SUGU- JA KOOSELU SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt), I osa A – J

SUGU- JA KOOSELU SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt), I osa A – J

Vihjeid ja suulist pärimusvara eestistamise võimaluste suunas.

A

Abielu: „Kes on hakkanud koos pesa tegima, need tehku lõpuni.“ (Häädemeeste, Eesti vanasõnad II, lk. 664); „Päeval valitseb naine meest, aga öösel mees naist.“ (Haapsalu, Eesti vanasõnad II, lk. 760); „Iga suksutaja, ei ole päitsete pähepanija.“ (Väike-Maarja, Eesti vanasõnad III, lk. 117); „Poiss on köide pandud,“ abielus (Iisaku ranniku maakeel[1], EMS IV-18, lk. 598); alune „sie mies on naiste põlle alune ehk jalgealune, ei saa naisest võitu,“ (Lüganuse maakeel, EMS I-2, lk. 304); „Algne binaarne märgisüsteem suutis endasse mahutada ainult nais- ja loomaalge (kes olid omavahel abielus), jättes aktuaalsest märgisüsteemist välja mehe.“ (E. Haabsaar, 2009, lk.177, vt. märgisüsteemi kujunemist lk. 177-181, samas); katsekakk 1. ahjusuul küpsetatud proovileivake; 2. fig abielupaari esimene laps (Kaarma ja teised maakeeled, EMS II-9, lk. 844); (A. Saareste, 1:10-13); mehe ja naise (hrl. ametlikult registreeritud) perekondlik liit ning kooselu (EKSS 1) .

Abielluma: paarima, paari minema, paarissute paariti (VK XII); sõisastama seisatama, kõnekujundlikult (naiseks) tulema (VK XII); (A. Saareste, 1:9-10); . abiellu astuma, abielu sõlmima, naist võtma v. mehele minema (EKSS 1)

Abielulahutus: teisale eraldi; lahku (abielust) (Risti ja Harju-Madise, E. Juhkam); „Suremata lesk“ lahutatud abikaasa (Mineviku… lk. 232); kargaja mees kes oma naise maha jätab ja teise juurde läheb (Häädemeeste maakeel, EMS II-9, lk. 730); laguma laiali, lahku minema (inimestest), „mo pere lagos ää, üks läks siia ja teine läks sõnna,“ (Martna),(Karksi, Martna ja Ridala maakeeled, EMS IV-19, lk. 813); lagunema laiali minema (inimestest), „pere hakkab lagunema, leib on katki,“ (Ambla),(Ambla ja Hargla maakeeled, EMS IV-19, lk. 814).

Abikaasa: viidav pruut (VK IX); kõrvane abikaasa (Martna ja teised maakeeled, EMS IV-17, lk. 321); abielurahvas (A. Saareste, 1:13-15); üks abielupool teise abielupoole suhtes (EKSS 1); „Noort naist (abiellunut) nimetati kuni esimese lapse sünnini noorikuks. Kolga-Jaani khk. esimese tütre sünnini. Noorik oli esimene abieluaasta puutumata, ei tohtinud välja käia, pidi kodu plema.(?)

Abielurikkumine: tuletöö tulli-töh (A. Hein, lk. 153); „Altaisa lasema“ abielunaistest, kes võõraste meestega suhtlevad (Mineviku…lk. 208); „Võõraskakk on kürpää erko. Võeras v…u, kürpää erko[2].“ (Lüganuse, Eesti vanasõnad III, lk. 790); abielurike abielurikkumine (F. Tuglas).

Abort: väärsünnitus, nurisünnitus, eksisünnitus (I. Bloch); aborti tegema – last heitma, last heitima so. lahutamise mõttes, endast lahutama, ka kaotama, ka astuma kuhugi (F. J. Wiedemann, lk. 90); laps läks metsa von einem Abort, abort (F. J. Wiedemann, lk. 596); ärapõrunud laps zu früh geborenes kind, abort (F. J. Wiedemann, lk. 868); põue täie ära põrutama einen abort verursachen, põhjustatud, esile kutsutud abort, tõbi põrutas lapse ära die Krankheit machte das Kind zu früh vara(ja)ne raseduse katkemine, ein früher, varane või enneaegne lapse surm ehk raseduse katkemine Tod geboren wurde), sē põue-täiz läks rikki sie hatte eine Abort, rasedus katkes (F. J. Wiedemann, lk 869); puistas lapse sie abortierte, yegi aborti, wälja puistama abortieren, aborti tegema (F. J. Wiedemann, lk 887); tühi-tare tõbi Abort, vorzeitige Niederkunft, enneaegne mahasaamine, nurisünnitus (F. J. Wiedemann, lk. 1182); tühjad tuhud Abort, stockende (peatunud) Menses menstruatsiooni ärajäämine (F. J. Wiedemann, lk. 1182, 1233); Engle (abordi) tegemine, sõnast ingel, (Kuusalu ranniku maakeel, EMS I-5 lk. 1010); ära kasutamene, ära puistamene, porti tegemine (Minevikupärand…lk. 58); „Oli mis oli, aga sulin oli. – Sii on nõnda, kui midagi tahetaks ära varjata, aga natuke ikka laiali läheb, nägu ütleme, üks tüdrik on orgi otsa juusnud, aga asjad ära ajanud, et midagi näha ei tulnud, aga kõminat rahva sias ikka oli, siis öeldaks.“ (Mineviku…lk.252); kaotama aborti tegema „kaotas [lapse] vällä, kenegi silmad ei õle nähned,“ Lüganuse maakeel (Jämaja ja teised maakeeled, EMS II-9, lk. 703); koorem „ah see oli va tühi koorm tal, ta sai sest koormast lahti,“ nurisünnitusest, abordist (Martna ja teised maakeeled, EMS III-14, lk.620).

Agamy: agaamia, abielutus; abielu mittetunnustamine, abielu või abielu regulatsiooni puudumine.

Alasti: rõivasteta, palja kehaga (Etümoloogia sõnastik – ala); Emanahka näitama – alasti võtma (Keeleveeb, Kõnekäänude ja fraseoloogia andmebaas); „kitsid orasel ehk kitsid orasel“ Kihnu, naisterahva alakeha paljas (Minevikupärandit…, lk. 207); Aadama ülikond (sama, lk. 208); „kitsed orasel“ (lastele öeldud, kui neil mõned kohad paljad“ (Semper, lk. 55); „kas kassi imetad (küsitakse kui nööbid on rinna eest lahti)“ (Häädemeste maakeel, EMS I-5, lk. 979); hingalassi ihualasti (Kodavere ida maakeel, sama, lk. 1002); likaldi- likkaldi alasti, väheste riieteta (?); likal väheste riieteta (Iisaku ida ja Torma maakeeled, Väike murdesõnastik); likaldõ sukkadeta (Vastseliina ja Setu maakeeled); „Tühja kõttu ei näe kiäki, pallast perst nägi igaüks.“ (Karula maakeel, EMS IV-17, lk. 342); Vabal viisil ja ilma häbitundeta vanade eestlaste viisil alasti olemisest, (loe: Ants Hein, Vanaaja pulm, lk. 188); „käib alasti“ halvasti rõivastatult (Tori maakeel, EMS IV-18, lk.427). Vt. ekshibitsionism, paljastama.

Algolagnia: seksuaalse mõnu saavutamine valu põhjustamise või kogemise järel (W. Stekel); piinav himurus, iharus, tiirasus; mõnu ja sugulise rahulduse saamine valu valmistamise või kogemise läbi.

Amor lesbicus: lesbiline armastus, naiste homoseksuaalsus; lesbism.

Anaalne: pära, päramine, päramine iharus (A. Parktal, edaspidi AP); püksimärg (väljaheide); vett heitma (väljaheide), (A. Saareste 4:473); „vesi käib läbi“ – kõht on lahti, „vett heitma ehk laskma ehk puiskama,“ (A. Saareste 4:488); „ärä kahetses, es tohi ütelde ütegi asja pääle ilus, looma ega inimese pääle, siss juhatedi kohe, kos ilus om, kintse vahel.“ (Tarvastu maakeel, EMS I -5, lk. 962); „Ing niidiga kaelas, sitauk nööriga selgas.“ (Hanila maakeel, EMS I-5, lk. 997); „läks metsa pükse kohendama“ – läks sitale, (Pärnu-Jaagupi maakeel, EMS III-3, lk. 418); „Kes on junnagas, sie on ka m…agas. (Kuusalu, Eesti vanasõnad I, lk. 508); „Tagaotsast um süame manu kõõ lähemb.“ (Vastseliina, Eesti vanasõnad III, lk. 253).

