Vested meelesõõlamisest II osa

Teine loeng. 

Meelesõõlaja arusaam mõtlemisest. 

Kuidas inimene mõistab iseennast ja ümbritsevat maailma? Ümbritsevat maailma tajutakse meelevõimete toel, luues alul osaliste ja katkendlike mälujälgede alusel piltkujundeid ning mõistetakse tegelikkusele osutavatele sõnade1, mõistete, arusaamiste ja teadmiste abil. Mõtlemine pidevalt vahelduvatest tunnetest selgitab nii tegelikkuses kui tõelisuses toimuvat, võimaldab eristada meeleilma ümbritsevast maailmast. Tajume iseennast läbi  tunnete, ümbritsevat maailma mõistame mõeldes mõtteid. 

Meelevõimete poolt tajutu sigitab tundeid, tunnetega seotud phantaasiaid2 ja mõttekujutusi ning mõttekujutlusi,3 mis omakorda arenevad tegelikkust kogedes mõteteks.4 Korduvatest tegelikkuse proovile panemistest ilmunud arusaamistest moodustuvad teadmised.5 Tõelisus sünnib tundetõest sirguvatest teadmisest tegelikkuse kohta. Mida enam kogemustest pärit teadmisi, seda enam mitmekesistub meeleilm, sigib usaldust tõe vaistliku tunnetuse võime ning mõtlemise vastu. Unelmate ja mõtete6 üheaegne viibimine ja nende vastastikune suhe meeles võimaldab leppida arenemise vastuolude ja pingetega. Kaalukeel tunnete ja mõtlemise vahel võib sealjuures kalduda nii ühele või teisele poolele: probleemide lahendamine nõuab selget mõistust, karnevalimöll „hullu panemist.“ 

Toimetulekuks vajalikku võimet sõnastada ja mõista tundeid on Briti meelesõõlaja Wilfred Bion nimetanud psühhoanalüütiliseks funktsiooniks, eestistatult  meele sõõlamistalitluseks. Tunnetele tähenduste leidmise vajadus on saatnud inimest alates esimestest häälitsustest, helidest kuni sõnade kasutamise ja mõtlemiseni.7 Mõtlemine8 korrastab ja korraldab meeleilma ainest – sugemeid9 ja osiseid,10 sõnastab tähendusi, et mõista, ning koetada11 ja rühmitada mõistetud ainest meeles. Sõnad on meeleilma arenenum viis alal hoida meeleilma terviklikkust. Varasemas arengus on seda ülesannet täitnud alul emaüsk ja hiljem  emanahk,12 kaasasündinud nahk. Freudi sõnul on esimene ego, keha kattev nahk. 

Sõnade tähendused on kultuurikesksed13, seletades ja kirjeldades nähtusi vastavuses kultuuri eripärale.14 Inglise keelne sõna to depend tähendab nii sõltuvust kui ka usaldust, eesti keelne tõlge sõltuvust ja olenemist. Tõlgitud tähenduses puudub usaldus, alles on vaid sõltuvus. Samas on nii inglase kui eestlase meeleilmas sõltuvuse kaaslaseks usaldus: mis tõlkes on kaduma läinud. Kultuurierinevus ilmutab end sõnades. Tundeelu on külluslikum sõnade poolt kirjeldatust. Seevastu jagab eesti keele oma ürgses loomuses ja omanäolisuses ehk omailmas,15 koos erinevate maakeeltega heldelt sõnavarale tundeelu tähistamiseks. 

Kultuurierinevus keeles hõikab ilmekalt vastu inglise keelses sõnas to contain16 end talitsema, mis  Bioni sõnul kirjeldab ema tegevust, kes  talitseb lapsele arusaamatutest sensoorsetest aistingutest sündinud algelist ärevust. Võttes lapse tunde oma meelde containing it,17  seedib ema ainese lapse jaoks mõistetavaks, andes taritud tunde lapsele mõistetavana tagasi.18 Üks tõlke võimalusi on ohjeldama või vaos hoidma. Sõnad pärinevad põllumajandus kultuurist, kirjeldavad toime tulemist hobusega. Ohjadega hoitakse hobust kündmisel vaol, nii ohjatakse ka ohjamatu lapse tundeid vaos. Maalähedane toidust andev töö kõlab kaasa laste kasvamises. Eesti keeles võib silmata mitmeid erinevaid arusaamisi iseendast, osana looduse loomusest ja toimimisest. Varasemast kütikultuurist leiame näiteks rea sõnu kurameerimise kohta, milles seostuvad jaht ja võrgutamine teineteisega: ahvatlema, meelitlema, peibutama, oma võrku tõmbama, mõrdama ehk oma mõrda tõmbama, lingutama ehk oma lingu tõmbama, ära meelitama, ära eksitama, hullutama, pead segi (segamini) ajama. Meenutan siinkohal tänapäevase jahi olulist erinevust kütikultuuri aegsest, kus jahilooma jahiti vastastiku võrdses suhtes, tänapäeval loob optilise sihikuga vintpüss alustrajava ebavõrdsuse jahtija ja jahitava vahele.19 

Tunnete sõnastamine ja mõistmine toimub läbi võrdkuju(s)tamise (sümboliseerimise).20   

Võrdkuju(s)tamine,21 milles tundeid kujutatakse sõnade abil, rajab võimalusi meeleilma arenemiseks, säilitab tasakaalu sisemiste vajaduste rahuldamise ning välimiste tegelike võimaluste vahel, ning loob piisavalt selge ühenduse tegelikkusega.  

Tajumisel siginenud tunded, mõjutavad ja varjutavad võrdkujustamise või võrdkujutamise22 poolt  loodud tähendusi. Tajutud objektiga23 teadvustamata aines salailmas, võib tähendusi moonutada, pöörates sõnade võrdkujulised tähendused hoopis pea peale või hingemurru korral riisuda sõnadelt  tunded või tunnetelt sõnad. Võrdkuju(s)tamine, mis eristab võrdkuju esemest, kujundist, sünnitab sõna kaudu kaotuse. Keel tähistab objekti tema puudumises.24 

Võrdkuju(s)tamine eeldab võimet taluda ema puudumisest siginevat pinget. Talutavast puudusest saab sigineda mõte ja ürjata mõtlemine puuduse üle arvab Bion. Prantsuse meelesõõlaja Jacques Lacani sõnul, on ema kohalolek võimalik alles siis kui laps on võimeline taluma ema puudumist ning sõnad on puudumise esimesed saadikud. Kui Lacan arvab, et ema ilmub meeleilma seoses puuduse talumisega, siis Bioni meelest puudusest johtuva mõtlemise kaudu. 

