Term : tähissõna

Term: Tähissõna

1. Inglise keelne mõiste: term.

2. Eesti keeles kasutatav mõiste: termin.

3. Tõlge Silveti (2009) Inglise-Eesti sõnaraamatu järgi:

– term: 1. piir; tähtaeg, -päev, tärmin, kestus(aeg); lgv oskussõna, termin; semester; jur istungjärk; pl (maksu- v hinna)tingimused; pl kokkulepe; pl vahekord; (matemaatilise avaldise, loogilise otsustuse) liige, term; pl sõnastus, väljendusviis, sõnad; 2. nimetama, määrama.

Võõrsõnade leksikon (2012) : termin, (ld. piir, raja); 1. lgv oskussõna, täpselt piiritletud tähendusega sõna või sõnaühend erialakeeles; 2. loog otsustuse ja süllogismi osa. Sõnaraamatu tähendustest on meie meelest sobivam oskussõna kui täpselt piiritletud tähendusega sõna või sõnaühend. Kuna meeleilmas hõlmab tähistamine, tähis ja tähendus nii teadvustatud kui ka teadvustamata meelt[1], tundub oskussõna olevat liiga seotud oskustega ja tegevustega ning piiride seadmisega teadvustatud meeles.  Oskussõna kasutamine võib luua mulje, et tähendused keeles on ainult läbi tegevuste õpitud ja harjutatud oskused, jättes kõrvale tähenduste kujunemise teadvustamata protsessid. Kokkuvõtlikult: oskussõna on sobiv vaid teatud määral, kuid samal ajal eksitav oma osalise kasutusvõimaluse tõttu, mis võib laieneda meele teadvustamata alale, kus tähendused sünnivad eelkõige aimamise ning taju teel.

4. Pakume eesti keelseks mõisteks: tähissõna.

5. Põhjendused:  Uurides Eesti Keele Seletav Sõnaraamatut (2009, 5 osa, lk. 1052), tähissõna[2] me ei leidnud. Küll leidsime sõnu, mis tulenesid ja seostusid sõnaga täht: tähtima (tähin), 1. kirja vm. postisaadetise saatmist postiasutuses registreerima; 2.hrv tähistama; ümber tähtima, sõnu täht-tähelt ühest kirjasüsteemist teise üle kandma, translitereerima; tähtine, hrv tähine, tähis-; tähtis, 1. oma väärtuse, vajalikkuse, mõju vms. poolest esiletõusev; millelegi mõju avaldav, määrav; 2. kõrge positsiooniga, mõjuvõimas; uhke, upsakas; tähtjas, I kujult tähte meenutav, haruline; II van tähtis; tähtsalt; tähtsus, tähtis; olulisus; positsioonikus, mõjusus; tähtsusetu, (tähtsusetus), tähtsuseta, ebaoluline, tühine; positsioonita, mõjuvõimuta; tähtsustama, tähtsaks pidama, üle tähtsustama, liiga tähtsaks pidama v. tegema; tähttäheline, täht-tähelt toimuv; otsene, väga täpne, täht-tähelt, tähthaaval; otse, väga täpselt, põhjalikult, üksikasjalikult.

Eesti Keele Sõnaperede (Vare, 2012, II osa) raamatust leiame (lk. 913) tähendusi sõnale täht: kirjamärk; taevakeha; kujult taevatähte meenutav asi; ametlik paber; märguanne; piltl. kuulus inimene, staar. Tuletistest tooks esile järgmisi sõnu (lk. 913- 916): tähtis; tähine; täheldama; tähistama; tähtima: märgistama; tähistama: (ära) märkima; tähis: tähistav märk.

Nii Seletavast Sõnaraamatust kui ka Sõnaperedest näeme kuidas täht seostub ühelt poolt taevalaotuse ja teisalt tähtedest moodustatud kirjete ehk sõnade laotusega paberil.

Peep Ilmet pakub tähtsõna: sõna täht tähistab, kuid sisaldab hinnangulisust (tähtis) isegi teatud enesekeskset nartsissismi.

Tähtsõna kui metafoor toob meelde taevalaotuse, kus on oluline täht, mis seostud tähtkujuga (lausega, erialaga), tähesüsteemiga, galaktikaga. Tähtsõna seega loob seoseid ja üldistusi ning seostub võrdkujutamisega ehk sümboliseerimisega.

Tähtsõna kui termin meeles toimuva, oskussõna  kui tähistaja käitumises toimuva kohta. Olenevalt, mida termin käsitleb/kirjeldab/sisaldab – kas meeles toimuvat või tegevuses juhtuvat. Eristamise aluseks nartsissismi määr: mida enam enesekesksust ja vähem reaalsust seda enam tähtsõna, ja kui vastupidi siis oskussõna.