Anaalne mõnu: väljaheitetoimingu mõnu (J. Kangur); mõistulugu anaalsest suguühetest (kurja vägivallana) (Eesti rahvakalender, IV, 1985, lk. 85).

Anesthesia (in.k.): sugulese iha ja himu puudumine suguühtes (W. Stekel, 2013, lk. 301). Vt. frigiidsus.

Anilingus (analingus): oraalne ja anaalne suguühe, kus inimene virgutab ehk stimuleerib teise uru-auku ehk anust, kasutades huuli, keelt või hambaid.

Anum lambere (anilingus): uruaugu suuline virgutamine suuga [ani- anus + -lingus, kui cunnilingus]

Anus: uru-auk (C. Retau); uruauk (VK IX, E. W. Wretlind, I. Bloch, M. V. Gruger (1922)); pärak (Velde van de); uluauk (VK IX).

Anuse ja peenise lõim meeles: „Kes on junnagas, sie on ka m…agas. (Kuusalu, Eesti vanasõnad I, lk. 508).

Anuse ja vagiina lõim meeles: „Sitt on sigade pill, n… noorte naeste tants.“ (Viljandi, Eesti vanasõnad III, lk. 101); „Hia sitahäda on paremb ku vilets n… . (Vändra, Eesti vanasõnad III, lk. 91); „Sitik satav sita pääle, puosi satav tütrigu pääle.“ (Leivu, Eesti vanasõnad III, lk. 92).

Aplus: „Tahtja p… ei saa täis.“ (Jämaja, Eesti vanasõnad III, lk. 253); lahk ahnitseja täitmatu nõid (Eesti vanasõnad IV, lk. 112). Vt. devour.

Armastus, arm: germaani sõna (J. Luiga, Mässs…lk. 332); „…tüdruk ja poiss teineteist „hoidsid“ (Sõna „armastus“ ei olnud tarwitusel)“ (M. Raud, Eesti armuilmast, 1915, lk. 39).

Armastu söömise mõistes: „Pruut nägi oivaline välja, hindamatu pidusöök silmadele.“ (U. Sutrop, Maailma…lk. 277); „Rasedus oli muutnud ta isuäratavamaks kui ei iial enne – tema õitsev ilu ja kõik muu tundus nagu ahvatlev kurvikas pidusöök, millesse Fermin oleks kas või kohemaid hambad isukalt sisse löönud.“ (Z. R. Zafon, 2019, lk. 202)[3].

Armukadedus: piinav kahtlus armastatu truuduses, kartus või kibe teadmine, et keegi teine on võitnud armastatu poolehoiu (EKSS 1); kiivus, kiivas, kiivastus, kiivastus kiivama armukadedus (A. Saareste, 1:160). Vt. kiivus.

Armuke(ne): 1. pidev abieluväline seksuaalparner; 2. VAN armastatu, kallim (EKSS 2).

Asmodeus: piibelliku traditsiooni järgi sugulise kõlvatuse deemon (A. Hein, Vanaaja pulm, lk. 116). Vt. https://en.wikipedia.org/wiki/Asmodeus

Autoerotism: oma keha armuiharus, iseenda kogu keha pinna iharus (AP).

Automonosexualism: inimese nartsissistlik enesekesksus, mil seksuaalse rahulduse saamine on võimalik vaid eneserahuldamise või enesefellatsiooni (sugutiluku imemise) teel. (M. Hirschfeld).

Avalik maja: kabeste – naiste kabõ, istekoda (avalik maja) (Leivu maakeel, EMS II–7, lk. 441).

B

Barrenness: ahtrus, sigimatus, viljatus, suguvõimetus, viljakandmatus (J. Silvet).

Bestiality: loomalikkus, elajalikkus (J. Silvet); suguühelooma ja inimese (mehe) vahel (I. Bloch, lk. 641). Vt. sodoomia, zoofiilia.

Bigaamia: kaksiknaise abielu, kahenaise pidamine (G. Ploss).

Biseksuaal: (< bi- + seksuaalne)) 1. biseksuaalne isik, mõlemasooihar inimene; 2. anat mõlema soo sugunäärmete esinemine ühel isikul. (Võõrsõnade leksikon ilmavõrgus). Vt hermafrodiit, gonohorist.

Biseksuaalne: kahe või mõlemasooline; mõlemast soost isikut armastav; mõlemasooihar (VL2012); kahesuguline, kahesugupoolne (G. Ploss); mõlemasoolisus (J. Silvet); kahesoolisus, mõlema soo sugunäärmete ja –tunnuste olemasolu inimesel või loomal; sugulise kiindumuse suundumine mõlema sugupoole esindajatele (VL2000).

Biseksuaalsus: kaksik-idujõud (AP); ANAT ZOOL kahesoolisus, mõlema soo sugunäärmete ja –tunnuste olemasolu inimesel või loomal; PSÜHH sugulise kiindumuse suundumine mõlema sugupoole esindajatele (VL2012); vt hermafrodiitsus;“…umbes aastani 800 oletati mehe üht hinge asuvat naises, kas ka vastupidi pole nii kindel kui see.“ (U. Masing, Eesti usund, lk. 83); „Primitiivne ühiskond kohati tunnustab erinevusi teatavate kindlate liikide vahelgi. Paljude rahvaste juures leidub nn. meesnaisi, mehi, kes kõigiti katsuvad elada nagu naised.“ (U. Masing, 2000, lk. 127).

C

Cisvestitismus (E. Burchard) ka zisvestitismus (M. Hirschfeld): viitab inimestele, kes rõivastavad end oma soole vastavalt. Fetiši korral on küsimus, kas fetišist ihkab tunda fetišit (nööpidega saapad, velvet, siid, naiste riided) iseenda või teise inimese ihul. Hirschfeld viitab fetišismile, kus fetišist rõivastab end oma fetišiga, et kedagi võrgutada või püünisesse meelitada.

Cisgender: inimene, kes kuulub kokku oma sooga, mille on saanud sünniga, kehaga ja isikliku eneseteadmusega (identiteediga).

Coitus: suguühe (ld). Vt. suguakt, suguelu.

Coitus interruptus: (enne seemnepurset) katkestatud suguühe (ld); suguühe oonaani kombel Vihje Juuda pojale Oonanile, kes oli astunud abiellu oma vennanaise Taamariga, kuid keeldus sigitamast talle pärijat (I Moosese 38:4-10) (A. Hein, lk. 154).

Coitus a posteriori: suguühe tagantpoolt.

Coitus condomatus: suguühe kondoomiga.

Coitus hallucination: hüsteeriliste naiste ägedas ekstaasis, tekkinud uskumus, et nad on suguühtes, millega kaasnevad emaka tuiked ja krambid, ning nad ka eritavad lima koos orgastiliste aistingutega. Toimuvad unes, mürgistuste või hüpnootilise ja narkootilise seisundi korral (M. Hirchefeld); Ilmekat näidet kujuteldavast suguühtest võib näha peategelase abikaasa hüsteeriahoos Andrei Tarkovski filmis „Ohverdus“ (1986).

Coitus inter femora, coitus interfemoris: ladina väljend eneserahuldamiseks, kus õlitatud peenis tõugatakse partneri reite vahele, hõõrdumise tekitamiseks. Sooritatakse neljal viisil: 1. parrner seisab või nõjatub tahapoole, 2. partner istub süles, 3. partner lebab voodis vüi laual jalad õhus, 4. pederastia korral hoitakse last kummuli asendis põlvedest. Cif võib aset leida ka viisil, kus peenist hõõrutakse kahe mehe kõhu vahel. Vt. https://www.definition-of.com/coitus+inter+femora

Coitus interruptus: poolelijäänud ühtimine (M. v. Gruber).

Contrectation (puudutada, tunda): üks sugutungi osiseid, suguühte esmane osa, mis huvitub käelisest puudutusest ja paisunud (puhetunud) kihu raugemisest.

Constrictor cunni: vagiina sulgurlihas; urineerimist kiirendav lihas. (W. Stekel).

Coprophilia või scatophilia (scat): suguline erutus ja rahuldus väljaheitest (lõhn, maitse, puudutus). (W. Stekel).

Coram populo: inimeste juuresolekul, avalikult.