Võrdkuju(s)tamise abil,  on võimalik teatud osa, teadvusetus meeles peituvate varase lapseea himude ja kihude ainesest sõnastada. ning muundada arusaadavaks. Suguliste ja kurja vägijõu (agressiivsus) kihudest arusaamine avab võimalusi iseenda kui sugulise olendi üle mõtlemiseks.  

Mõtlemise ja võrdkuju(s)tamise puhul on oluline meenutada, et vahetut käitumist juhivad tunded ja alles seejärel toimub kogetu üle mõtlemine sõnu kasutades. Ka viimase aja neuroteaduse uuringud viitavad tõsiasjale, et käitumine rajaneb tunnetele ja eelnevale kogemusele toetavale aimule. Järgnevad mõtted ja mõtlemine, mis seletab juba toimunut, loovad kuhjuvalt uusi kogemusi. 

Näiteks näo silmamine. Teist inimest nähes hõlmab esmane tajust lähtuv tunne, mis tärkab teatud aju piirkonnas, kõik mälule antud hetkel kättesaadavad eelnevad nägudega seostuvad tundekogemused. Olenevalt eelnevatest suhetest ning inimesest, keda antud hetkel tajume, (võõras, tuttav või lähedane), tärkab 14 millisekundi (NB 14 tuhandikku sekundit) jooksul tajutud inimesega seostuv tunne, kas vähemal või suuremal määral, olenevalt tajuja tegelikkuse tajuvõimest antud ajahetkel. Ärevuse ja pinge olukorras ei pruugi tekkinud tunne  tegelikkusele vastatagi. Teises aju piirkonnas sündiv korrastatud arusaamine, ehk näo äratundmine ja kindlaks tegemine, kellele nägu kuulub, tugineb mõtlemisele ja võtab aega 400-500-600 millisekundit ehk ligikaudu pool sekundit.  

Mõtlemise ürgpärivuslik  fülogeneetiline25 areng. Kuidas leitakse tunnetele sõnu, mida leitud sõnad tähendavad ja milliseid sõnu kasutatakse26 oleneb mõtlemise laadist, mis on kujunenud suguvõsaloolises või isiklikus arengus. Psühhoanalüütiline teooria eristab suguvõsaloolises arenemises  kolme tegelikkuse mõtestamise arengujärku. 

Varase mõtlemise animism.27 Animismi saadab kõikvõimsusetunne28,29 ja maagiline mõtlemine, seletades tundmatust ja aidates ohjata teadmatusest tulenevat abitust ja viha. Animismi iseloomustab arusaam, ümbritseva maailma elavast loomusest. Näiteks on eveenidel nn tulekeel, kus tähendused leitakse tule põlemise viisist ja tule häältest. Tulekeelel on sõnastik ka süte praksumisest. Tulekeele sõnumid jagavad tähendusi tegevustele või sündmustele.30  

Mõttelised (abstraktsed) sõnad ei kirjelda tegelikkust, vaid moodustavadki tegelikkuse, milles sõna ongi tegu ja seetõttu ohtlik kui teda vaos ei hoita. Sugri animismi iseloomustab nn. vaikimise kultuur, kus sõnade lausumine seostub hingede väljakutsumisega, mis võib olla ohtlik, kuna hinge kohatu ilmumine, toob kaasa haigusi ja õnnetusi. Lobisemine on sugri kultuuris võimatu. Vaikimise kultuur väldib keelemaagiast tulenevaid ohte. Samas võib vaikimine olla kõnekam kui tuhanded sõnad.31 

Animistliku mõtlemise arenedes omandasid sõnad kaksipidise32 tähenduse. Ümbritseva maailma maagiline mõistmine oli vajalik, et seletada, aru saada ja toime tulla keerulises ning ohtlikus eluümbruses.  

Animistlikus mõtlemises seab piiranguid tabu,33 kus elus loodus karistab keelust üleastujat ning  tootem.34 Tootem kui austuse objekt on oma kaksipidiselt olemuselt üleminekunähtus animistlikult mõtlemiselt religioossele35 koos liikumisega võrdkujustamiselt võrdkujutamisele, enam abstraktsema mõtlemise suunas. Suhe tootemiga on kaksipidine, mis võimaldab lepitada meeles võrdkujutamisest johtuvat kaotust. Kuigi tunne eristatakse sõnast jäävad nad tootemi näol kokku. Sugri kultuuri tootemloom karu, oli küll puutumatu (armastus), kuid samas kombestiku raamides oli  karu tapmine (viha) võimalik. Nii liiguti alul väliste piiride seadmise kaudu samm-sammult meelesiseste piiride kujunemise suunas. 

Tunnetele rajatud mõtlemine kujundab korduvates kogemustes, kogetud tunnete üle mõtlemises, üha täpsemaid peegeldusi välimisest maailmast, arusaamisi tegelikkusest.  

Animismist kasvas välja religioosne mõtlemine, religioon.36 Arusaamatute loodusnähtuste seletajateks on nüüd jumalad. Kõikvõimsustunne ja maagia liigub kogukonnalt kirikule ja  usuliidrile. Kõikvõimas jumal, kes teab kõike, on kõikjal ja aitab kõiki, kaitseb kogukonda abituse ja hirmu eest. Meenutan, tuntud karikaturisti Heinz Valk´u hüüdlauset nn. Laulva revolutsiooni aegadest, et „ Me võidame niikuinii!” Kui Valk nii juba ütles, siis nii saabki see ka kindlasti nii olema, seda uskusid inimesed kui jumalasõna. Karikaturisti hüüdlause andis inimestele uut usku, keerulises ja pingelises olukorras. Religioosses mõtlemises on puudus täidetud usuliste arusaamadega, mis ei pruugi alati  vastata tegelikkusele. Micolaj Kopernik’u arusaam, et maa pöörleb ümber päikese leidis katoliku kiriku poolt raevukat vastuseisu, kuna ei vastanud kiriku teadmisele päikesesüsteemist. 

Kogukond kasutab nüüdki loitsimist, manamist, palvetamist või muud maagilist keelt, kutsudes meeltesegaduses appi täiskasvanud võimukaid kujusid (salatajus peituvaid vanemaid), kellele ülialandlikult alluda. Religiooni mõjujõud annab tunnistust inimese loomulikust abitusest, temast määratult suurema ja tugevama jõu teadmatuse ees.  