Teistes sugri-mugri^[3] keeltes uurides Eesti Etümoloogia-Sõnaraaamatu (2012, lk. 565) leiame Läänemeresoome-volga tüvega sõna täht: : tähe tähte; öösel taevas heleda täpina paistev taevakeha; kiirjalt kulgevate harudega kujund; kirjas hääliku v häälikuühendi tähistamise märk; kirjalik tõend vm ametlik paber; (tunnus)märk. Veel tähendusi: märk, jälg, sedel, tõend, paberhinne, säde, tärn, (taeva)täht, lauk, tähn, (haava vms) arm. Lisaks samatüvelised sõnad: tähendama : tähendada : tähendan, teatud sisu, mõtet edasi kandma, millelegi viitama, millelegi märgiks olema; midagi endast kujutama, midagi endaga kaasa tooma; ütlema; mainima; millegi v kellegi suunas v peale näitama, osutama; tähtis : tähtsa : tähtsat, oma väärtuse, vajalikkuse, mõju vms poolest esile tõusev, millelegi mõju avaldav, määrav; kõrge positsiooniga, mõjuvõimas; uhke, upsakas.

Meelis pakub tähissõna, sõna mis toob selgemalt esile tähistamise ehk võrdkujutamise kui meeles toimuvaga.

Eesti Keele Seletav Sõnaraamatust (2009, 5 osa, lk. 1051) leiame tähis: 1. millegi asukohta märkiv ese, kujutis, kujund vm. märk; juhatav märk, (tee)viit. 2. mõistet, suurust vms. märkiv kokkuleppeline graafiline märk (kujund, täht, tähekombinatsioon vm.) sümbol, märk. 3. eraldusmärk; toote-, firma- vms. märk. 4. tundemärk, märk (4. täh.). 5. piltl see, millest juhindutakse v. mille poole püüeldakse. Lisaks veel tähistaja: sümbol; keel. Keelemärgi hääldus- v. kirjakuju; tähistama: 1. tähis(t)ega varustama, märgistama; tähise abil v. kaudu esitama, kujutama, osutama. 2. millegi tähiseks, märgiks olema, nii midagi väljendama, millelegi viitama, osundama. a. (kohale, paigale viitavana). b. (sümbolina, keelemärgina). c. (üldisemalt millegi tunnusmärgina, tunnusena). d. (mingi olulise sündmusega ühenduses). 3. mingit sündmust (pidulikult, üritus(t)ega) meeles pidama, tähistama; tähisteos: pöördeline, silmapaistev teos, tähtteos; mingit tähtpäeva tähistav teos; tähistus: tähistamise tulemus, tähis(ed); tähistamine.

6. Kasutatud kirjandus:

Eesti Etümoloogia-Sõnaraamat. (2012) Toim. I. Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Eesti Keele Seletav Sõnaraamat. (2009), 5 osa. Toimetajad: M. Langemets, M. Tiits, T. Valdre, L. Veskis, Ü. Viks, P. Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Silvet, J. (2009) Inglise-eesti sõnaraamat. Tallinn: Tea Kirjastus

Vare, S. (2012) Eesti Keele Sõnapered. II osa. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Võõrsõnade leksikon. (2012) Toim. T. Paet, Tallinn: Valgus

7. Autorid: Mõtteid omast meelest term’i tõlkeks eesti keelde mõlgutasid Meelis Sütt ja Ants Parktal ning pakume tõlkeks tähissõna, mille pakkus Meelis. Täname ka toetava mõtte eest Peep Ilmetit.

25. september 2015.a./30. märts 2016.a.

[1] Näeme meele tähendust laiemalt, mõeldes meele tähendusena psüühikat, milles teadvus võib hõlmata nii teadvustatud kui teadvustamata ala.

[2] Ilmavõrgust leidsime tähissõna ajalehest Päewaleht, nr. 191, 14. juuli 1934, ühest uut sõnaraamatut tutvustavast artiklist, ligilähedaselt samas tähenduses, mida meiegi pakume.

[3] Soome-ugri rahvaid  tähistava soome-ugri asemel oleme võtnud kasutusele sõnaühendi sugri-mugri. Toetume ühelt poolt Uku Masingu poolt kasutatud soome-ugri rahvast tähistava tähissõnale sugri ning oleme liitnud sellele Haabsaare (Haabsaar, E. (2009) Soome-ugri saamine. Uurali kivi- ja metalliaegne tsivilisatsioon. Tallinn: Argo)  poolt kasutatud tähissõna mugri. Haabsaar näeb soome kasutamist ugrilaste tähissõnana „… igandina ajast kui üht rahvast peeti sugulasrahvaste hulgas ülimuslikuks ja kõiki teisi nimetati tema järgi.“ (lk. 10). Seevastu tuletab Haabsaar tähissõna merja merjalastest, rahvast, kes kunagi moodustas soome rahva tuumikosa ning loob ajaloolises plaanis küllalt täpse tähendusvälja asendamaks tähissõna soome. Täpne tähissõna Haabsaare meelest oleks merja-ugri, kuid ilmselt on hetkel mõistlik kasutada nn. ülemineku väljendusviisi.