Cunnilinctus (H. Ellis); cunnilinctio (I. Bloch): naise suguorganite suuline (ergutamine või virgutamine (stimuleerimine). Cunnilingus: Havenlock Ellise meelest käib see sõna nähtuse kohta, kuid tegevuse kohta sõna puudub. Vt. lambitus.

Cunnilingus: (ld häbemelakkuja ˂ cunnus vulva + lingere lakkuma) naise kliitori, häbememokkade ja tupeesiku virgutamine huulte, keele ja/või hammastega (VL2012); „Ei sest tule midägi välla, ku lehm lakub härga; asja saab siis, ku härg lakub lehma.“ (Karksi, Eesti vanasõnad II, lk. 123).

D

De figuries Veneris: Iidse Kreeka ja Rooma erootilise kirjanduse antoloogia, kus erootilised valdkonnad on objektiivselt kirjeldatud ja grupeeritud vastavalt ainese sisule; „figurae veneris“ (M. Hirschfeld).

Detumescence (impuls of), Detumescentrieb: üks sugutungi osiseid, paistetuse (puhetumise) raugemise (vaibumise, kahanemise, vähenemise) kihu ((sise)aje, tõuge (tegevuseks); järelemõtlematu aje, (kihu); Kihu algne rahuldamise viis – kusepõie tühjendamine. Vt tumenecence.

Devour: õgima, (ahnelt) sööma, nahla panema; pilt neelama, hävitama (J. Silvet),

Digital stimulation: suguelundite erutamine/ergutamine/virgutamine sõrmedega.

Dildo: on enamasti kummist või silikoonist valmistatud ja tavaliselt peenise kujuga seksmänguasi. Vt Godmiches.

Dyspareunia: düspareuunia – raskesti rahuldatav või valuline suguühe, kas meditsiinilistel või psühholoogilistel põhjustel; iha ja himu olemasolu korral mõnutunde puudumine suguühtes (W. Stekel, 2013, lk. 301). Vt. frigiidsus.

E

Eelmäng: õrnutsemine (J. Kangur); käsitama käte vahele, kaissu, sülle võtma; (F. J. Wiedemann, veerg 254); käpsama käppama käpaga, käppadega haarama, (A. Saareste, 4:649); mees – südame silitaja, meele meelitaja, poeetiline sünonüüm, (Setu, J. Peegel, 2004, lk. 17); kaelab kaelustab, kallistab (?).

Eesnahk: (preputium) sugutiotsa liikuvalt kattev nahk (EKSS I); Aafrika Bambara hõimu võrdkujustab eesnahk vagiinat, ning eesnaha eemaldamine muudab hõimuliikme meheks (A. R. Favazza, 1996, Bodies…, lk. 184); kübar eesnahk, (Lüganuse maakeel, EMS IV-19, lk. 636).

Ehal käima: istutama „poisid käisid türavarsi istutama; türa varsi istutama käima“ (Kaarma maakeel, EMS I-5 lk. 1088); „käis soja vee auku külastamas“ (Karja maakeel, EMS I-3, lk. 507), „tema armastab auguga liha“ (Ambla maakeel, sama, lk. 507), „rünnak karvase augu peale (sõduri keeles) (Rakvere kesk-maakeel, sama, lk. 508); jalgeits, öösel tüdrukute juures käima (Urvaste maakeel, EMS II-6 lk. 60): fig. Jalgsi, õitsi ehale (minema) (Rõuge maakeel, samas, lk. 63): jalgsitama – a) jalutama, b) ehal, tüdrukute juures käima (Kanepi… jt. maakeeled, samas, lk. 64); jõmpjaht (ehal käimisest) (Märjamaa maakeel (samas), jõmpima ehal käima (Iisaku ranniku-maakeel, EMS II-7, lk. 256); jõmpsijaht lõbutsemine (Jüri maakeel, samas, lk. 257); jõrr, jõrri otsima ehal käima (Äksi ja Otepää maakeeled, samas, lk. 266); jõõrama ehal käima (Pöide maakeel, samas, lk. 284); jõõsa ehal, ehale, ehalt (Põlva jt. maakeeled, samas, lk. 286) jõõsatama ehal käima (Otepää jt. maakeeled, samas, lk, 286); kabama (tüdrukuid) kabistama, käperdama; ehal käima (Lüganuse jt. maakeeled, samas, lk. 436); kabene fig ehale minema (Leivu maakeel, samas, lk. 440); kaie randa [minema] ehal käima (Jõelähtme jt. maakeeled, EMS II-8, lk. 537); „läks va’ltsnippi las’ma, vei läks val’tsnipi jahile“ (valsnipp on metskurvits) (Karja maakeel, Tuulik… , 1969); lakas käima, tüdrukute ehk nooremate juures tädi- ehk naisterannas käima (A. Kuusberg, lk. 43); luisul käima (Mineviku…, 2012, sõnastik); tüdrukuid ( ̴naiterahvast, ̴tütarlapsi) katsuma ehal käima ( Risti ja Hageri maakeeled, EMS II-9 lk. 844); kelpama ehal käima (Kodavere ida-maakeel EMS II-10, lk. 985); kintsukannel „kidsokannõld“ mängima ehal käima „sa_i taha muutku kindsakannõld mängi?“ „kes tõistõ naise piti käüse“ (Setu maakeel, EMS III-11, lk. 183); kintsupill fig ehal käimisest, „Kas sia kinsu pilli olõd mängu kua või“ (Kihnu maakeel, samas); kintsviiul fig ehal käimisest, „Kintsviiolet mängma“ (Räpina maakeel, samas); sõnast kirik „kirikut lõhkuma“ ehal käima, „poisid käivad kangid olma all kirikut lohkumas“ (Jõelähtme ranniku-maakeel), „poisid läksid kirikut lõhkuma, kangid hõlma all“ (Koeru maakeel) (samas, lk. 207 ja 212); „kitinokkija – öösel tüdrukute akende taga käiv poiss,“ (EMS III-12, lk. 258); knihvil (käima) (Laiuse maakeel) ehal käima (samas, lk. 351), (knihv – Kodavere ida-maakeeles kaval võte, nõks (sama); kodjakjalg ehal käijast, (Nissi maakeel, samas, lk. 372); koivama ehal käima (Vaivara ja Ridala maakeeled, EMS II-13, lk. 467); koibama ehak käima (Jämaja maakeel, samas, lk. 456); kondama ehal käima (Vaivara maakeel, samas, lk. 541); konditama ehal käima (Kambja maakeel, samas, lk. 544); kontjalaline ehaline (Urvaste, samas, lk. 571); kontjalamees ehaline (Urvaste ja Setu maakeeled, samas); kontjalg ehaline (Kambja maakeel, samas); kontkülaline ehaline (Hargla maakeel, samas); kontsale ehale (Hargla maakeel, samas, lk. 576); kontsi väntama ehal käima (samas, lk. 577); kontsil ehal(e) (Vigala maakeel, samas); kontsilene ehaline (Kullamaa maakeel, samas); kontsilt ehalt (Püha maakeel, samas); kontsima ehal käima, ringi hulkuma (Karja jt. maakeeled, samas); kontsipoiss ehaline (Märjamaa ja Vigala maakeeled, samas, lk. 578); kontsule ehale (Märjamaa maakeel, samas); kontvõõras ehaline (Keila, Kambja ja Otepää maakeeled, samas); koodipoiss ehaline (Kihelkonna ja Mustjala maakeeled, samas, lk.582); kootima ehal käima (Kihelkonna maakeel, EMS II-14, lk. 638); kootsil ehal(e) (Jämaja maakeel, samas, lk. 639); kootsiline ehaline (Kihelkonna maakeel, samas); kootsilt ehalt (sama); kosja ehale (Risti maakeel, samas, lk. 735); kosjal ehal käima (samas, lk. 737); kotsal ehal käimine (Jämaja maakeel, samas, lk. 762); saab koti peale – ehal käimisest (Martna ja Harju-Jaani maakeeled, samas, lk. 765); krabama ehal käima [hakkad] (Noarootsi jt. maakeeled, samas, lk. 794); krapasnik ehal käima (Kodavere ida-maakeel, samas, lk. 811); kuipamas ehal (Kadrina maakeel, EMS IV-15, lk. 966); kuipimas ehal (sama); kulditama ehal käima (Kihnu maakeel, samas, lk. 1008); kultima ehal käima (Pöide jt. maakeeled, samas, lk. 1026); kunn „kindel ehal käimise koht“ (Jüri maakeel, EMS IV-16, lk. 35); kugerdama ehal käima (Kodavere ida-maakeel, samas, lk. 142); kõbistama ehal käima, kabistama (Juuru maakeel, EMS IV-16, lk. 186); kõdritsema ehal käima (Põlva maakeel, samas, lk. 193); kõhistama ehal käima (Rannu maakeel, samas, lk. 200); „Iidi tiidi, tieda müöda,/ ajan ärjad aeda mööda,/ ise käin külade müöda,/ laulan küla lakka müöda,/ käsi piia põuve müöda,/ teine teista reita müöda.// Katsume karvamassinaid – / kas punamakkarid maganed,/ kau karvarid katsuned?“ (Hermamäe vald, VK XII, lk. 480); käbikülas käima ehal käima (Kadrina maakeel, EMS IV-17, lk. 385); läks kähvi ehale, (Kolga-Jaani maakeel, EMS IV-17, lk. 416); käija käüäjä ehalin (Kihnu maakeel, EMS IV-18, lk. 419); käima ehalkäimisest, „putsul käima“ (Emmaste maakeel, samas, lk. 426); küla peal(e) ≈ pidi ehal(e) (Jõelähtme ranniku maakeel, EMS IV-19, lk. 654), külakoer ringihulkuja; ehalkäija (Torma maakeel, samas, lk. 655), külakurnaja „Ägedalt ehalkäiv poiss,“ (Vastseliina maakeel, samas, lk. 657).