Religiooni oluline kutsumus on toetada inimesi rasketel aegadel, aidata iseseisvalt toime tulla määramatuse või tundmatusega teadmiste vallas, mille üle ei ole võimalik mõelda, kuna me ei tea sageli isegi seda, mille üle mõelda. Isiklikku religiooni, kus inimene on omaks võtnud religioossed väärtused, kuid ei osale usulistes rituaalides on inimesed kirjeldanud kui kirikut omas meeles. 

Tänasel päeval aitab lisaks eelnevatele viisidele ka teaduslik (loogiline) mõtlemine seletada maailmas toimuvat. Meelesõõlaja  arusaamise järgi  sigineb teadmine ümbritsevast maailmast tunnetest teaduslikult mõeldes. Kuid ka teaduslikus mõtlemises sünnivad hetked, mil loogika on end ammendanud. Uue paradigma leidmiseks on vaja endisesse kogunenud vastuoluliste ideede vahel välja valida uus juhtiv idee. Ühe mõtlemise paradigma37 juurest pole võimalik lahkuda uude loogilise mõtlemise teel, paradigmade vahelist lõhet saab ületada vaid intuitsioonile38 toetudes. Meelesõõlamine eristab abstraktse mõtlemise kus otsitakse mõtteselgust, tunnete üle mõtlemisest, kus otsitakse selgust tunnetes. Kui abstraktses mõtlemises püütakse välistada tunnet, mis häirib tõe otsimises loogilist mõttekäiku, siis tunnetest mõtlemisel keskendutakse aistingute, tajude, kujutelmade ning tunnete poolt sünnitatud segaduse selitamisele ja mõistmisele, arusaamise ja teadmiste leidmisele.  

Ontogeneetiline,39 üksikisendi arenguga seotud mõtlemine.  

Inimene kogeb esmalt kahassuhtes emaga võrdkujustamisest sündivat mõtlemisviisi ja seejärel kolmainsussuhtes võrdkujutamisest sündivat. Suhtes emaga kujuneb tähendus tundele kui „asi iseeneses.“ Kogetud tunne on lapse jaoks vahetu, ega seostu veel tegelikkusega.  Koetist ehk struktuuri meeleilmas ei moodustu. Pildilised võrdkujud siginevad sarnasuse alusel, tähenduste vahelisi vastastikuseid seoseid ja asetusi meeleilma ei ilmu. Kolmainsussuhtes ema, isa ja laps nn. Oidipaalsel40 ajal saab tunne erinevaid, tegelikkust peegeldavaid tähendusi, sünnib meeleilmas koetis kui tähenduste põiming, alus välise maailma tõetruuks mõistmiseks. 

Kahassuhtes emaga soovib laps vajaduste täit ja kohest rahuldamist. Suhtlemine emaga toimub ainult tunnete teel.41 Helid on häälitsused,42 mõtted pildilised, tundelised kujundid. Sõna tähendus väljendub ühes ja ainsas tundes. Arusaamine suhte olemusest ja vajaduste rahuldamise võimalused seostuvad ebavõrdsusega suhtes. Kahassuhte liigne elustumine täiskasvanu meeleilmas, võib meestel põhjustada impotentsust kui suguliselt silmipimestav naine või naise jõuline orgasm suguühtes seostub mehele emaga, kelle ihaldamine on keelatud.43  

Tavaliselt iseseisvub laps psühholoogilises mõttes kolmandal eluaastal. Meeleilmas on välja kujunenud piisavalt tõeline, tegelikkusele vastav püsiv kujutlus ja arusaamine iseendast, teistest inimestest ning suhetest. Oidipaalses ehk kolmainsussuhtes lisandub sõnale üha enam ja enam uut tähendust, uusi võimalusi  paljutähendusliku maailma silmamiseks. Nüüd selgub lapsele, et  ema võib olla ka naine, abikaasa, töötaja, tütar. Kolme liikme olemasolu kolmainsussuhtes võimaldab mõistete liigitamise (klassifitseerimise), kuna kahe nähtuse liigitamiseks on nüüd olemas ka liigitamise alus.  

Sugueluga seotud tunded leiavad oidipaalses olukorras sõnad, mis ühendavad meele tegelikkusega44 uuel viisil. Sugulise ja soolise eneseteadmuse kujunemine on nüüd võimalik, kuna mõtestatud sõnad võimaldavad mõtlemist iseenda sugulise ja soolise olemuse erinevuste üle. Sünnib võimalus loovaks täiskasvanulikuks paarisuhteks, kus mõnu ja nauding peitub suguühtest saadud orgasmis. Kusjuures kehaline sugutung on rikastunud meeleilmas uute tundetähendustega – helluse ja hoidmisega. 

Oidipaalne suhe vajab püsimiseks paariliste ühist mõtlemist suhtes toimuva üle. Rääkimist vihkamisest, armastusest ja suguelust. Lisaks sünnib igast eripärasest suhtest vajadus leida suhtlemiseks uute tähendusega sõnu. Sõnade olemuslik tähendus eristab kahassuhte kolmainsussuhtest, nii kui eelmäng suguühtest. Olemuselt oidipaalne,  kuid jätkuvalt sõnatu suhe, võib tasapisi omandada kahassuhte iseloomu, kuni taandarenguni jäädavasse kahassuhtesse, mil rõhuasetus suguelus liigub suguühtelt eelmängule.  

Suguelust mõtlemist häirib kiindumuse ja sugutungi leppimatu vastuolu, milles üks tühistab teist ja vastupidi. Tekkinud vastuoluliste tunnete lahendusteta kokkupõrked  salatajus võivad samuti häirida suguelu. Kahasuhtest pärineb kiindumus, iha mõnuleda kehaliselt koos paarilisega. Väljaarenenud sugutungi iseka rahuldamise vajadus koos sooviga rasestuda või rasestada sigineb meeleilma kolmainsussuhtest. Piisavalt sobivat tasakaalu kahe vastuolulise vajaduse – ühtesulamise ja eristumise – vahel, on võimalik leida vaid vastastikuses ja võrdses paarisuhtes, kus paarilisteks on inimesed, kel lapsena on olnud võimalus emaga nii ühte sulanduda kui ka eristuda ning on piisaval määral emast eraldunud.  

Häireid võrdkuju(s)tamises.  

Psühhoanalüütilise plaanis võib kirjeldada viit laadi tõrkeid:  

1. võrdkuju kui selline ei ole eneseväljendusteks kättesaadav (meele lõhestamine trauma korral); 
2. võrdkuju on tekkinud, kuid on mingil põhjusel väljatõrjutud salatajusse; 
3. võrdkuju on tekkinud, kuid moonutatuna tõrjutud eelteadvusel olevasse meeleosasse; 
4. võrdkuju ei ole tekkinud, kuna suhe vanemaga ei taganud vajalikke tingimusi võrdkuju tekkimiseks ja kujunemiseks; 
5. võrdkuju on tekkinud, kuid purustatud hingemurru poolt.

