. Toetume ühelt poolt Uku Masingu poolt kasutatud soome-ugri rahvast tähistava tähissõnale sugri ning liitnud sellele Haabsaare (Haabsaar, E. (2009) Soome-ugri saamine. Uurali kivi- ja metalliaegne tsivilisatsioon. Tallinn: Argo) poolt kasutatud tähissõna mugri. Haabsaar näeb soome kasutamist ugrilaste tähissõnana „… igandina ajast kui üht rahvast peeti sugulasrahvaste hulgas ülimuslikuks ja kõiki teisi nimetati tema järgi.“ (lk. 10). Seevastu tuletab Haabsaar tähissõna merja merjalastest, rahvast, kes kunagi moodustas soome rahva tuumikosa ning loob ajaloolises plaanis küllalt täpse tähendusvälja asendamaks tähissõna soome. Täpne tähissõna Haabsaare meelest oleks merja-ugri, kuid ilmselt on hetkel mõistlik kasutada nn. ülemineku väljendusviisi mugri-sugri.

[3] Anname aru, et sõnad on vanaaegsed ja tänapäevaks üpris võõraks muutunud ning tunduvad kummalised ja kummastavad. Nii näiteks ei leia me kumbagi sõna Eesti Õigekeelsussõnaraamatust (2013). Ilmamine seostub kaudselt millegi ilmatu suure olemisega.

[4] Võrreldav unenäo ilmsete ja latentsete tähendustega.

[5] Bioni järgi α-funktsioon.