Ejaculatio proecox: enneaegne seemnepurse.

Ejakulatsioon: uhkamine (M. v. Gruber, 1920); seemne uhkamine (M. v. Gruber,1922), väljapritsimine, pritsumine (Velde van de).

Ekskrement: (<ekskrem (ld excrementum)),füsiol väljaheide, roe; asi loomulik vajadus, ekskrementeerimine, oma asjale minema, oma asjal olema või käima, oma asja või asju ajama (EMS I-3, lk. 471)

Ekshibitsionism: (˂ld exhibēre välja panema) haiguslik tung suguelundeid või rindu avalikult paljastada, enesepaljastamine (VL2000); Teopoiss läheb parsile magama. „Läksin mina õhtul kojuse,/ (h)eitsin parsile magama,/ panin mina riistad ripakile,/ munnikotid köigakile/ oma neiu oete kohta,/ pereneiu peata kohta./ Ärkasid neiud (h)ommiku üles,/ (h)akid seda imetlema:/ „On see (h)ullu (h)undi (h)ända/ või on see jänetse jalga/ või on see rebu rebakse käppa?“/ Tuli siis körtsu Liisa sinna./ „Olete lollid või jääte lolliks,/ tunne ette seda riista!/ See on noorme nobe vasar,/ vanade meeste valju vasar/ kõhuotsa kaasikus,/ nabavarre naarismaal,/ viimaks ihuallikus./ Katsu siis ka mis magu,/ kas ta ihuga korda käib!“ (VK V, lk. 691); Kes kiikuvaist neidudest uhkem? „Kiies kiike korge’elle,/ korge’elle, kauge’elle,/et mina paistan Paide’eie,/ rinnad Riia moisa’aie,/selga kumab Kuuramaale!…“ (VK VI-2, lk.136); Õlu viib meeled peast. „Umal õikas orosse,/ käbi kärkis kärusse./ Õlu võtab mieled mieste piast,/ tanud targa naiste piast./ Mehed mütsita müravad,/ naised tanuta tantsivad,/ poisid püksata plagavad,/ tillivartast vangutavad.“ (VK VIII, lk. 688). Vt. alasti, paljastama.

Emakas: naise kehas olev õõnsus, kus loode (laps) idaneb ja kasvab (J. Aavik); lapsekoda (E. W. Wretlind, Mineviku…, 2012); emakoda, pojakoda, emaihu, emäkott, emätupe, (naise puhul) lapsekoda, lastekoda, kodamus, kodimus, sigidus (E.Ernits, Kas emaks või söögitoru“, Eesti Loomaarstlik Ringvaade, 2014, lk. 32); „Uteruse st animal sperma desiderants.“, Emakas kui seemne järel haarav emakasloom (Velde van de, lk. 142); lapse-koda Gebärmutter (F. J. Wiedemann, veerg 315), lapsekoda lahti tegema Die Gebärmutter brechen (sama); emaka kael emakoja kael ehk kaelak (A. Saareste, 1:1291); seos söögituruga – ematis (ematik) ehk emakas, ehk emasool, (Wd), söögikõri (A. Saareste, 1:1138); emakavähk emakasööja (W. Wretlind, 1923); koda emaks, emakaõõs (Lüganuse jt. maakeeled, EMS III-12, lk. 366); käbivasikas emakoda (Juuru maakeel, EMS IV-17, lk. 386); lapsekoda emakas (Lüganuse ida jt. maakeeled, EMS IV-20, lk. 942); lastekoda emakas (Kadrina maakeel, EMS IV-20, lk. 985); latsekoda emaks (Halliste jt. maakeeled, EMS IV-20, lk. 998); lapseauk euf emakas „Äbedusel on kaks mokka. Nende keskel kusiauk ja lapseauk.“ (Jüri maakeel, EMS IV-20, lk. 942). Vt. vagiina

Eostamine: sugutus, sugutatavus – rasestumise- ehk eostumisvõime (M. v. Gruber).

Erektsioon: sirgumine, kangumine (suguliikme kangus), erektsiooni kadumine – peatus, „…iha äkiline kustumine ja liikme lõtvumine.“ (M. v. Gruber, lk. 51); erutuse ehk püstitõusu olek (C. Retau); kangenemine (I. Bloch); „Erektsioonivõime saab alguse sünniga ja ei kao enne surma. Erektsioonivõime on kaasasündinud ega vaja aega arenemiseks. Pikaajaline erktsioon on loomulik, seni kuni on seotud libiidoga.“ (W. Stekel, 1939, lk. 39); „Kell kerkib kenä piäle. (Ilus tüdruk tekitab iha) (Kodavere ida-maakeel, EMS II-10, lk. 991)¸ kõva „türa kõva nigu kang siilu all.“ (Rannu maakeel, EMS IV-17, lk. 347), „pullitap lehmä, vänte endäl lähep ka kõvess.“ (Nõo maakeel, samas); kõvatama kõvaks muutuma (peenisest) „tal kõvatap ta ütte viisi.“ (Nõo maakeel, EMS IV-17, lk. 356); kõvitama kõvaks muutuma, „vanal mehel viel kõvitab, aga enäm ei õle senest asjaajajat.“ (Lüganuse maakeel, EMS IV-17, lk. 364); „Justkui hiidlase riist: puhh tõuseb, puhh vajub“ väga muutliku inimese kohta. (Mineviku…, 2012, lk. 214); „Otraputru paisub pajas ja p…s.“ (Viru-Nigula, Eesti vanasõnad II, lk. 500). Vt. priapism, satüriaas.

Erogeenne: FÜSIOL suguiha tekitav (VL2012); suguiha tekitav, erutav (J. Silvet).

Erootika: loomistung looduses (J. Luiga, 1995, lk. 195).

Erootiline: meeleline; armu- ja suguihaline (VL2012); suguihaline, armastusluuleline (G. Ploss…).

Erotism: suguiha (G. Ploss…).

Erutus (seksuaalne): kõdistus (M. v. Gruber); tuhin (Velde van de).

F

Falliline, fallilisus: iseenda suguelundite iharus, iseenda suguline iharus (AP).

Fallos: suguti, peenis, mehe suguliige; selle kujutis (sigivuse ja viljakuse sümbolina) (VL2012); iharusest küllastatud suguelund (AP). Vt. phallus.

Fecundate: viljastama, seemendama, rasestama (J. Silvet); sugutamine (koerad, pullid, täkud), kannustamine (kuked, isapardid ja isahaned) (J. Kangur).Vt rasestama.

Fecundation: viljastamine, seemendamine, rasestus (J. Silvet).

Fecundity: viljakus, sigivus (J. Silvet).

Fellatio: suuseks, oraalseks; Oraalseks, kus imetakse mehe peenist või muud fallilist eset (dildot), ning virgutatakse peenist huulte, keele, suuga, et pakkuda mehele sugulist mõnu. Võib, kuid ei pruugi lõppeda orgasmiga.

Fellatsioon: (˂ld fellare imema) (mehe) sugutiluku imemine või keele ja huultega hellitamine orgasmi tekitamiseks (VL2012).