Erinevad mõtted kokku kogunud, üles tähendanud ja sidunud Ants Parktal aastal 2013. Täiendused 26.03.2014; 24.08.2014; 15.07.2017; 29. detsember 2019/ 25. september 2020/ 6. juuni 2021/ 17. juuni 2022/ 17. juuli 2022 

Teine loeng. 

Meelesõõlaja arusaam mõtlemisest. 

Kuidas inimene mõistab iseennast ja ümbritsevat maailma? Ümbritsevat maailma tajutakse meelevõimete toel, luues alul osaliste ja katkendlike mälujälgede alusel piltkujundeid ning mõistetakse tegelikkusele osutavatele sõnade1, mõistete, arusaamiste ja teadmiste abil. Mõtlemine pidevalt vahelduvatest tunnetest selgitab nii tegelikkuses kui tõelisuses toimuvat, võimaldab eristada meeleilma ümbritsevast maailmast. Tajume iseennast läbi  tunnete, ümbritsevat maailma mõistame mõeldes mõtteid. 

Meelevõimete poolt tajutu sigitab tundeid, tunnetega seotud phantaasiaid2 ja mõttekujutusi ning mõttekujutlusi,3 mis omakorda arenevad tegelikkust kogedes mõteteks.4 Korduvatest tegelikkuse proovile panemistest ilmunud arusaamistest moodustuvad teadmised.5 Tõelisus sünnib tundetõest sirguvatest teadmisest tegelikkuse kohta. Mida enam kogemustest pärit teadmisi, seda enam mitmekesistub meeleilm, sigib usaldust tõe vaistliku tunnetuse võime ning mõtlemise vastu. Unelmate ja mõtete6 üheaegne viibimine ja nende vastastikune suhe meeles võimaldab leppida arenemise vastuolude ja pingetega. Kaalukeel tunnete ja mõtlemise vahel võib sealjuures kalduda nii ühele või teisele poolele: probleemide lahendamine nõuab selget mõistust, karnevalimöll „hullu panemist.“ 

Toimetulekuks vajalikku võimet sõnastada ja mõista tundeid on Briti meelesõõlaja Wilfred Bion nimetanud psühhoanalüütiliseks funktsiooniks, eestistatult  meele sõõlamistalitluseks. Tunnetele tähenduste leidmise vajadus on saatnud inimest alates esimestest häälitsustest, helidest kuni sõnade kasutamise ja mõtlemiseni.7 Mõtlemine8 korrastab ja korraldab meeleilma ainest – sugemeid9 ja osiseid,10 sõnastab tähendusi, et mõista, ning koetada11 ja rühmitada mõistetud ainest meeles. Sõnad on meeleilma arenenum viis alal hoida meeleilma terviklikkust. Varasemas arengus on seda ülesannet täitnud alul emaüsk ja hiljem  emanahk,12 kaasasündinud nahk. Freudi sõnul on esimene ego, keha kattev nahk. 

Sõnade tähendused on kultuurikesksed13, seletades ja kirjeldades nähtusi vastavuses kultuuri eripärale.14 Inglise keelne sõna to depend tähendab nii sõltuvust kui ka usaldust, eesti keelne tõlge sõltuvust ja olenemist. Tõlgitud tähenduses puudub usaldus, alles on vaid sõltuvus. Samas on nii inglase kui eestlase meeleilmas sõltuvuse kaaslaseks usaldus: mis tõlkes on kaduma läinud. Kultuurierinevus ilmutab end sõnades. Tundeelu on külluslikum sõnade poolt kirjeldatust. Seevastu jagab eesti keele oma ürgses loomuses ja omanäolisuses ehk omailmas,15 koos erinevate maakeeltega heldelt sõnavarale tundeelu tähistamiseks. 

Kultuurierinevus keeles hõikab ilmekalt vastu inglise keelses sõnas to contain16 end talitsema, mis  Bioni sõnul kirjeldab ema tegevust, kes  talitseb lapsele arusaamatutest sensoorsetest aistingutest sündinud algelist ärevust. Võttes lapse tunde oma meelde containing it,17  seedib ema ainese lapse jaoks mõistetavaks, andes taritud tunde lapsele mõistetavana tagasi.18 Üks tõlke võimalusi on ohjeldama või vaos hoidma. Sõnad pärinevad põllumajandus kultuurist, kirjeldavad toime tulemist hobusega. Ohjadega hoitakse hobust kündmisel vaol, nii ohjatakse ka ohjamatu lapse tundeid vaos. Maalähedane toidust andev töö kõlab kaasa laste kasvamises. Eesti keeles võib silmata mitmeid erinevaid arusaamisi iseendast, osana looduse loomusest ja toimimisest. Varasemast kütikultuurist leiame näiteks rea sõnu kurameerimise kohta, milles seostuvad jaht ja võrgutamine teineteisega: ahvatlema, meelitlema, peibutama, oma võrku tõmbama, mõrdama ehk oma mõrda tõmbama, lingutama ehk oma lingu tõmbama, ära meelitama, ära eksitama, hullutama, pead segi (segamini) ajama. Meenutan siinkohal tänapäevase jahi olulist erinevust kütikultuuri aegsest, kus jahilooma jahiti vastastiku võrdses suhtes, tänapäeval loob optilise sihikuga vintpüss alustrajava ebavõrdsuse jahtija ja jahitava vahele.19 

Tunnete sõnastamine ja mõistmine toimub läbi võrdkuju(s)tamise (sümboliseerimise).20   

Võrdkuju(s)tamine,21 milles tundeid kujutatakse sõnade abil, rajab võimalusi meeleilma arenemiseks, säilitab tasakaalu sisemiste vajaduste rahuldamise ning välimiste tegelike võimaluste vahel, ning loob piisavalt selge ühenduse tegelikkusega.  

Tajumisel siginenud tunded, mõjutavad ja varjutavad võrdkujustamise või võrdkujutamise22 poolt  loodud tähendusi. Tajutud objektiga23 teadvustamata aines salailmas, võib tähendusi moonutada, pöörates sõnade võrdkujulised tähendused hoopis pea peale või hingemurru korral riisuda sõnadelt  tunded või tunnetelt sõnad. Võrdkuju(s)tamine, mis eristab võrdkuju esemest, kujundist, sünnitab sõna kaudu kaotuse. Keel tähistab objekti tema puudumises.24 

Võrdkuju(s)tamine eeldab võimet taluda ema puudumisest siginevat pinget. Talutavast puudusest saab sigineda mõte ja ürjata mõtlemine puuduse üle arvab Bion. Prantsuse meelesõõlaja Jacques Lacani sõnul, on ema kohalolek võimalik alles siis kui laps on võimeline taluma ema puudumist ning sõnad on puudumise esimesed saadikud. Kui Lacan arvab, et ema ilmub meeleilma seoses puuduse talumisega, siis Bioni meelest puudusest johtuva mõtlemise kaudu. 

Võrdkuju(s)tamise abil,  on võimalik teatud osa, teadvusetus meeles peituvate varase lapseea himude ja kihude ainesest sõnastada. ning muundada arusaadavaks. Suguliste ja kurja vägijõu (agressiivsus) kihudest arusaamine avab võimalusi iseenda kui sugulise olendi üle mõtlemiseks.  

Mõtlemise ja võrdkuju(s)tamise puhul on oluline meenutada, et vahetut käitumist juhivad tunded ja alles seejärel toimub kogetu üle mõtlemine sõnu kasutades. Ka viimase aja neuroteaduse uuringud viitavad tõsiasjale, et käitumine rajaneb tunnetele ja eelnevale kogemusele toetavale aimule. Järgnevad mõtted ja mõtlemine, mis seletab juba toimunut, loovad kuhjuvalt uusi kogemusi. 

Näiteks näo silmamine. Teist inimest nähes hõlmab esmane tajust lähtuv tunne, mis tärkab teatud aju piirkonnas, kõik mälule antud hetkel kättesaadavad eelnevad nägudega seostuvad tundekogemused. Olenevalt eelnevatest suhetest ning inimesest, keda antud hetkel tajume, (võõras, tuttav või lähedane), tärkab 14 millisekundi (NB 14 tuhandikku sekundit) jooksul tajutud inimesega seostuv tunne, kas vähemal või suuremal määral, olenevalt tajuja tegelikkuse tajuvõimest antud ajahetkel. Ärevuse ja pinge olukorras ei pruugi tekkinud tunne  tegelikkusele vastatagi. Teises aju piirkonnas sündiv korrastatud arusaamine, ehk näo äratundmine ja kindlaks tegemine, kellele nägu kuulub, tugineb mõtlemisele ja võtab aega 400-500-600 millisekundit ehk ligikaudu pool sekundit.  

Mõtlemise ürgpärivuslik  fülogeneetiline25 areng. Kuidas leitakse tunnetele sõnu, mida leitud sõnad tähendavad ja milliseid sõnu kasutatakse26 oleneb mõtlemise laadist, mis on kujunenud suguvõsaloolises või isiklikus arengus. Psühhoanalüütiline teooria eristab suguvõsaloolises arenemises  kolme tegelikkuse mõtestamise arengujärku. 

Varase mõtlemise animism.27 Animismi saadab kõikvõimsusetunne28,29 ja maagiline mõtlemine, seletades tundmatust ja aidates ohjata teadmatusest tulenevat abitust ja viha. Animismi iseloomustab arusaam, ümbritseva maailma elavast loomusest. Näiteks on eveenidel nn tulekeel, kus tähendused leitakse tule põlemise viisist ja tule häältest. Tulekeelel on sõnastik ka süte praksumisest. Tulekeele sõnumid jagavad tähendusi tegevustele või sündmustele.30  

Mõttelised (abstraktsed) sõnad ei kirjelda tegelikkust, vaid moodustavadki tegelikkuse, milles sõna ongi tegu ja seetõttu ohtlik kui teda vaos ei hoita. Sugri animismi iseloomustab nn. vaikimise kultuur, kus sõnade lausumine seostub hingede väljakutsumisega, mis võib olla ohtlik, kuna hinge kohatu ilmumine, toob kaasa haigusi ja õnnetusi. Lobisemine on sugri kultuuris võimatu. Vaikimise kultuur väldib keelemaagiast tulenevaid ohte. Samas võib vaikimine olla kõnekam kui tuhanded sõnad.31 

Animistliku mõtlemise arenedes omandasid sõnad kaksipidise32 tähenduse. Ümbritseva maailma maagiline mõistmine oli vajalik, et seletada, aru saada ja toime tulla keerulises ning ohtlikus eluümbruses.  

Animistlikus mõtlemises seab piiranguid tabu,33 kus elus loodus karistab keelust üleastujat ning  tootem.34 Tootem kui austuse objekt on oma kaksipidiselt olemuselt üleminekunähtus animistlikult mõtlemiselt religioossele35 koos liikumisega võrdkujustamiselt võrdkujutamisele, enam abstraktsema mõtlemise suunas. Suhe tootemiga on kaksipidine, mis võimaldab lepitada meeles võrdkujutamisest johtuvat kaotust. Kuigi tunne eristatakse sõnast jäävad nad tootemi näol kokku. Sugri kultuuri tootemloom karu, oli küll puutumatu (armastus), kuid samas kombestiku raamides oli  karu tapmine (viha) võimalik. Nii liiguti alul väliste piiride seadmise kaudu samm-sammult meelesiseste piiride kujunemise suunas. 

Tunnetele rajatud mõtlemine kujundab korduvates kogemustes, kogetud tunnete üle mõtlemises, üha täpsemaid peegeldusi välimisest maailmast, arusaamisi tegelikkusest.  

Animismist kasvas välja religioosne mõtlemine, religioon.36 Arusaamatute loodusnähtuste seletajateks on nüüd jumalad. Kõikvõimsustunne ja maagia liigub kogukonnalt kirikule ja  usuliidrile. Kõikvõimas jumal, kes teab kõike, on kõikjal ja aitab kõiki, kaitseb kogukonda abituse ja hirmu eest. Meenutan, tuntud karikaturisti Heinz Valk´u hüüdlauset nn. Laulva revolutsiooni aegadest, et „ Me võidame niikuinii!” Kui Valk nii juba ütles, siis nii saabki see ka kindlasti nii olema, seda uskusid inimesed kui jumalasõna. Karikaturisti hüüdlause andis inimestele uut usku, keerulises ja pingelises olukorras. Religioosses mõtlemises on puudus täidetud usuliste arusaamadega, mis ei pruugi alati  vastata tegelikkusele. Micolaj Kopernik’u arusaam, et maa pöörleb ümber päikese leidis katoliku kiriku poolt raevukat vastuseisu, kuna ei vastanud kiriku teadmisele päikesesüsteemist. 