Fetischism: võluseusk (maiste asjade: taimede, loomade, jõgede jne. kummardamine) (G. Ploss).

Fetish: fetiš, jumaldatav asi, ebajumal (J. Silvet); (Portugali feitico, Itaalia fetisso –maagia, võlu), fetiši all mõistame piiranguid armastuses, kus armastus kantakse üle inimeselt inimese osale või mõnele elutule füüsilisele objektile, mis on seotud armastatud inimesega (I. Bloch).

Fetishism: fetišism, fetiši kummardamine (J. Silvet).

Fetiš: (pr fétiche ˂ port feitiço amulett ˂ ld facticius kunstlik) RELIG kultusese, kultuslikult kummardatav ese, millele omistatakse üleloomulikku maagilist jõudu nt. loodusrahvail päike, maa, kivi pärlid, kehaosad; PILTL liialdatud austamise objekt (VL2012).

Fetišism: RELIG usk fetišisse, fetišite kummardamine, üks usundi ürgseid vorme; fetišismi igandeid leidub ka tänapäeva usundeis, nt reliikviad, säilmed, ikoonid; PILTL millegi pimesi kummardamine või austamine (VL2012).

Fetišist: fetišitesse uskuja (VL2012).

Fetus, foetus: feetus, vililane (J. Silvet); loode hilisemal arenemisastmel emaüsas (VL2012).

Folie-`a – deux: jagatud psühhoos. “Paarisuhtes on mõlemal parneril vaja väljuda oma nartsissismist ehk psühhootilistest seisunditest,mis suhtes tekivad. Paaride võime ühiseid psühhootilisi momente ära tunda ning neist koos välja tulla, kõneleb suhte arenemisest – liikumisest nartsissismi seisundist välja, abielu suunas.“ (J. Fisher, 2013, lk. 45)[4].

Foreplay: eelmäng. Vt. eelmäng

Frigiidsus: (naise) sugukülmus (VL2012); frigiidsus – nõrgenenud või vähenenud suguühte iha ja himu (W. Stekel, 2013, lk. 301), Stekel toob esile Rohelderi[5] mõisted anesteesiast, frigiidsusest ja düspareuuniast, ning arvab niisugune jaotus on Rohelderi suvaline kirjeldus ning et himu ja iha on psühhoanalüütiku arvates meelest väljatõrjutuna, alati olemas, kuid inimese enda poolt mitte märgatud või ära tuntud. Anesteesia kirjeldavat tähendust ei saa psühhoanalüütik samuti vastu võtta. Sama on ka frigiidsusega, kus iha ja himu on ka teadvusetusse meelde välja tõrjutud. (Samas).

Frottage (ingl): a. Toiming, kus inimene hõõrub ennast teise inimese vastu või katsub teist inimest (olukorras, kus hulk inimesi on kitsasse ruumi kokku surutud), ilma teise inimese teadmata, saades sugulist rahuldust; b. vastastikuse kokkuleppe alusel teineteise vastu hõõrumine, kas riides või riieteta, sugulise rahulduse saamiseks.

Frotteur (ingl): inimene kes hõõrub end vastu teise inimese keha, et saada sugulist rahuldust.

G

Genitaalne seksuaalsus: tüvijõud.

Genitaalne tung: nõelamise tung (Ratsionalist).

Godmiches või godmiche või godamiche (pr), godemiche (sk): kunstlikult valmistatud mehe suguliige või selle kasutamine. Vt. dildo.

Gonadectomy (ingl.): munasarjade eemaldamine naistel, ehk esmaste sugunäärmete eemaldamine (W. Stekel).

Gonohorist: (< kr gonos järglane, seeme + chōris eraldi) zool lahksooline olend (näiteks selgroogsed ja enamik lülijalgseist). Vastand hermafrodiit (Võõrsõnade leksikon ilmavõrgus).

Grupiseks: „Kahe tõisku mehega maganud rehe all.“ (Kodavere ida maakeel, EMS II-8, lk. 564); Mida suust kukub. „…Mis sina laulad, laiska litsi,/ suud kulutad, suur uora!/ Küll mina nägin siegi aja,/ kui sinut koplis koinittiie,/ pingi nurgas pistetiie,/ paju alla painattiie./ Koju jäivad koinurauad,/ paju alla painurauad,/ pingi alla pisturauad./ Küll mina nägin siegi aja,/ kui sinu au aeti,/ särki säärile vieti/ tua taga tapuajassa/ kuue kutsari vahella;/ poiss oli alla, poiss oli päälla,/ ise kierit keske’ella. …“ (VK VI-2, lk. 463).

Günekoloog: naistearst (van de Velde).

Gynecomastia: ülemäärane (liigne, liialdane) rindade areng meestel (Webster Third New Dictonary), kasutab (W. Stekel).

H

Hephephilia: kleptomaaniline fetišism, eelistusega teatud cloths – riie (riidematerjal, üksik riidetükk); laudlina; riideköide; kalev (villane riie) või goods (vallasvara, asjad; varandus; hüved; kaup, kaubad, tooted; Am eriti riidekaup; veos, veetav kaup, veokaup) (W. Stekel).

Hermafrodiit: BIOL sugukaksiklane, mõlemasuguline olend (VL2012); (<hermafrod < pn Hermaphroditos, Kreeka müt-s jumal Hermese ja jumalatar Aphrodite poeg) biol sugukaksiklane, mõlemasuguline olend, Vastand gonohorist (Võõrsõnade leksikon ilmavõrgus); kabu: … hermafrodiit, sugukaksiklane, mõlemasuguline olend (Eesti Rahvalaulud, IV, lk. 360); asjad – kahed asjad (hermafrodiidil) (Lüganuse, Emmaste ja Põltsamaa maakeeled, EMS I-3, lk. 470). Vt. biseksuaal, biseksuaalne, biseksuaalsus, gonohorist.

Hermafrodiitsus, interseksuaalsus: BIOL liitsugulisus, mõlemasugulisus, sugukaksiklus, isas- ja emassugurakkude moodustumine ühes loomas või inimeses (VL2012); vt. biseksuaalsus.