Kogukond kasutab nüüdki loitsimist, manamist, palvetamist või muud maagilist keelt, kutsudes meeltesegaduses appi täiskasvanud võimukaid kujusid (salatajus peituvaid vanemaid), kellele ülialandlikult alluda. Religiooni mõjujõud annab tunnistust inimese loomulikust abitusest, temast määratult suurema ja tugevama jõu teadmatuse ees.  

Religiooni oluline kutsumus on toetada inimesi rasketel aegadel, aidata iseseisvalt toime tulla määramatuse või tundmatusega teadmiste vallas, mille üle ei ole võimalik mõelda, kuna me ei tea sageli isegi seda, mille üle mõelda. Isiklikku religiooni, kus inimene on omaks võtnud religioossed väärtused, kuid ei osale usulistes rituaalides on inimesed kirjeldanud kui kirikut omas meeles. 

Tänasel päeval aitab lisaks eelnevatele viisidele ka teaduslik (loogiline) mõtlemine seletada maailmas toimuvat. Meelesõõlaja  arusaamise järgi  sigineb teadmine ümbritsevast maailmast tunnetest teaduslikult mõeldes. Kuid ka teaduslikus mõtlemises sünnivad hetked, mil loogika on end ammendanud. Uue paradigma leidmiseks on vaja endisesse kogunenud vastuoluliste ideede vahel välja valida uus juhtiv idee. Ühe mõtlemise paradigma37 juurest pole võimalik lahkuda uude loogilise mõtlemise teel, paradigmade vahelist lõhet saab ületada vaid intuitsioonile38 toetudes. Meelesõõlamine eristab abstraktse mõtlemise kus otsitakse mõtteselgust, tunnete üle mõtlemisest, kus otsitakse selgust tunnetes. Kui abstraktses mõtlemises püütakse välistada tunnet, mis häirib tõe otsimises loogilist mõttekäiku, siis tunnetest mõtlemisel keskendutakse aistingute, tajude, kujutelmade ning tunnete poolt sünnitatud segaduse selitamisele ja mõistmisele, arusaamise ja teadmiste leidmisele.  

Ontogeneetiline,39 üksikisendi arenguga seotud mõtlemine.  

Inimene kogeb esmalt kahassuhtes emaga võrdkujustamisest sündivat mõtlemisviisi ja seejärel kolmainsussuhtes võrdkujutamisest sündivat. Suhtes emaga kujuneb tähendus tundele kui „asi iseeneses.“ Kogetud tunne on lapse jaoks vahetu, ega seostu veel tegelikkusega.  Koetist ehk struktuuri meeleilmas ei moodustu. Pildilised võrdkujud siginevad sarnasuse alusel, tähenduste vahelisi vastastikuseid seoseid ja asetusi meeleilma ei ilmu. Kolmainsussuhtes ema, isa ja laps nn. Oidipaalsel40 ajal saab tunne erinevaid, tegelikkust peegeldavaid tähendusi, sünnib meeleilmas koetis kui tähenduste põiming, alus välise maailma tõetruuks mõistmiseks. 

Kahassuhtes emaga soovib laps vajaduste täit ja kohest rahuldamist. Suhtlemine emaga toimub ainult tunnete teel.41 Helid on häälitsused,42 mõtted pildilised, tundelised kujundid. Sõna tähendus väljendub ühes ja ainsas tundes. Arusaamine suhte olemusest ja vajaduste rahuldamise võimalused seostuvad ebavõrdsusega suhtes. Kahassuhte liigne elustumine täiskasvanu meeleilmas, võib meestel põhjustada impotentsust kui suguliselt silmipimestav naine või naise jõuline orgasm suguühtes seostub mehele emaga, kelle ihaldamine on keelatud.43  

Tavaliselt iseseisvub laps psühholoogilises mõttes kolmandal eluaastal. Meeleilmas on välja kujunenud piisavalt tõeline, tegelikkusele vastav püsiv kujutlus ja arusaamine iseendast, teistest inimestest ning suhetest. Oidipaalses ehk kolmainsussuhtes lisandub sõnale üha enam ja enam uut tähendust, uusi võimalusi  paljutähendusliku maailma silmamiseks. Nüüd selgub lapsele, et  ema võib olla ka naine, abikaasa, töötaja, tütar. Kolme liikme olemasolu kolmainsussuhtes võimaldab mõistete liigitamise (klassifitseerimise), kuna kahe nähtuse liigitamiseks on nüüd olemas ka liigitamise alus.  

Sugueluga seotud tunded leiavad oidipaalses olukorras sõnad, mis ühendavad meele tegelikkusega44 uuel viisil. Sugulise ja soolise eneseteadmuse kujunemine on nüüd võimalik, kuna mõtestatud sõnad võimaldavad mõtlemist iseenda sugulise ja soolise olemuse erinevuste üle. Sünnib võimalus loovaks täiskasvanulikuks paarisuhteks, kus mõnu ja nauding peitub suguühtest saadud orgasmis. Kusjuures kehaline sugutung on rikastunud meeleilmas uute tundetähendustega – helluse ja hoidmisega. 

Oidipaalne suhe vajab püsimiseks paariliste ühist mõtlemist suhtes toimuva üle. Rääkimist vihkamisest, armastusest ja suguelust. Lisaks sünnib igast eripärasest suhtest vajadus leida suhtlemiseks uute tähendusega sõnu. Sõnade olemuslik tähendus eristab kahassuhte kolmainsussuhtest, nii kui eelmäng suguühtest. Olemuselt oidipaalne,  kuid jätkuvalt sõnatu suhe, võib tasapisi omandada kahassuhte iseloomu, kuni taandarenguni jäädavasse kahassuhtesse, mil rõhuasetus suguelus liigub suguühtelt eelmängule.  

Suguelust mõtlemist häirib kiindumuse ja sugutungi leppimatu vastuolu, milles üks tühistab teist ja vastupidi. Tekkinud vastuoluliste tunnete lahendusteta kokkupõrked  salatajus võivad samuti häirida suguelu. Kahasuhtest pärineb kiindumus, iha mõnuleda kehaliselt koos paarilisega. Väljaarenenud sugutungi iseka rahuldamise vajadus koos sooviga rasestuda või rasestada sigineb meeleilma kolmainsussuhtest. Piisavalt sobivat tasakaalu kahe vastuolulise vajaduse – ühtesulamise ja eristumise – vahel, on võimalik leida vaid vastastikuses ja võrdses paarisuhtes, kus paarilisteks on inimesed, kel lapsena on olnud võimalus emaga nii ühte sulanduda kui ka eristuda ning on piisaval määral emast eraldunud.  

Häireid võrdkuju(s)tamises.  

Psühhoanalüütilise plaanis võib kirjeldada viit laadi tõrkeid:  

1. võrdkuju kui selline ei ole eneseväljendusteks kättesaadav (meele lõhestamine trauma korral); 
2. võrdkuju on tekkinud, kuid on mingil põhjusel väljatõrjutud salatajusse; 
3. võrdkuju on tekkinud, kuid moonutatuna tõrjutud eelteadvusel olevasse meeleosasse; 
4. võrdkuju ei ole tekkinud, kuna suhe vanemaga ei taganud vajalikke tingimusi võrdkuju tekkimiseks ja kujunemiseks; 
5. võrdkuju on tekkinud, kuid purustatud hingemurru poolt.

Erinevad mõtted kokku kogunud, üles tähendanud ja sidunud Ants Parktal aastal 2013. Täiendused 26.03.2014; 24.08.2014; 15.07.2017; 29. detsember 2019/ 25. september 2020/ 6. juuni 2021/ 17. juuni 2022/ 17. juuli 2022  

1 Või mõnda muud mõttelist väljendusviisi – muusikat, matemaatikat, kunsti jne..

2 Phantaasia: Teadvusetus meeles paiknevad, ürgpärivuslikud (fülogeneetilised) osad, mis hõlmavad sugulisi ja anastavaid kihusid ning vastavaid tõrjeid. Phantaasiad osalevad kõigis meeleilma toimingutes.

3 Mõttekujutus varasem, mõttekujutlus hilisem fantaasia ehk unelm.

4 Korduvad aistingute ja tajude kaudu tegelikkuse äratundmise ja mõtestamise kogemused rajavad aluse tähenduste ja mõistete sünnile ja arenemisele.

5 Teadmised paiknevad pikaajalises mälus, mis omakorda jaguneb eksplitsiitseks (eksplikatiivseks ehk deklaratiivseks) ja implitsiitseks (ilmutamata, keerukalt ja segaselt väljenduv, sõnaliselt väljendamata, endastmõistetav) mäluks. Implitsiitses mälus tuleb õpitu või meelde jäetu (teadvusetus meeles olev aines) meelde automaatselt.

6 Briti meelesõõlaja Wilfred Bion kasutab väljendit „emotsionaalne mõte“, viidates mõtete seostele tunnetega. (Bion, W. R. (1984) Learning from Experience. London: Karnac Books)

7 Neuroteadlased (näiteks Stephen W. Porges, (2011) The polyvagal theory ) kirjeldavad imiku sünnijärgset kohanemist keskkonnaga kui sensoorsete kogemuste vastuvõtmise ja eristamise tulemust. Sensoorsete kogemuste töötlemine toimub peamiselt kehaliste protsesside regulatsiooni ja teadlikkuse kaudu. Teisisõnu imik kohandab oma kehalised protsessid vastavusse keskkonnast saabuvale sensoorsele informatsioonile. Välise ja sisemise sensoorse taju kaudu toimivat eneseregulatsiooni kui võimet avastada ja interpreteerida sensoorset informatsiooni võime vaadelda kui psühhoanalüütilise funktsiooni kehalist prototüüpi.

8 Mõtlemine: Eesti keeles on 68 sõna tuletatud sõnast mõtlemine.

9 Suge: alge koostisosa. Eesti keele sõnaraamat. ÕS1999. Toim. T. Erelt, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

10 Osis: koostisosa, komponent. Eesti keele sõnaraamat. ÕS1999. Toim. T. Erelt, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

11 Struktureerida. Koetama: koelõngu sisse kuduma. Eesti keele sõnaraamat. ÕS1999. Toim. T. Erelt, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Sõna koetama seostub laiema arusaamisega meele toimimisest kui kangakudumisest.

12 ema|nahk kaasasündinud, oma nahk. (Karksi ja teised maakeeled. Eesti Murrete Sõnaraamat ilmavõrgus)

13 Vt. lisaks Kalle Kasemaa artiklit „Uku Masing semitistina“, 722-723 sõnade välisest sarnasusest, kuid erinevast tähendusest eri keeltes (Kasemaa, K. (1995) Uku Masing semitistina, Keel ja Kirjandus, 11:721-732.

14 Vt. Masing, U. (2004) Keelest ja meelest. Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust. Tartu: Ilmamaa

15 V. Mikita, 2019, Mikita keeleaabits. Keele omailm

16 Mõiste eestistamisest ja selgitus eestistamise juurde vt. Sütt, M, Parktal, A. (2017) Eestistades Bioni. Wilfred R. Bioni metapsühholoogiline käsitus mõtlemisest. Akadeemia, 2:281-300; 3:524-549

17 Oleme Bioni mõisted eestistanud järgmiselt: to contain – tarima; container – tari; contained – taritav, taritu; containment – tarimistalitlus (Sütt, M, Parktal, A. (2017) Eestistades Bioni. Wilfred R. Bioni metapsühholoogiline käsitus mõtlemisest. Akadeemia, 2:281-300; 3:524-549).

18 Tarimisel sünnivad tähendused pahupidi pööratud vaatest. Lapse emale peale pandud surmahirmu, pöörab ema elujanuks. Ema näitab surmahirmu tähenduse teist külge, tuues lapseni erinevuse ja võimaluse oma tunnet vaadelda teisest vaatenurgast.

19 Erinevuse silmamine pärineb rahvaluuleteadlaselt Madis Arukaselt, isiklikust vestlusest.

20 Liiv Viivunud viiv Sõhiseb liiv valusas selguses sipleb mu meeleke Ilmet, P. (1998) Tuuldunud luule. Tallinn: Varrak, 57

21 Sümboli kasutamise võime on inimesel Marshack’i sõnul 35000 aastat vana (Marshack, A. (1972) Cognitive aspects of Upper Paleolitic engraving. Current Antropology, no. 4/4).

22 Võrdkujustamine on varasem, pildiline sümboliseerimisviis, kus aluseks võetakse sümboli ja sümboliseeritava vaheline samasus; võrdkujutamine hilisem, sõnaline viis, kus aluseks võetakse võrdsus.

23 Meelesõõlamise alases kirjanduses kasutatakse sõna objekt nii inimese kui ka eseme tähistamiseks. Freudi meelest võib libiido kinnituda nii inimesele kui ka esemele ehk teisisõnu armastuse objektiks võib olla nii elav inimene või hoopis inimesega seotud ese (king, sukk vms.).