Himu: kange tahtmine, kirglik soov, tung või isu (EKSS 1); A. Saareste on paigutanud sõna tahtma alla iha, kihk, kiim, himu, kirg, ihar, himur, ja sõna tahtmine alla himu, iha, ihk, kihu kihk, ja isu (3:1085-1099); Vaata lähemalt EMS I-5 lk. 967-986, kus himu on magus, kuid liiga palju on imal, lääge. Seos himu ja idanemise vahel (lk. 968). Himule liitub ihar ja iharus. „Kes lihahimus eläb, sii rasvanälga surep.“ (Karksi, Eesti vanasõnad, II, lk. 149); „Kaua oma otsinud.“ „…Mis mina pean tegema- /nädalat pole näinud naista,/ kuud pole, ella vennukene,/ kuud pole koinimata,/ nädalata näppimata!“ (VK XII, lk. 726); Lihahimu, kus poisid libahuntidena söövad tüdrukud saunas ära (tüdrukud „puruks kistud“, „ ära kistud“, „tükkis otsas“, „otsas“), ainult pead jäävad alles sauna aknalauale. „Libahundid saunas tüdrukuid murdmas.“ (O. Loorits, 1998, lk. 172-181); Ihaldatav ja põlatav neiu. (Vt. Eesti rahvalaulud, III-I, lk. 280-297); „Kui himu eest vedaja tahtmine tagast tõukab, siis kondid kolavad järele.“ (Otepää, Eesti vanasõnad I, lk. 259), „Kui himu kadunud, siis armastus läind.“ (Tori, lk. 259, samas); „Mida süda himustab, seda saba peab saama.“ (Vigala, lk. 234, samas), „Silm näeb, mis süda himustab.“ (Jämaja, Eesti vanasõnad II, lk. 85); jönkama „naiste rahval alumine õts kihub tahab sügeldädä saada ehk jälle mõni ütleb jöngätä.“ (Lüganuse maakeel, EMS II-7, lk. 365); jöss „aga täl see kihu ja jöss (suur) tahtmine ja (pealesunnitud) himu.“ (Kihnu maakeel, EMS II-7, lk. 369); isa (söögi) isu, himu (Karula ja Sangaste maakeel, EMS I-5, lk. 1061); isahhama isunema, himustama (Lutsi jt. maakeeled, samas); isahtuma 1. isunema; himustama „süvvä isahtuss, juvva tahtuss“ (Lutsi maakeel), 2. äkitselt meenuma „kakkui latsõlõ isahtu nisa miildõ“ (Lutsi maakeel)( (Setu ja Lutsi maakeeled, samas); isahuss 1. (söögi)isu; himu, 2. ootamatu mõte (Setu jt. maakeeled, samas); isaldama himustama, ihaldama (Anseküla ja Mustjala maakeeled, samas, lk.1062); isaldus =isaluss (söögi)isu; himu (Saarde jt. maakeeled, samas); isandus (söögi)isu; himu (Emmaste jt maakeeled, samas, lk. 1064); isanõ isune; himukas (Sangaste ja Urvaste maakeeled, samas, lk. 1065);[Tundub, et himu mõiste on laiem kui sugueluga seotu, ning seostub laiemalt tahmise ja saamisega, sagedamini söömise ja sugueluga (vt EMS I-5, lk. 1090-1092). EMS I-5, lk. 1061-1065 seostuvad isu ja himu isaga kui isasega.]; isutama 1. isu tundma või tekitama, näljane olema, 2. himu tekitama, himustama (Haljala ranniku- ja teised maakeeled), „isutab alaldi (seksida),“ (Lüganuse maakeel, EMS I-5, lk. 1092); hivvama tahtma, himustama (Räpina maakeel, EMS I-5, lk. 1110); lihahimu taga ajama, lihahimu taga nõudma, lihahimu sees elama, himustama – nõudma, soovima, kiimlema, himu tundma (liiderdama, hoorama)himu kui tahtmine, kui tahe (K. Kikas (H. Stael)); lihahimu, silmahimu (H. Stael, lk. 85); himu kellegi järgi väljendab suhtumist kellesegi, millessegi, või vahekorda kellegagi, millegagi, „menel tüdrugul perse kipitseb paigulist isaste järge.“ (Kihnu maakeel, EMS II-7, lk. 320); „Tema imu käi selle tüdrugu järgi.“ (samas, lk. 323); [Himu kujunemise rajajooni: varasemad kehalisemad, janu – joomahimu, isu – kõhuhimu, lihahimu, tasapisi liitub mõnutunne ja himust saab meelelisem tunne – lõbujanu, südamehimu.]; hoota (Setu) tahtmine, himu (A. Saareste, 4:959); hiivendama himustama, taga ajama (seos sõnaga vaatama) „Tüdruk hiivendab seda poissi.“ (Lüganuse, A. Saareste, 4:959); jõõr himu, kiimalus (J. Aavik); iiral 1. innal „mõni tedrek oo nõnna iiräl, kui poissa näeb,“ (Vigala maakeel), 2. valmis, hakkamas (Nissi maakeel) (Vigala ja Nissi maakeeled, EMS I-5, lk. 902); „Himmustage hüüd surema holega Jummala sanna selget pima ja head visi…“ (Eessõna (aastast 1847), teine trükk 1773, (esimene trükk 1739) Piibli raamat, (1862) Tartu); „liha käsk käib waimu käzu vastu“ Das Fleisch streitet wieder den Geist, (F. J. Wiedemann, veerg 251); himu tazama, tazandama die Begierde stillen, kirlikku soovi, iha, himu rahuldama (F. J. Wiedemann, veerg 1125); eeldus tugev ihaldus, suguhimu (A. Saareste, 1:1266); „nii ilusat tüdrukut nähes lihameel ja silmahimu hämmeldasid kerglase laadapoissi mõistuse“ (A. Saareste 3:773); jõrgavus suguhimu „no mehe, nu aava toda jõrgavust takan, et na oma jõrgavust saava öörätäda (rahuldada) (Kambja maakeel, EMS II-7, lk. 264); jõrgutama paugutama, mürtsutama: põrutama (Kodavere ida maakeel, samas); „Mässamiste terve ilu/ himustuste iselaad…/ tunneb ilu tunneb valu/ laseb tõusta selle hääle,/ himu, himude peale…/ öö on hing ja öö on ihu/ pimeduses salakihu…/ …, et rahval rumal kihu/ näha katki kistud/ kuues lahtist ihu,…/ Kõik on ahnelt/ häbi ihas…“ (Jaan Oks. Kannatamine. Oratoorium. 1920); „Anna himole maad, siis himo saab sino üle kuning[aks],“ „Kui himmu iist veda ja tahtmine takast tõukas, sis iks asi edenes,“ (Otepää, Eesti vanasõnad I, lk. 259), „Kui himu kadunud, siis armastus läind,“ (Tori, samas), „Meie ei ole himude peremehed, vaid nemad ikka meie peremehed,“ „Sul ärgu olgu himustust, mis teise taga tolbutab (ära püüa seda mis teisele kuulub),“ (Otepää, samas); Topi nina tõrva sisse. „Mis sa törvane töreled,/ mis, karvane, käratsed,/ rasvarakku mooga riidled!/ Tipi oma nina tulesse,/ kasta rasvaraku sisse!/ Vaada, ramp ranna ääres,/ kui sul (h)imu, siis mine ime,/ kui sul kirg, siis mine kisu,/ kui sul nälg, siis mine näri!“ (VK V, lk. 299); Teopoiss läheb parsile magama. „…Siis vanamoor vastu törelemaie:/ „Mis te (h)ullud (h)irvitelle,/ isekeskis naeratelle!/ Vat need on need kuldsed kellikesed,/ (h)öbenuppu (h)eljukesed.“/ Siis neiud nurkas (h)öiskamaie:/ „Oh sa kuku siis maha, sa kuldakella,/ saja maha, sa saksa öuna“/ Kuku minu kuue kurdudesse,/ saja mu särgi siiludesse,/ (h)üppa mu (minu) eluallikasse!“ (VK V, lk. 691); „Laupäeva õhtul saab [kolm] head sooja asja: sooja sauna, sooja putru ja sooja eite.“ (Ambla, Eesti vanasõnad II, lk. 114); Ärge põlake poisse! „:::“Külapoiss, minu ella venda,/ tule minu juurde juttulegi/ ja kõrva konelemaie,/ katsu kikida nisida!““ (VK VI-2, lk. 256); Vii mehel, vihaleheke! „Tüdruk vihelnud ennast mehele, sõnudes: „Vitt kiheleb, vitt kiheleb./ Vii mehele, vihaleheke,/ panõ mehele, paoleheke,/ suada mehele, saialeheke.“ (VK VII:2, lk 108); „Mida silm näeb, seda süda himustab.“ (Rannu, Eesti vanasõnad III, lk. 82); Otsides kaotas kakrad. „Miina läks mäele mantsikalle,/ linna alla lillakalle,/ päivalilli noppimaie,/ ja punaheina korjamaie./ Tal tuli meele meesteriista,/ tülgesta[6] türa punane./ Siis punaheinad puistas teele/ ja päivakakarid kautas/ seda riista otsides.“ (VK VIII, lk. 1046); „Kunas pudrumändnäljas, või taarikann janus.“ (Halliste, Eesti vanasõnad II, lk. 717); Ei enne laulatust. „Kiilub neiu, karjub neiu,/ kiilub kinnivõtte’esse,/ karjub lakka kande’esse./ Sai tema lakka – seisis vakka,/ pööras suu poisi poole,/ hakkas poisilta küsima:/ „Mis sinul püksissa põgiseb,/ all värvela väriseb?/ Kas võib anda neiu kätte/ ja pista neiu peossa?“…“ (VK X, lk. 258); „…Tuli see tuhing minule,/ hakkasin Hansul ütlemaie,/ Kaarelile kaebamaie:/ „Tulge nüüd minu tubaje,/ astu minu asemelel,/ kohmi mind aga kaendalusse!/ Nipi minda, näpi minda,/ nipi nüüd minu nisada/ nii kui nahku kinda’aida;/ katsu mu karusikesta,/ vaata valge reite peale!/ Võta võti püksistagi, hoia minu ihu ilusti,/ kaitse karvanassikesta!““ (VK X, lk. 182); „Vaadates kasvab himu.“ (Lääne-Nigula, Eesti vanasõnad III, lk. 539). Vt. lemb, himu, ind, kiim, iha, kihk, kihu.

Homoseksuaalsus, lesbilisus: urning (F. Schöneberger…); samasooline sugutung (J. Kangur).