24 Ütlus Käina vallast Hiiumaalt kirjeldab puudust järgmiselt: „Asi on nii hull, et nuta kas või vene keeles.“ Saareste, A. (1958-1963) Eesti keele mõisteline sõnaraamat ( IV köide). Stockholm: Vaba Eesti, 4:663.

25 Suguvõsalooline.

26 Näiteks sõna lausumine eesti keeles tähendab lisaks tähendusele, et „ma lausun sõnu“ veel ka „kurja vaimu väljaajamise“ tähendust, mis ilmub maagilise tähenduste maailmast.

27 Animistlik mõtlemine on omane varasele lapseeale, mil emast eraldumisel kohtub laps abitusega ning elus olev eluta maailma justkui asendab ema kohalolekut. Animistlik suhe on ilmutab end sugrilasele loodusega samastumises ja loodusega koos elamisest. Animismi võib silmata sugrilase elus ka tänasel päeval.

28 Näite kõikvõimsustundest leiame Balti keti videost , kus võimsad eesti naised laususid venelasest bussijuhile, kes neid ketile sõidutama pidi, et kui vaja tõmbame Moskvale ka keti ümber! Ja seda olukorras, kus vägivalla oht riigi poolt oli tegelik. Vt. https://www.youtube.com/watch?v=lvKEyJOit40

29 …meile meeldiks kui kivi pihustuks me jalahoobist riisikad rivistuksid köögiriiulil mesilased määriksid meile mett moka peale võõrad kannaksid meid kätel … Ilmet, P. (2013) Sõõlatud luule. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 261.

30 Vt. Jelena Novik, Mäetagused, nr.19: „Hääle semiootilised funktsioonid Siberi rahvaste folklooris ja uskumustes.“ , http://www.folklore.ee/tagused/nr19/novik.pdf

31 Vt. Jaan Undusk, Mäetagused, nr. 24 „Eesti regivärsi parallelism ja maagilise elutunde taandumine.“, http://www.folklore.ee/tagused/nr24/undusk.pdf

32 Kaksipidisuse põhjustab meele võimetus taluda sõna kui võrdkujuga seotud kaotust. Abstraktne mõtlemine eristab tegelikkuse tõelisusest, mõtte tundest, võrdkuju võrdkuju(s)tatust (sümboli sümboliseeritavast). Sõnatu tunne ja tundeta sõna on nüüd eraldi. Eraldus on kaotus, milles meel ei ole veel võimeline eristama tunde tundmist, teadmisest tunde tundmise kohta. Väga vihane inimene ei pruugi tänu tunde jõulisusele endale teada andagi, et ta on vihane. Meel ei ole võimeline leidma sõnu viha kirjeldamiseks ning seetõttu puudub ka teadmine viha tundmisest.

33 Tabu: Puutumatuskäsk, tegevus- või sõnakeeld; loodusrahvastel olend, ese või toiming, mida tuli vältida, et säilitada rituaalset puhtust.

34 Tootem: Loom, taim , ese või loodusnähtus usulise austuse objektina (Põhja Ameerika) indiaalaste kultuuris, nii kui ka sugri rahvaste kultuuris.

35 Kõigil neil kes ytlevad et on Jumalat mõistnud on üks yhine joon nad on Jumalat mõistnud puudulikult Kõigil neil kes ytlevad et Jumalat pole olemas on yks yhine joon nad pole Jumala peale yldse mõelnud. Ilmet, P. (2013) Aega on mu meelest. Tallinn: Varrak, 70.

36 Teema põhjalikumaks tundmaõppimiseks ja mõistmiseks: vaata Masing, U. (2000), Üldine usundilugu. Tartu: Ilmamaa

37 Paradigma: teadusloos: püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb teadusliku uurimise ja teadusalade õpetamise tava.

38 Intuitsioon: 1. loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamises vahetul, loogilist arutelu ennetaval viisil, idee või lahenduse ootamatu leidmisena; 2. kogemusel põhinev vaistlik tunnetus. Võõrsõnade leksikon. (2000) Toimetajad E. Vääri, R. Kleis, J. Silvet. Tallinn: Valgus

39 Ontogenees: biol. Isendiarenemine, organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani. Võõrsõnade leksikon. (2000) Toimetajad E. Vääri, R. Kleis, J. Silvet. Tallinn: Valgus

40 Oidipaalne vastaseis: Sugutungi arengujärk, milles laps teadvustab isa ja ema suguelu olemuse ning abituks tegeva üksinduse, olles välja jäetud ema ja isa omavahelisest suhtest. Oidipaalse vastaseisuga kaasneb kolm sisemist kokkupõrget, mis vajavad lahendamist; biseksuaalsusest loobumine (oma soo teadvustamine), üksinduse talumine ja surma teadvustamine, seoses põlvkondade vahelise erinevuse teadvustamisega.

41 ME LÄHME Sa tahad rahu ma tahan rahu sööd rahusteid joon viina ma ning leides ikka veel mõne tahu me lähme yksteist piinama. Ilmet, P. (1986) Tuul tuli. Tallinn: Eesti Raamat, 62

42 Häälitsustes kõlavate häälikute kujunemislugu ja tähendusvälju soome-ugri kultuuri kontekstis vt. Haabsaar, E. (2009) Soome ugri saamine. Tallinn: Argo, 40.

43 Mehel võib tekkida suhtes emaga seoses esmane kastratsiooni ehk ruunamishirm intsesti ehk verepilastuse võimalusest. Ema hammastega vagiina a’la vagina tentata (vt. episood Pink Floyd’i filmist The Wall) õgib ära poisi peenise, kuna ürgpärivuslik teadmine ütleb, et emaga on suguühe lubamatu. Teisene ruunamishirm on seotud isa keeluga. Kui poeg soovib või tahab uneledes olla sugulises vahekorras emaga, nüüd teadvustades ema kui isa naist, siis võib isa kastreerida poisi peenise. Kehalises plaanis tähendab ruunamine, munandite eemaldamist, mistõttu kaob viljakusvõime, võime toota seemet ehk mehemärga eesti keeles (Saareste, A. (1958-1963) Eesti keele mõisteline sõnaraamat ( IV köide). Stockholm: Vaba Eesti, 4:473).).

44 Tundetõde meelesõõlamises seostub kahele tundega – viha ja armastusega. Paarisuhtes, kus partnerid teineteist aegajalt vihkavad aegajalt armastavad on paariliste intiimseks ja suguliseks rahuloluks, vajalik nii tunnete olemasolu kui ka tunnete mõistmine olevas hetkes.