Homoseksuaalsus peidetud, varjatud kujul: kahe mehe, üheaegne vaginaalne ja anaalne (päramine) suguühe naisega, kes on nende vahel, bordellides nimetatud asend – „sandwish“ (võileib, sändvitš.) Seesugune sugutungi kõrvalekalle on meeste poolte kõrgelt hinnatud. Samas on niisuguses suguühes selgesti äratuntav homoseksuaalne mõnu. Naine on vaid vahendaja, kes kaob/hajub/hääbub suguühtega kaasnevas mõttekujutluses (W. Stekel, 1939, Impotence in the male, I, lk.102 ja 325); kälimees „Nee [poisid] aa ühe ougu kälimehed (magatavad sama tüdrukut)“ (Emmaste maakeel, EMS IV-18, lk. 447), „Nemä üten kuun käevä nigu konagi üte mulgu kälimehe,“ (Nõo maakeel, samas).

Hoor: iidse germaani laen hoor, port pordik (Halliste, E. Ernist); port hoor, pordujaht, portus hoorus (J. Gutslaff); portikus hoor (ERMXXXVIII, Rasedus.); hor Hure, hora vizil elama, hora-tö, hora-jaht, hora-pidaja, hänna-hor, horade-hor, kärna-hor, kiimane hor, linna-hor, maailma-hor, man-te-hor, rügemendi-hor, silla-hor, sõidetud-hor, turu-hor, türgi-hor, wene-hor, wenelaste hor (F. J. Wiedemann, veerg 724), althõlma naine Hure (hoor), alt hõlma tö Hurerei (hooramine, hoora elu)(samas, veerg 737);

Hoorama: huren, die Hure: jõõrama hoorama (Pöide maakeel, EMS II-7, lk. 284); „Kitse nülgima“ hoorama, kits on kuradi loom (J. Seuner, lk. 55)

Häbe (vulva): „häbedusemägi“ ehk „Veenusemägi“ (C. Retau); kits euf naise, eriti neiu häbe; „su kits sai siis vahel vett rüibata koa“ (neiu oli meres), (Muhu maakeel), „kits paistab, ega põle kaeras käind (Pilistvere maakeel) (Muhu ja Pilistvere maakeeled, EMS III-12, lk. 261); „Linik katt naase hiussit, kata ai naase häpü.“ (Vastseliina, Eesti vanasõnad II, lk. 175); armusuu häbe „Tuuts tuu tuuleluud, pühi pruudi armusuud.“ (Otepää maakeel, EMS I-3, lk. 440); „Häbeduse avaus, pisike kehas olev lõhe.“ „Häbeduse huuled või mokad.“ (C. Retau 1910); hebbe, hewwe, hõbe häbe, hebbeduss, hebbedust häbedust (J. Gutslaff); häbedus häbi, häbendama häbenema, häbistama, teotama. (K. Kikas, H. Stahl); ketu väikese tüdruku häbe: „tütarlapsel öeldi: ketu paistab ehk kitsed lähevad orasele.“ (Kursi maakeel, EMS III-11, lk. 13); kolu häbemepilu (Lüganuse maakeel, EMS III-13, lk. 516); häbi häbe vanasti (A: Saareste, 4:888), häbeduse nälk häbeduse mägi (A: Saareste 2:1316)(vt. veel A. Saareste 3905-909); Rahvausundi järgi vihtlevat vanatüdrukud, kui nad sauna lähevad, oma häbet eriti raevukalt ning lausuvad sealjuures, täis vihavimma: „Säh, säh, wanna silikam!/ Ja, ja, wana jalgewahe!/ See sinno pudru püt,/ Se sinno kogi kot,/ Se sinno soja ölle kan,/ Se sinno wöi nap!/ _ Home tuleb sole uus kohhus,/ Siis ma otsin sulle uhhakad[7],/ Kammin sind kadaka wihhaga!“ (A. Hein, lk. 382).

Hüpermenorröa: tuntud ka kui menorraagia, on regulaarselt kogetud raske menstruaaltsükkel, koos normaalsest suurema verehulga või pikema kestusega.

Hüümen: neitsinahk (E. Ernits).

Hyperthelia (ingl.): rinnanibude ülearvuline või ülemääraline olemasolu (I. Bloch).

I

Iha: kirglik soov, kange tahtmine, sisemine sund midagi saada või teha (EKSS 1); armutuhin „Jumal oitku, ku vana katus põlema läheb“ öeldakse eakate immeste armutuhina kohta, mida olevat sama raske kustutada, kui vana katust. (Mineviku…, 2012, lk. 213); „Liisu ütles: Lööme lusti!/ Lükka sa mu reied püsti./ Katsu sa mu karva mäge./ Tükk oli metsa, teine lage./ Ääri kaudu on tal mägi./ Keskelt välja jookseb jõgi.“ (M. Mereäär, 2015, lk. 80); lihameel; hälkmä ihaldama (ERL IV); isutama näljaseks, isuseks tegema, näljutama (samas); janu „…sina ei sa oma naizest, oma janu täiz“ du hast immer Begierde (kirglik soov, iha, himu) nach deinem Weibe (F. J. Wiedemann, veerg 142) [Sinu iha ei lõpe kunagi, nii kui sinu janu ei lõpe. Suuline iha on esimene ning januna aluseks igasugusele ihale.]; munniwalu Geilheit (iharus, himurus, kiiml(is)us, tiirasus (der Männer), persewalu (der Weiber) (F. J. Wiedemann, veerg 1302); soovivad isunevad (T. Paul, lk. 306 või 361(?), Usalda ennast. (U. Masingu ja T. Pauli kirjavahetus); „Sa tõotasid naisõta elädä,/ tõotasid kaasata kasuda,/ tuli see õnnis õhtuaega,/ kallis kaissuvõtttemine,/magus mahalangõminõ,/ suu juures suikuminõ – / ei või’s naisõta elädä,/ ei või’s kaasata kasuda.“ (VK VII:1, lk. 529); pruudi valimisest „…Võta aga tilluke terävä – /sie sünnib sinu sülese,/ sie mahub sinu majase,/ ulatub sinu uõnõtesse!“ (VK VII:1, lk. 555); himu, ihaldus, ihk, ihe, kihu, kiramus, kenu (A. Saareste, 1:1264-1266); „kui mina nuoremb olin…siis käidi ikke laupäeva õhtal ihal“ (Kadrina maakeel, EMS I-3, lk. 599); „Kui päev loojas on, iha kestab paar tundi.“ (Äksi maakeel, EMS II-10, lk. 1069); [Huvitav seos looduse ja tundeelu vahel! (AP)]; ihe (ihke) ihkamine, himu (J. Aavik, 1921, lk. 28); halu haluse, soov, iha, isu (J. Aavik, 1921); hingepidu ihaldus, hingekosutus (Martna jt. maakeeled, EMS I-5, lk. 1031); [Mis eristab iha ja himu? Kas iha on kire läte? Kas iha üleminek kihuks, tähendab tahtmise muundumist suguliseks, meeleliseks himuks, kireks…, millist on raske vaigistada? (AP)]; „Niisugune waigistamata kirg on kui tuli, mis kõik ära sööb, kui põhjatu kuristik, mis kõik ära neelab – aru, varanduse ja tervise.“ (R. v Kraft-Ebing, lk. 7, F. Schöneberger…); „…suguiha võib vägevaks himuks muutuda…“ „…suguiha on suguwõim…“ (F. Schöneberger, lk. 10); janu soov, iha (mingi asja järele) (Haljala ranniku maakeel, EMS II-6, lk. 78); ihalema ihkavalt imetlema (Kalevala); ihaldama, ihastelema igatsema, soovima, ihkama hõiskama, (hõisates) kiitma (K. Kikas, H. Stahl); jõõr 1. suguiha, kiimalus, tiirasus 2. himu, iha, tahtmine (Vigala jt. maakeeled, EMS II-7, lk. 283); Räpina pool arvatakse toominga õitsemise kohta järgmist: „Tuum õitseb,tüdrukud hakkavad poisse tahtma…“ (G. Vilbaste-Vilberg, 1935); kiramus kirg, iha „Sel mehel on suur kiramus siden, kas suab aga naesserahvass kätte, oli ta õma vai võõras, sie ei loe.“ (Kodavere ida maakeel, EMS III-11, lk. 195); „Isane tahab nii kaua emast, kuni suudab jalga rattarummu peale tõsta.“ (Eesti vanasõnad, I, lk. 432); Mis sa ootad? „Mis sa ootad neiukene,/ mis sa loodad, neiukene?/ Mis sa ootad õhtu eele,/ mis sa vaatad päevaveeri?/ Õhtu tuleb ootamata,/päev läeb looja lootamata,/ küla poiss tuleb kutsumata, kastub tissi käskimata./ Ei ma oota õhtu eele,/ ei ma vaata päevaveeri!/ Päev võib jääda veeremata,/ poiss võib jääda tulemata,/ tissid jääda puutumata!“ (VK VI-2, lk. 199); hammas veres ≈ verel meelepärast maitsnud, tunnetanud; tekkinud kihk, iha selle järel (Kuusalu jt. maakeeled, EMS I-2, lk 328).

Ihar: (uus sõna) himuline, iharus, iharolek (J. Aavik, 1921, lk. 28); 1. meelelist iha tundev v. väljendav, himur, 2. harva, ablas, ahne. (EKSS 1); imar 1. imal, lääge 2. ihar (Häädemeeste jt. maakeeled, EMS I-5, lk. 968); ira 1. ihar, himur, tiirane, 2. erk; peru (Karksi jt. maakeeled, EMS I-5, lk. 1036); iratsema 1. himustama, ihaldama, a. (midagi) soovima; endale ihkama, (Kambja maakeel, samas), b. iharust tundma ; indlema „ei ole omast mehest küllält, iratsep, tahap tõisi mehi“ (Rannu jt. maakeeled, samas), 2. hullama, vallatlema (Karksi ja Rannu maakeeled, samas) (Kambja jt. maakeeled, EMS I-5, lk. 1036); iratsemb himuram, iharam (Otepää maakeel, samas, lk. 1037); iratsuss himu, iha (Rannu jt. maakeeled, samas); a. (tungiv) soov b. (tugev) sugukihu „[mees] aap oma iratsust külla pitti takan,“ (Kambja maakeel, samas) Kraps neiu. „Ei ole aega neidusella/ ega naisel, ega lapsellagi,/ kelle miel teeb miesta saada,/ vasta poissi valmistada,/ abikaasale karata.“ (VK VI-2, lk. 210).

Iharus: suguiha, himu, mis tekib eelmängu käigus.

Imikumõrv: lapse kaela murdmine (A. Hein, lk. 154).

Imikuonaania: varane imiku eneserahuldamine (J. Kangur, 1937).

Immissio penis: suguline vahekord.

Impotentsus: suguvõimetus (F. Schöneberger…, M. v. Gruber).

Impotentsus: 1. võimetus suguühteks alanenud erutatavuse tagajärjel- impotentia coeundi; 2. võimetus täielikuks coitus’eks ülivarajase orgasmi tõttu – ejaculatio praecox; 3. võimetus sigitamiseks seemnerakkude puudumise või puuduliku elujõu tõttu – impotentia generandi. (J. Saarma, lk. 179); mehe impotentsus on eelkõige võimetus rasestada naist, mitte mehe võimekus vahekorraks; Halval ilmal tööl. „…Mina olin munnini mudassa,/ kellani kesaviessa./ Muda rikkus munnikese,/ kesavesi kellakese.“ (VK VI:I, lk. 591); „Naine lebab selili, rinnad ei ole püsti ja see muudab mehe impotentseks[8].“(G. Róheim, 1945, Aphrodite…lk. 385). Vt. suguvõimetus, sigimisvõimetus.

Incubus: [inkubus] (ld) MÜT painaja; keskajal ka kuri vaim (VL2012).

Incubus: autoerootiline (oma keha armuiharus) kogemus magades – luupainaja, nn. „väikene öömees“, kes astub magava naisega suguühtesse ning kutsub esile iseenesliku orgasmi. Vt. Succubus.

Ind, inna: ind innu: 1. ind, inna emaslooma (perioodiline) sugukihu, „lehm sõnni innaga.“ 2. ind, innu tegutsemisiha; õhin, innustus. (EKSS 1); ind sugukihu jooksuaeg, aju (loomadel) (Saaremaa jt. maakeeled, EMS I-5, lk. 988); inn sugukihu, iha, tahtmine (loomadel, (Halliste jt. maakeeled, EMS I-5, lk. 1030); innaline indleva emaslooma kaaskond (Kihelkonna maakeel, EMS I-5, lk. 1031); innatama indlevat emaslooma taga ajama (isased), (Jämaja maakeel, samas); innutama 1. inna ajal ringi jooksma, paarituma (loomadel) 2. taga ajama, järele kihutama (samas, lk. 1032); jeldus paarituskihk, ind (Emmaste maakeel, EMS II-6, lk. 692).

Intercrural (ka intercrular) sex: (inter- ja Latin crura, “jalad”), ka tuntud kui femoral/interfemoral seks/suguühe, kus puudub penetratsioon, ning kus mees tõukab libestatud peenise partneri reite vahele koos peenise hõõrumisega reite vahel. (H. Ellis) https://en.wikipedia.org/wiki/Intercrural_sex

Intiimsus: usalduslikkus; puhtisiklikkus, eraelulisus; suguelulisus (VL2012); majataba – poeetiline sünon. (J. Peegel, 2004, lk. 140), mis tagab mehe-naise suhte intiimsuse; irvakile „Ei sen mihe inge uks naljald irvagille lähe (ei avalda saladusi),“ (Kuusalu ranniku maakeel, EMS I-5, lk. 1055); irv tähistab Sangaste maakeeles naise suguelundit (irv naise suguelund, vulva (Sangaste maakeel, EMS I-5, lk. 1054); irevil (Torma jt. maakeeltes, EMS I-5, lk. 1038) 1. mittetihedalt paokil „Püksiouk oo irevil,“ (Hanila maakeel, samas), 2. paljastatud nähtaval.

Intromission: suguühte alustamine, peenise sisestamine tuppe (J. Silvet).

Irruamatio, “Egyptian Rape:“ Irrumatio on oraalse suguühte viis, kus mees surub oma peenise teise suhu, erinevalt suuseksist, kus imetakse mehe peenist ning virgutatakse peenist huulte, keele, suuga, et pakkuda mehele sugulist mõnu. Irrumatio viitab ka Coitus inter femor’ale. Ladina oskussõnavara eristab kaht viisi. Esiteks suuseks. Teiseks irrumatio, kus irrumator valitseb toimuvat rütmilist liikumist. Antiik Roomas tähendas irrumatio mehe oraalset vägistamist. Vt Coitus inter femora, Vt. https://en.wikipedia.org/wiki/Irrumatio#Non-penetrative_sex

J

Järelsünnitus: päramised, järelsünnitus (Pärnu-Jaagupi ja Järva-Jaani maakeeled, EMS II-7, lk. 312); puhastes, viimatsed, teised pooled (lk. 61), teised puulsed (lk. 67), puhastsed,järelsünnitis, teised pooled, teised puulsed, viimatsed (sõnastik, Mineviku…, 2012); tõisepuultse, päramised (Ennemuistsed…, 2008); „tõse poole“ (ERM XXXIII); istuka (soome keeles, M. Mead); koermu – päramised, lootekest (Setu maakeel, EMS III-12, lk. 392); koristus – järelsünnitus, päramised (Karksi maakeel, EMS III-14, lk. 689); tagumine kraam – päramised (Risti maakeel, samas, lk. 783); asi – viimäsed asjad (päramised, järelsünnitus)(Kodavere ida maakeel, EMS I-3, lk. 471).

Koostaja/koguja Ants Parktal, 26. juuli 2019.

[1] Kasutan Mikk Sarve pakutud sõna maakeel tähistamaks murret (M. Sarv, 2018 Maa-ilm. Tallinn: Varrak)

[2] Võõraskakk = võõras naine; kürb = suguosa; erko = maiusroog.

[3] Zafon, C. R. (2019) Vaimude lanürünt. Tallinn: Varrak

[4] Living on the border. Psychotic processes in the individuaal, the couple, and the group. 2013, eds. D. Bell and A. Novakovic.

[5] Hermann Rohelder (1866-1934), saksa seksuoloog.

[6] Tülgas = jälk, vastik, vastumeelne, ebameeldiv.

[7] Uhhakad = kadakad.

[8] Miks? Nii võib juhtuda kui mehe teadvusetus meeleosas on rind ja peenis üks ja seesama, kaob rind, kaob ka peenis. Mehe teadvusetus meeleosas võib peenis olla samastunud ka rinnanibuga. Niisuguse samastumise ürgsem alus on rindade samastamine isaslooma sarvedega, ning sarvedeks arvatakse nüüd naise rinnanibud. (G. Róheim, 1945, Aphrodite…lk. 377)